Et ei oleks igav, mõtleb keegi ikka mõne hulluse välja.
saiha hullustega peaks me juba harjunud olema selle pika aja jooksul, aga näe - suudab ikka üllatada.
Võttis kätte ja tellis meile katusepikenduse ehituse. et temal momendil telefoni ja jointimüügist pappi on ja odavalt tehakse.
Oleme seda katusemõtet veeretanud kaks aastat ja ikka on midagi vahele tähtsamat tulnud. aga noh, tellis, siis tellis. reiko veel räämustas, et näe, poole odavamalt saab, kui teistel.
Mina nii kindel ei olnud.
Ja eile siis algasid üllatused.
tegelikult hakkas mehike juba üleeile töödega pihta - tegi karkassi valmis. eile hommikul pidi siis plastplaadid peale panema. tegelikult küsisin ma poistel mitu korda, et kas tuleb samasugune, nagu teistel. saiha arvas, et jah, kindlasti, aga küsigu ma täpselt Sethi käest. Tema andis Sethile raha ja rohkem ei tea.
Olgu!
Hommik oli vihmane ja ma natuke jobutasin kodus, sest nagunii ehituse ajal rahvast sisse ei saa. Siis aga hakkas süda valutama, et mine neid "antsusid" tea, nad ennegi saiast sita teinud.
Tulin kohale. Vana koputas veel karkassi kallal. suur hunnik plekktahvleid oli teel maas. Vaatasin ja ei saanud nagu arugi, etasi pole õige. Tegelikult arvasin, et ju plekk on katuste ühenduskohtadesse mõeldud. Ja siis äkki pidin infarki saama. Sell hakkas plekki hoopis katusele lahmama!
Tegin sellist häiret, et katuseplekk rullis end ise kokku ilma kõrvalise abita, ning taat oli hüppega maapinnal. Umbes nagu sportvõimleja esinemist lõpetades - ikka saltoga, kenasti jalgadele maandudes kerge vedrutudega ja käed külgedel.
Poisid kimasid võitlusareenile!
Ma lausa vahutasin röökides, et mis kell sõnnikurenni kaevamiseks läheb ja mis päeval lehmad saabuvad!? Tõeline laudaehitus oli lahti läinud.
Vanamees oli umbkeelne, vahtis mind lolli näoga, silmad suured nagu keeglikuulid.
Seth teatas süüdimatult, et plastikplaadid on ju kallimad ja siis tuleb raha juurde maksta.
ma olin Saiha üksi tegutsemise peale nii närvis, et kõigepealt sõimasin teda. Noh, lõpuks ikka rahunesin, helistasin Reikole ja see tuli asja lahendama. otsustasime ehituse ikkagi lõpule viia ja sada taala lihtsalt uute plaatide eest juurde maksta.
Et pühapäeval on pangad kinni, siis olin loll ja võtsin selle sajase oma eesti sõiduks kogutud rahast. Ilmselt näen ma seda sajast edaspidi sama palju kui oma kõrvu. Reiks rabas raha oma kukrusse, vanamehele anti käsk materjal ümber vahetada. Ma veel soovitasin reiksil kaasa minna, või vähemalt ise uurida, mis asi maksab. Aga ei, selle asemel jäi mehike baari kurku loputama ja nina nokkima. läksin ära koju magama. Tagasi tulles oli materjal kohal, katusekatmine käis hooga. Seth oli oma käega plaatide arvuks pannud 25 ja tükihinnaks 7 dollarit.
Mul oli kõht tühi, ja et reiks oli vaid kergelt napsune, vedasin ta Victory Hillile sööma. rolandiga kohtudes selgus, et viimane oli samasugused plaadid ostnud 5 taala tükk. No Reiks vihastas, aga et mina kaasas olin, et saanud ju kohe napsutama hakata. hakkas hoopis siis minu kallal saagima, et ma vihastaks ja minema läheks. Ei läinud ma kuhugi, kurat kuhu ma tühja kõhuga lähen, hakkliha-juustuvorm just tellitud. Sõin kõhu täis ja tulime baari tagasi. Siin selgus, et naabrimees oli üldse saanud plaadid 4 dollariga. No ma nüüd ei teagi, kas kantis ainult Seth selle raha oma taskusse, või tegid pooleks. Ilmselt see viimane variant! Reiko lubas hommikul kohe kõik ehituspoed läbi sõita ja hinda uurida - no lubaduseks see on jäänudki. Pole suuremat sõidumeest.
Sethi puhul on aga asi selge, rohkem baari asja pole. See pole tal esimene kord. Pealegi on ta kasiinosõltlane. Peale Hongilt raha varastamist ei usalda ma teda kuidagi. Pluss veel minu lolliks teha päädmine B&B kapiga. lendab siit minema eriti kiiresti!
 See selleks!
Õhtul koju jõudes leidsin eest kalasilmse elukaaslase! Suuri vaevu suutis ukseni roomata ja oma võtmed eest võtta, et tuppa saaksin. Siis passis lolli näoga mul jalus, kui üritasin tuba korda saada.
ja siis käis pauk! julgesin teda lükata eest ära! Mehike oli aga nii purjus, et lendas nagu kott põrandale pikali.
Üles saades oli esimene asi mulle kallale tormata, et aga olid kordinatsioonihäired, siis sai kannatada minu äraviskamiseks mõeldud riiete kott.. Lõpuks sai unemati viinakuradi üle võidu ja mees uinus.
Võtsin siis asjad ja kassa, ning astusin välja. Ega öömaja puhul suurt valikut polnud, kell oli kaks öösel. Võtsin esimese ettejuhtuva! Tänu sellele ei paku me täna klientidele karastavaid jooke - ei jätkunud enam raha, et poodi minna.
See selgus muidugi alles hommikul. läksin koju ja vana lendas kohe mulle peale, et kus tema rahakott on! pagan, mul muudki teha, kui seda otsida. eks ta peitis taas ära, aga aju ei mäleta kuhu. niimoodi on meil ennegi asju peidetud ju.
Nüüd siis seis  selline, et pole raha ja õnneks täna ka mitte töömeest!

 Ma vist ei saa ikka seda Cambodiamaad lõplikult hüljata!
Tundub, et Buddhal on minuga siin omad plaanid. Mis ta muidu mulle alati kui vaja taas õige teeotsa kätte juhatab!
Härral tulid mul siin taas ju hulkumistuurid peale. Hulkumas käiakse aga ikka ju tiira-taara koos napsuga. Ja minnakse ikka sellepärast, et ma jalus ei töllerdaks ega möliseks.
Pealegi tahab ju inimeseloom vaheldust. Kaua sa ikka jood niimoodi, et pead pudelikest kuhugi peitma, ning poole napsutamise pealt läheb vahel koguni meelest ära, kuhu sosku peidetud sai. Siis peab uue järgi roomama, või kaineks saama. Pealegi peavad peidukohad  alati originaalsed (loe raskesti ligipääsetavad) olema, et ma vana nuhk neid kohe ei avastaks. Ja siis on ju tölikas juua, kui pead seda tegema peapidi köögikapis, või kõhuli voodi all.
Niisiis tahab mees vahtevahel lihtsalt "mekongi" libistada selili voodis olles ja pudel käeulatuses.
 Sel korral valis ta ärakadumiseks õhtupooliku kolm öödpäeva tagasi.
Kui hommikuks välja ei ilmunud, oli mul selge, mis teema on.
Ega ma eriti muretsenud! selge, et magab "Apples" Käisin korra päevaö sealt küsimas, aga tal seal oma plika Aija päeval letis, ja ega see lits ei ütle, ta ju saab vait olemise eest pappi.
Noh,  olgu siis vait.
Kuna härra on kaks õhtut kodus sel ajal aega veetmas ja telekat vaatamas käinud, kui ma tööl olen, siis mõtlesin, et olen täna õige õhtul kauem kodus. Äkki tuleb kodukäija. Passisin kaheksani pimedas toas, nagu öökull - kuid tulemusteta. Kodukäijat ei tulnud ja suitsud said ka otsa!
Panin paar märki maha ja sõitsin baari. Et suitsu osta, tegin vahepeatuse "Apples"  Ja oh imet!
Seal esiteks meie vana jääpoiss turvaks ja mu tuttav lesbiplika õhtuti letis Aijalitsi asemel.
Nagu motolt maha sain, kilkas jääpoiss, et näe sa nüüd tuled, su vanamees just läks välja minutit viis tagasi.
Ohhoooo! Läksin ostsin suitsud ja küsisin siis plikalt, et mis number toas härra sellel korral peatub.
Selgus, et olla antud apartment nr 113. Tore number! andsin siis tüdrukpoisile oma telefoninumbri ja ütlesin, et helistaks, kui mehike tuleb. Hoiatasin ka veel, et kui ta nii mitu päeva napsutab ja vererõhurohtu ei võta, siis võib personali ühel hetkel kena üllatus koomas joodiku näol tabada. Arvata on, et Krossukese vaba sissepääsu puhkekodusse ma sellega ära rikkusin. Khmeerid kardavad selliseid probleeme.
 Ok, see selleks. Tulin sealt ära baari. poolel teel tuli aga mõte, et võtan moto ja lähen vaatan, äkki taban nääd kodukäija. Ja nii juhtuski! Kohe koju jõudes nägin, et alumise ukse lukk oli teisiti, kui peab. Läksin siis tasahilju trepist üles korterisse ja ennäe - sell külili voodis ja loeb lehte! Ossa raks, kui kõrgele ta oma paistes kere suutis hüpitada, kui tere õhtust ütlesin. "Poiss" lendas lae olla välja pea-aegu, nagu põrkepall. Ma pidin naeru alla surudes vaata, et püksi tegema.
aga noh, mis seal ikka, keerasin joonelt ringi, panin väljapoolt ukse lukku ja jätsin ta puperdavat südant vaigistama. Kui tal kogemata pole eriliselt pikki käsi ja varuvõtit tekkinud, siis on tõenäoline, et saan teda veelkord õhtul näha, kui koju lähen.
Aga sellest ma aru ei saa, et kuidas ta hallaju ei taipa, et ma saan ju nagunii teada, kus ta kolab ringi ja kus magab, ning kas ka kellegagi magab, või on üksi. Lihtsalt nii palju on ju kohalikke tuttavaid ja ega siis khmeerid ei oska eriti kaua vait olla, või saladust pidada. Alati on Buddha mulle teele juhatanud mõne lobiseja, või annud mõne muu märgi - nii ka seekord siis!
Vanematelegi sain meili ära saata, et tabasin hinnalise tulilinnu! :)

 Mis ma oskan õelda!
Peale litside ja odava alkoholi on siin maal nuhtluseks ka niiskus ja sipelgad.
Sipelgad on baari kandetalad alt niimoodi ära söönud, et see on ainult aja küsimus, millal baar poistele öösel kaela vajub.
Olen Reikole neid poste korduvalt näidanud, kuid ega tema ajuraasuke enam ohust aru ei saa. Selle asemel, et mõelda kasvõi postide ükshaaval väljavahetamise peale, läks poodi ja tõi termiiditõrjet. Mida paganat sa enam tõrjud, kui postide ümbermõõt allosas on vaevalt 3 sentimeetrit.
Aga, mis teha!
 Olen ammu juba selgeks saanud, et tema kokkuhoidlikus tekitab vaid suuremaid kulutusi. Kui ikka inimeselooma aju on juba ainult alkoholilele orienteeritud, siis tahta, et ta mõtleks vahelduseks ka asjalikult, on võimatu.
Nõnda ma siis vaatan ja ootan, mis edasi juhtub.
Teine hull teema on niiskus.
 Suvise vihmaperioodi ajal oksüdeeruvad kõik lambid, pistikud, muud metallesemed ja kahjuks ka elektrijuhtmestik. Kuna siinsed elektrikud ongi E L E K T R I K U D, siis on elektrisüsteem ka selline, et oi-oi. Särtsuvad ja pritsivad sädemeid pea kõik seinakontaktid. Selleks, et võtta külmkapist asju, tuleb enne kapp välja lülitada, pistikud on kõik teibitud isoleerpaelaga, et neid saaks puutuda jne. Olen kogu aeg kartnud, et mingil hetkel tekkib kuskil mõni asjalikum lühis - ja eile öösel see tekkiski!

 Hea, et koerad ulguma hakkasid ja poisid üles ajasid. Põlema oli süttinud klaasipesu kohal oleva lambi lüliti ja juhtmed. Selleks ajaks, kui koerad häire lahti lasid, oli leekides juba poiste valduses ja nende riideid täis olev seinakapp köögi seina ääres, ning  sulasid ka kahe katuse ühenduskohas olevad plastplaadid. Mõne minuti pärast oleks leek jõudnud juba katusekatteks olevatesse kuivanud palmilehtedesse ja sealt hetkega naaberbaari "Dolphini" katusele. Ainult ime hoidis ära möödundöise hiigeltulekahju rannas.
Baariomanik ise ei tea asjast midagi. Kaks eelnevat päeva on ta purupurjus olnud, ning eile kui mina õhtul koju jõudsin, oli ta kadunud. Telefonigi on koju jätnud, et ei saaks teda tähtsate toimingute ajal segada.
Ma olen niivõrd väsinud sellest kõigest, et kohutav. Oleks raha, vahetaksin koheselt lennupileti varajasemaks, ning oleksin juba teel Eesti.
Lootus, et Reiko Eestis ravilkäik teda aitas, on ammu kokku kukkunud!
 No nii, nüüdseks on asjatundjad juurdluse lõpetanud ja tulekahju algas kohaliku aja järgi täpselt kell kuus hommikul hämmastava plahvatusega Saiha kapist, või õigemini kapi alt. Seal pole kolme meetri raadiuses ühtegi elektrijuhet. terve öö ei tulnud ühtegi võõrast baari ilmselt. Ilmselt, sest kaamerad olid kõik paigast ära, välja arvatud see, mis on kappidele suunatud! Minuti jooksul saavutas tuli sellise ulatuse, et ulatus praktiliselt meetri kõrguselt maast katuseni. Spekulatsioone on erisuguseid, aga kolm tunduvad kõige loogilisemad - 1) poisil oli kapis kotis midagi keelatut/keemilist, mis hakkas reageerima,  2) grilli sisse tuues lendas mõni suurem säde lihtsalt kappi ja hõõgus seal seni, kuni õhku sai, sest terve õhtupooliku oli baaris väga-väga imelik lõhn., 3) keegi unustas põleva sigareti kapi alla lauale (võimalik, kuid kõige vähem tõenäolisem). Ise kaldun hääletama esimese variandi poolt, sest lõhn baaris meenutas surnud rotti. pealegi kauplevad  antsud ju jgasugu meelemürkidega, mis kodus valmistatud.
Oli tegelikult õnnelik õnnetus!

 LOLLIDEMAA!
 Pagan, peaks Aini "Minu Kambodža" kõrvale kirjutama ka "Minu Lollidemaa"!
 Teen suurepärase ja suupärase tõlke üleeilsest "Cambodia Dailyst"
Täiskasvanud onu, kes on kummiparandustöökoja omanik, hullas töökojas oma vennapojaga, seitsmeaastase jõnglasega. Hullas mitte selles mõttes, nagu siin maal arvatakse, vaid sõna otseses mõttes mürasid ja mängisid.
Mänguhoos onu haaras kummipumpamispüstoli ja torkas otsa vennapojale tagumikku!
Nalja jagus veel nii kauaks kuni vennapoeg selle ootamatult ära rikkus ja tükkideks plahvatas!
Polnud enam kellegagi mängida ja nüüd on onu väga kurb!
NO EI OLE VÕIMALIK!!!!!
Ma ei kujutaks ette, kui näiteks Reiks vennapoegadega mängides sellise asja peale tuleks!
Reiks muidugi arvas minu ütluse peale, et on ikka ajukääbikud, et ei ole midagi. Meie lollid ei tuleks sellise "vahva" mängu peale iialgi, sest aju ei lõika nii palju.
 Eiel käis Reiko koos Sansetiga prügimäekülas lastele ravimeid ja süüa viimas.

 Ei olevat hullu midagi seal. hais samasugune, nagu meil baari taga prügikastide ümber. Prügimägi iseenesest alles pisike, kõigest mõni hektar lai. Aga rahvas selline, et hoia ja keela.
Kuna nad seal kõik ilusti muust maailmast enamjagu isoleeritud, siis peale laste tegemise suurt tegevust polegi. Paljunevad kõik omavahel. Ja lapsi pidi tehtama kõigile, kes aga vähegi juba kaela kannab.  Ühesõnaga, nagu meie kass Juta, sai esimesed pojad poole aastaselt, pole seal lugu parem, kui arvestada, kassi eluaasta ümber inimese omaks. Ja kui laps käes, ning juba kaela kannab, ning roomama hakkab, siis on ta valmis iseseisvaks eluks, ning vaadaku ise kuidas ja kuskohast süüa saab.

 Ega emal pole siis enam aega jõmpsika järele vaadata, vaja hoopis järgmine hakkama panna.
Olen kusagil eespool bloggis kirjutanud, mis juhtus külla viidud kondoomidega, nii, et ei hakka uuesti seda kirjutama.
Õnneks on prügilas ka erandeid!

Nii käib paarkümmend last ikkagi algkoolis ja mõni neist isegi riiklikus keskkoolis. Mõned naisehakatised on sanset isegi lähedasse vabrikusse tööle saanud sokutada.
Aga need on vaid mõningad. Ülejäänud pidid vahtima s...hunnikute otsas  veel lollima näoga, kui  SiVille Independence mäe paavianid.
 No ja mina siin siis imestan, et kuidas kuramuse päralt see staf meil niisugused impetsillid on.

Ilmselgelt pean ikka oma mõttemaailma taas korrigeerima, ning üritama neist aru saada. Ja mõistma, et neil ongi ajuehitus selline poolik.
Ma küll ei tea, millised olid inimesed siin enne Pol Poti režiimi, aga mul on kuri kahtlus, et ega suurt erinevust vist polnud. Kuidas muidu sai käputäis "taate" poolele rahvale  nii lühikese ajaga teha nõnda korraliku ajupesu, et nad teise poole oma rahvast lihtsalt kõige köttesaadavamate ja käepärasemate vahenditega mullatoidule saatsid. Pluss veel see, et kui nn. vaenlased-teisitimõtlejad otsa hakkasid saama, siis notiti ka üksteist.
LOLLIDEMAA!
 Vaatasin eile hommikul ühe oma vana stafi, Chay vanema õe pulmapilte.
Sama seis - lollidemaa!
Külas s...gi teha pole, teeme siis lapsi!

Võttis neiu ühe ettejuhtuva kööbakaga asja ette, ja et titt tulemas, siis vaja ruttu nüüd pulmad teha. Laenati raha kokku ja aeti terve suguvõsa ka kohale. No abiellu siis natuke väiksema seltskonnga!
Ei! Kas või ninast veri välja, aga pidu peab olema vähemalt üle provintsi! Ja ega sellestki pole miskit, et pruutpaar juba pulmapeo ajal erimeelsused saavutas. Pea-asi, et pidulistel kolm päeva lõbus! Ning,  kuna õde juba abiellus, siis leidis Chay, et tema peab ka ruttu sama tegema. Las siis ülejäänud sõbrad kadestavad! laenati samamoodi mõne kuu möödudes tuhanded kokku, ning sama trall kordus.

Nemad Mõniga vähemalt on saanud mõningase koolihariduse ja elavad siiski SiVilles edasi, mitte ei läinud Chay kodukohta mangokasvatajateks. Ning lapsi pole ka veel tulemas.
Vastupidiselt järgmisele lambapeale - "coco" Linale.
Sel jupatsil polnud isegi ühtki pruuti silmapiiril, sest ta ei käinud baarist kaugemal väljas, kui baari taga kusel. Aga kuna naisehimu oli nii suur, siis vinguti koduste ringis nii kaua, kuni ema-isa leidsid külast sobiva neiu ja ostsid ta oma pojukesele ära. Ost sooritati veebruaris, pulmad olid aprillis ja nüüdseks kõnnib neiu kõhu ja nukra näoga Linal "Cocos" sabas. Teha ta miskit baaris ei oska, keelt ka ei valda. Nii ta siis istubki päevad otsa toolis ja passib. Ilus elu!
Ja tegelikult, mis see meie Saihagi targem on! Terve eelmise aasta jooksis till püsti ringi, valmis abielluma kasvõi esimese ettejuhtuva põõsaga, peaasi, et on koht kuhu toppida till.
Nüüdseks on õnneks tuhin vaibunud. Nüüd on taas päevakorral nutitelefonid!
Mida vingem telefuuun, seda tehtuim mees!
Esimene asi, mida kogu kamp hommikuti ärgates teeb - on telefonide laadimapanek. Valge inime läheb peale ärkamist kõigepealt vetsu, need siin lasevad end kasvõi täis, aga telefon on kõige tähtsam laadima saada. Sest pagan teab, äkki pole pärast voolu!
Voolu polnud terve eilse päeva näiteks. Terves linnas oli mingi rike. Mehikesed-tarkurid istusid pimedani "Nice Beach Hotelli" juures posti otsas ja tegid töönägu.
Meie ajukääbikud aga kammisid kõik baaris olevad pistikud järjest läbi, et äkki on mõnesse ikka natukenegi voolu sisse jäänud. Ma naersin pisarateni meie uut hiina-cambodialast, kui ta seda mulle ütles.
 Muidu ikka tundus natukenegi arukas olevat alguses. Ikkagi kolm keelt (khmeeri, hiina ja vietnami) 

suus, aga näe - sai üllatatud taibuga!
Selle peale, et äkki mõnda juhtmenurka on natuke särtsu jäänud - annab ikka tulla.
Ja niisugustega peame me siis baari pidama.
LOLLIDEMAA!!!!!!