esmaspäev, 24. august 2015

 Et ei oleks igav, mõtleb keegi ikka mõne hulluse välja.
saiha hullustega peaks me juba harjunud olema selle pika aja jooksul, aga näe - suudab ikka üllatada.
Võttis kätte ja tellis meile katusepikenduse ehituse. et temal momendil telefoni ja jointimüügist pappi on ja odavalt tehakse.
Oleme seda katusemõtet veeretanud kaks aastat ja ikka on midagi vahele tähtsamat tulnud. aga noh, tellis, siis tellis. reiko veel räämustas, et näe, poole odavamalt saab, kui teistel.
Mina nii kindel ei olnud.
Ja eile siis algasid üllatused.
tegelikult hakkas mehike juba üleeile töödega pihta - tegi karkassi valmis. eile hommikul pidi siis plastplaadid peale panema. tegelikult küsisin ma poistel mitu korda, et kas tuleb samasugune, nagu teistel. saiha arvas, et jah, kindlasti, aga küsigu ma täpselt Sethi käest. Tema andis Sethile raha ja rohkem ei tea.
Olgu!
Hommik oli vihmane ja ma natuke jobutasin kodus, sest nagunii ehituse ajal rahvast sisse ei saa. Siis aga hakkas süda valutama, et mine neid "antsusid" tea, nad ennegi saiast sita teinud.
Tulin kohale. Vana koputas veel karkassi kallal. suur hunnik plekktahvleid oli teel maas. Vaatasin ja ei saanud nagu arugi, etasi pole õige. Tegelikult arvasin, et ju plekk on katuste ühenduskohtadesse mõeldud. Ja siis äkki pidin infarki saama. Sell hakkas plekki hoopis katusele lahmama!
Tegin sellist häiret, et katuseplekk rullis end ise kokku ilma kõrvalise abita, ning taat oli hüppega maapinnal. Umbes nagu sportvõimleja esinemist lõpetades - ikka saltoga, kenasti jalgadele maandudes kerge vedrutudega ja käed külgedel.
Poisid kimasid võitlusareenile!
Ma lausa vahutasin röökides, et mis kell sõnnikurenni kaevamiseks läheb ja mis päeval lehmad saabuvad!? Tõeline laudaehitus oli lahti läinud.
Vanamees oli umbkeelne, vahtis mind lolli näoga, silmad suured nagu keeglikuulid.
Seth teatas süüdimatult, et plastikplaadid on ju kallimad ja siis tuleb raha juurde maksta.
ma olin Saiha üksi tegutsemise peale nii närvis, et kõigepealt sõimasin teda. Noh, lõpuks ikka rahunesin, helistasin Reikole ja see tuli asja lahendama. otsustasime ehituse ikkagi lõpule viia ja sada taala lihtsalt uute plaatide eest juurde maksta.
Et pühapäeval on pangad kinni, siis olin loll ja võtsin selle sajase oma eesti sõiduks kogutud rahast. Ilmselt näen ma seda sajast edaspidi sama palju kui oma kõrvu. Reiks rabas raha oma kukrusse, vanamehele anti käsk materjal ümber vahetada. Ma veel soovitasin reiksil kaasa minna, või vähemalt ise uurida, mis asi maksab. Aga ei, selle asemel jäi mehike baari kurku loputama ja nina nokkima. läksin ära koju magama. Tagasi tulles oli materjal kohal, katusekatmine käis hooga. Seth oli oma käega plaatide arvuks pannud 25 ja tükihinnaks 7 dollarit.
Mul oli kõht tühi, ja et reiks oli vaid kergelt napsune, vedasin ta Victory Hillile sööma. rolandiga kohtudes selgus, et viimane oli samasugused plaadid ostnud 5 taala tükk. No Reiks vihastas, aga et mina kaasas olin, et saanud ju kohe napsutama hakata. hakkas hoopis siis minu kallal saagima, et ma vihastaks ja minema läheks. Ei läinud ma kuhugi, kurat kuhu ma tühja kõhuga lähen, hakkliha-juustuvorm just tellitud. Sõin kõhu täis ja tulime baari tagasi. Siin selgus, et naabrimees oli üldse saanud plaadid 4 dollariga. No ma nüüd ei teagi, kas kantis ainult Seth selle raha oma taskusse, või tegid pooleks. Ilmselt see viimane variant! Reiko lubas hommikul kohe kõik ehituspoed läbi sõita ja hinda uurida - no lubaduseks see on jäänudki. Pole suuremat sõidumeest.
Sethi puhul on aga asi selge, rohkem baari asja pole. See pole tal esimene kord. Pealegi on ta kasiinosõltlane. Peale Hongilt raha varastamist ei usalda ma teda kuidagi. Pluss veel minu lolliks teha päädmine B&B kapiga. lendab siit minema eriti kiiresti!
 See selleks!
Õhtul koju jõudes leidsin eest kalasilmse elukaaslase! Suuri vaevu suutis ukseni roomata ja oma võtmed eest võtta, et tuppa saaksin. Siis passis lolli näoga mul jalus, kui üritasin tuba korda saada.
ja siis käis pauk! julgesin teda lükata eest ära! Mehike oli aga nii purjus, et lendas nagu kott põrandale pikali.
Üles saades oli esimene asi mulle kallale tormata, et aga olid kordinatsioonihäired, siis sai kannatada minu äraviskamiseks mõeldud riiete kott.. Lõpuks sai unemati viinakuradi üle võidu ja mees uinus.
Võtsin siis asjad ja kassa, ning astusin välja. Ega öömaja puhul suurt valikut polnud, kell oli kaks öösel. Võtsin esimese ettejuhtuva! Tänu sellele ei paku me täna klientidele karastavaid jooke - ei jätkunud enam raha, et poodi minna.
See selgus muidugi alles hommikul. läksin koju ja vana lendas kohe mulle peale, et kus tema rahakott on! pagan, mul muudki teha, kui seda otsida. eks ta peitis taas ära, aga aju ei mäleta kuhu. niimoodi on meil ennegi asju peidetud ju.
Nüüd siis seis  selline, et pole raha ja õnneks täna ka mitte töömeest!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar