Nüüd siis nii, et pilet on välja trükitud ja ülehomme õhtul pean kogu kadalipu Phnomist Tallinnani üksi läbi tegema!
Päris jube on mõelda.
Eile käisime Matuga poes ja ostsime päevitustoolide jaoks värvi ära. Sai võetud selline tumedam läikiv roheline ja peaosade alumiste poolte jaoks valge. Päris lahe võib olla hiljem rannas rohelised toolid valge laia triibuga. Eks siis näha ole, kui juba valmis on, panen pildi ka üles. Praeguseks hetkeks on igatahes juba kaks tooli valmis. 14 vajavad veel värvimist. Loodan, et kui olen ära lennanud teeb Saiha need lõpuni.
VÕtsingi ta sellepärast eile värvima ja kamandasin Menlongi randa tööle. Menlong oskaks kindlasti ka värvida, aga kuna üks peab olema klientide jaoks, siis värvimise peale eelistan väheke targemat meesterahvast. Plikad praakisin ka välja, sest nad ei oska midagi nii teha, et s....hunnikut maha ei jääks. Pealegi ei mahugi sael baari tagaosas rohkem kui kaks-kolm inimest võõpama.
Möllasime kuni kella neljani, siis kamandasin Saiha pesema ja riide panema, sest rahvast hakkas randa rohkem kogunema - söögiaeg jüudis kätte. Sellega sai minu jaoks muidugi nalja ka. Ootasin värvi kuivamist, Saiha otsis poolpaljalt playlistist muusikat, plikad ja Menlong plärisesid ümber laua Cambodia õlle esindajatega. astusin ka lähemale juttu rääkima. Rahvast oli päevitamas koguni kolm lauatäit. ja siis üks meestest rannas tõstis käe, et poissi kutsuda. Loomulikult istus Menlong seljaga. Ütlesin talle, et hei, vaata randa ka. Selle peale vastas ta, et misjaoks, ja itsitas plikadega edasi. siis ma juba ütlesin kõvemini, et kuule klient soovib sind. Ikka ei vaevunud ümber pöörama! .lõpuks tegin kurja häält, ning siis loivas küsima, et mida vaja on. kujuta sa ette! viis soovitud õlle lauda ära, tuli tagasi ja istus jälle mürtsti maha, seljaga ranna poole. Mainisin, et nii ei saa, me kõik istume ja jutustame, kuid jälgime ka samal ajal, mis rannas toimub, mitte ei keera klientide poole selga. Selle peale kähvas mulle, et miks ma Saihad randa ei saatnud teenindama, ta istus ju näoga. Ma siis ütlesin, et teine on ju poolpaljas veel ja kohe kui on end ära pesnud, ning riides hakkabki tööle. Tegeliult olingi niimoodi nagu nende vahetust planeerinud, aga, kuna mõni mees hakkas ülbitsema, siis ma enam ei teinud väljagi, et ta peaks ka magama. Pärast põrnitses ta mind terve õhtu, kuid tegelikult ajas mind selline lapsikus vaid naerma. Tean aga, et Reiks ei kannata teda üldse, ja on mitu korda mulle maininud, et kauaks ta seda kekatsit ei jäta siia huilgama endale. Ega, kui ikka ei sobi kokku, pole midagi teha. Alguses oli poiss ka rohkem asjalikum, aga eks igaüks elab sisse ja siis tuleb ka tegelik nägu ju lagedale.
Aga nüüd ajan Saiha üles ja jälle värvima!