LOLLIDEMAA!
 Pagan, peaks Aini "Minu Kambodža" kõrvale kirjutama ka "Minu Lollidemaa"!
 Teen suurepärase ja suupärase tõlke üleeilsest "Cambodia Dailyst"
Täiskasvanud onu, kes on kummiparandustöökoja omanik, hullas töökojas oma vennapojaga, seitsmeaastase jõnglasega. Hullas mitte selles mõttes, nagu siin maal arvatakse, vaid sõna otseses mõttes mürasid ja mängisid.
Mänguhoos onu haaras kummipumpamispüstoli ja torkas otsa vennapojale tagumikku!
Nalja jagus veel nii kauaks kuni vennapoeg selle ootamatult ära rikkus ja tükkideks plahvatas!
Polnud enam kellegagi mängida ja nüüd on onu väga kurb!
NO EI OLE VÕIMALIK!!!!!
Ma ei kujutaks ette, kui näiteks Reiks vennapoegadega mängides sellise asja peale tuleks!
Reiks muidugi arvas minu ütluse peale, et on ikka ajukääbikud, et ei ole midagi. Meie lollid ei tuleks sellise "vahva" mängu peale iialgi, sest aju ei lõika nii palju.
 Eiel käis Reiko koos Sansetiga prügimäekülas lastele ravimeid ja süüa viimas.

 Ei olevat hullu midagi seal. hais samasugune, nagu meil baari taga prügikastide ümber. Prügimägi iseenesest alles pisike, kõigest mõni hektar lai. Aga rahvas selline, et hoia ja keela.
Kuna nad seal kõik ilusti muust maailmast enamjagu isoleeritud, siis peale laste tegemise suurt tegevust polegi. Paljunevad kõik omavahel. Ja lapsi pidi tehtama kõigile, kes aga vähegi juba kaela kannab.  Ühesõnaga, nagu meie kass Juta, sai esimesed pojad poole aastaselt, pole seal lugu parem, kui arvestada, kassi eluaasta ümber inimese omaks. Ja kui laps käes, ning juba kaela kannab, ning roomama hakkab, siis on ta valmis iseseisvaks eluks, ning vaadaku ise kuidas ja kuskohast süüa saab.

 Ega emal pole siis enam aega jõmpsika järele vaadata, vaja hoopis järgmine hakkama panna.
Olen kusagil eespool bloggis kirjutanud, mis juhtus külla viidud kondoomidega, nii, et ei hakka uuesti seda kirjutama.
Õnneks on prügilas ka erandeid!

Nii käib paarkümmend last ikkagi algkoolis ja mõni neist isegi riiklikus keskkoolis. Mõned naisehakatised on sanset isegi lähedasse vabrikusse tööle saanud sokutada.
Aga need on vaid mõningad. Ülejäänud pidid vahtima s...hunnikute otsas  veel lollima näoga, kui  SiVille Independence mäe paavianid.
 No ja mina siin siis imestan, et kuidas kuramuse päralt see staf meil niisugused impetsillid on.

Ilmselgelt pean ikka oma mõttemaailma taas korrigeerima, ning üritama neist aru saada. Ja mõistma, et neil ongi ajuehitus selline poolik.
Ma küll ei tea, millised olid inimesed siin enne Pol Poti režiimi, aga mul on kuri kahtlus, et ega suurt erinevust vist polnud. Kuidas muidu sai käputäis "taate" poolele rahvale  nii lühikese ajaga teha nõnda korraliku ajupesu, et nad teise poole oma rahvast lihtsalt kõige köttesaadavamate ja käepärasemate vahenditega mullatoidule saatsid. Pluss veel see, et kui nn. vaenlased-teisitimõtlejad otsa hakkasid saama, siis notiti ka üksteist.
LOLLIDEMAA!
 Vaatasin eile hommikul ühe oma vana stafi, Chay vanema õe pulmapilte.
Sama seis - lollidemaa!
Külas s...gi teha pole, teeme siis lapsi!

Võttis neiu ühe ettejuhtuva kööbakaga asja ette, ja et titt tulemas, siis vaja ruttu nüüd pulmad teha. Laenati raha kokku ja aeti terve suguvõsa ka kohale. No abiellu siis natuke väiksema seltskonnga!
Ei! Kas või ninast veri välja, aga pidu peab olema vähemalt üle provintsi! Ja ega sellestki pole miskit, et pruutpaar juba pulmapeo ajal erimeelsused saavutas. Pea-asi, et pidulistel kolm päeva lõbus! Ning,  kuna õde juba abiellus, siis leidis Chay, et tema peab ka ruttu sama tegema. Las siis ülejäänud sõbrad kadestavad! laenati samamoodi mõne kuu möödudes tuhanded kokku, ning sama trall kordus.

Nemad Mõniga vähemalt on saanud mõningase koolihariduse ja elavad siiski SiVilles edasi, mitte ei läinud Chay kodukohta mangokasvatajateks. Ning lapsi pole ka veel tulemas.
Vastupidiselt järgmisele lambapeale - "coco" Linale.
Sel jupatsil polnud isegi ühtki pruuti silmapiiril, sest ta ei käinud baarist kaugemal väljas, kui baari taga kusel. Aga kuna naisehimu oli nii suur, siis vinguti koduste ringis nii kaua, kuni ema-isa leidsid külast sobiva neiu ja ostsid ta oma pojukesele ära. Ost sooritati veebruaris, pulmad olid aprillis ja nüüdseks kõnnib neiu kõhu ja nukra näoga Linal "Cocos" sabas. Teha ta miskit baaris ei oska, keelt ka ei valda. Nii ta siis istubki päevad otsa toolis ja passib. Ilus elu!
Ja tegelikult, mis see meie Saihagi targem on! Terve eelmise aasta jooksis till püsti ringi, valmis abielluma kasvõi esimese ettejuhtuva põõsaga, peaasi, et on koht kuhu toppida till.
Nüüdseks on õnneks tuhin vaibunud. Nüüd on taas päevakorral nutitelefonid!
Mida vingem telefuuun, seda tehtuim mees!
Esimene asi, mida kogu kamp hommikuti ärgates teeb - on telefonide laadimapanek. Valge inime läheb peale ärkamist kõigepealt vetsu, need siin lasevad end kasvõi täis, aga telefon on kõige tähtsam laadima saada. Sest pagan teab, äkki pole pärast voolu!
Voolu polnud terve eilse päeva näiteks. Terves linnas oli mingi rike. Mehikesed-tarkurid istusid pimedani "Nice Beach Hotelli" juures posti otsas ja tegid töönägu.
Meie ajukääbikud aga kammisid kõik baaris olevad pistikud järjest läbi, et äkki on mõnesse ikka natukenegi voolu sisse jäänud. Ma naersin pisarateni meie uut hiina-cambodialast, kui ta seda mulle ütles.
 Muidu ikka tundus natukenegi arukas olevat alguses. Ikkagi kolm keelt (khmeeri, hiina ja vietnami) 

suus, aga näe - sai üllatatud taibuga!
Selle peale, et äkki mõnda juhtmenurka on natuke särtsu jäänud - annab ikka tulla.
Ja niisugustega peame me siis baari pidama.
LOLLIDEMAA!!!!!!