Miks on viimasel ajal kõik niiiii kuradi kehvasti?
Mu vaevu neljakuuseks saanud kuts on ilmselt surnud!

Ta jäi lihtsalt mõned päevad tagasi kuidagi isutuks ja loiuks. Viisime ta arsti juurde, saime mõned tabletid, aga asi läks hullemaks. Siis viisime ta uuesti poistega arsti juurde, tehti süsti, aga ei midagi. Terve eilse päeva oli ta ainult pikali, ning täna hommikuks oli kadunud. otsisin teda koos Amapiga - aga tulutult. Ilmselt on selle looma aeg otsa saanud.
Kuidagi kurb ja tühi on. Ja et asi oleks ikka täiuslik, kiskus Saiha miskipärast täna ka tüli üles. Ma ei saagi aru, kas see on ema viis niimoodi oma leina välja elada, või mis??
igatahes, nii siasti pole ta iialgi öelnud! Olen nüüd lausa kahevahel, kas saata ta kohe minema, või oodata. Ta on Reiksile mingi summa raha sees. Ilmselt, kui ma momendil ta töö stoppaks, tuleks meil jälle kohutav sõnavahetus kodus.
Ahh, ei teagi mida teha!
pagan, et siin maal see loomade arstiabi nii algeline ka on. Arvan, et Eestis olles oleks loom kindlasti päästa suudetud.
Nüüd istub mull ainult leti taga kõrval mu igivana "ihukaitsja" "Serendipi" baari Pautšai. selline kahekümnendates hambutu vanaproua.
Aga ikkagi, ma ei saa enam millestki aru??
mille kuradi pärast tuleb äks mu stafist mulle lihtsalt heast peast teatama, et ma olen samasugune, nagu Minemalöödud plikad.äkki siiski olengi. Põrgut! Tegelikult, nagu on Reiksile võlg tagasi makstud, peksan poisi minema! Siiani on teist siin hoitud nagu sitta pilpa peal, iga kord kui on haige olnud, on vastu tuldud, iga kord võimaldatud paar vaba päeva. käigu seenele, asendamatuid ei ole.
Nii kaua, kui Reiks võib-olla eestis ära käib, pean ilmselt "härra" ülbust taluma.
Võib-olla, sellepärast, et täna saabus üle pika aja valge päev ja siis visatigi veksel välja, et minnakse kodumaalt abi saama. Enne ei usu, kui olen näinud! Äkki saab tõesti siis kõik joonde.

Ma vajan üürituba!
Lihtsalt sellepärast, et ei jaksa enam niimoodi edasi elada. Mitte miski ei mõju enam inimesele. Ei rääkimine, ei vaikimine, ei vihastamine. Lihtsalt kolmas kuu kogu aeg udus, nagu siil.
Tegelikult vajaksin kedagi, kes aitaks ka tööd teha. Ma olen sellest päevade kaupa baaris istumisest juba nüristunud. Enam ei jaksa ka stafi tuju üleval hoida, ning need kukuvad ka üksteise järel rivist välja.
Noh, see tähendab, et kui mina olen natukegi kurva olemisega, muutuvad nad kuidagi automaatselt samasuguseks. Siis aga ei tule rahva sisseviskamisest midagi välja.
Ma lihtsalt vist vajan OMA ELU edaspidi, ei viitsi kuidagi olla hooldusõde. Aga toa üürimise kõrval pean vaatama, kes hakkaks mind ka baaris asendama. Baari remont on muidugi pooleli. Oleks valmis, oleks nagu pool muret murtud, siis saaks hommikupoolikutel ka Tuuli siin olla. ja selle mõne õhtukese, mis vabaks tahaksin, lahendaksin ka kuidagi ära. Aga praegu lihtsalt ei jaksa olla. Mitte kellelegi pole rääkida probleemidest seoses tööga. Isegi uue hommikustafi võtsin tööle iseseisvalt. Polnud nagu kellegagi arutada, et kas võtta või mitte ja mis palgaga.
Nii tore on olla boss, kui teised teevad kõik su töö ära.
Tegelikult võtaks kätte ja sõidaks paariks pÄevaks hea meelega siit minema ja jätakski kogu kupatuse härrale kaela, kuid arvata on, et siis ajab ta stafi hulluks, ning need jooksevad laiali.
Pagana hea elu oleks siin, kui mõni meist saaks sellest ka aru ja ei istuks ainult nina pudelis. MA OLEN NII TÜDINENUD ÜKSINDA OLEMISEST, et karjuks või kõva häälega appi!!
Nädala pärast saaks Eestisse tagasi lennata, aga mida sealgi teha. Siin elab vähemalt ära, seal aga ei jätkuks palgast isegi nädalaks ilmselt. Nii ma ei teagi, mida teha??!
Äkki põrutaks paariks päevaks ikkagi kuhugi minema??
MA OLEN NII VÄSINUD JA TÜDINENUD!

Minu Cambodia!
Minu Cambodia on varajane hommikutund, kui allkorruse naised teevad tule alla oma väligrillidele ja hakkavad pottide-pannidega kolistama.
Minu Cambodia on rõõmsalt viipav motojuht, kes teab, mis kell ma toast välja astun, et alla randa sõita.
Minu Cambodia on koristamata ja ja korralikult sulgemata baar, mida pole tõhjaks tehtud vaid sellepärast, et keegi stafist jääb alati siia valvele, kui boss kustub.
Minu Cambodia on kõige selle segaduse keskel alkoholi järgi haisev boss, kes isegi ei kuule, mis ümberringi toimub ja keda tuleb jalule aidata.
Minu Cambodia on boss, kes peale äratamist mulle kõri kallale sööstab, sest olen julgenud teda füüsiliselt äratada ja teatada, et ta on jälle purjus.
Minu Cambodia on õlleklaas, millega pean bossi rünnaku peatama, sest muidu homme enam poleks Minu Cambodiat
Minu Cambodias pole enam jälgegi inimesest kellega koos siia sai tuldud!
Minu Cambodias pole enam isiklikku elu,ega kaaslast.
Minu Cambodias on mu kaaslase kaaslaseks vaid alkohol, sest ilma selleta on tal igav, nagu ta väidab. Ilma selleta pole baaritööks fiilingut! Aga baaritöö on koos sellega lausa "lust"!
Minu Cambodias on hommikune poeskäik peale baari avamist.
Minu Cambodias on kollase tolmuga tänavad, kõikjal vedelev prügi, sihitult hulkuvad seebud ja autode-motode vahel ringilippavad lapsed.
On soe tuul, hommikused teretuttavad teistest baaridest, kes koos minuga poes lettide vahel ringi askeldavad, paberileht vajamineva kaubaga näpus.
On viisakalt teretav kassapidaja, kes alati küsib, kuidas mu äril läheb ja kas sain poest kõik, mida vajasin.
Minu Cambodia on nukravõitu khmeerikeelne muusika, mis mind millegipärast alati merele vaatama paneb, ning samuti nukraks teeb.

Minu Cambodia on laisalt päevitustoolidel kõhuldavad-selitavad turistid

ja neid jälitavad "raisakullid", ehk müügimutid.

Kes mind kuidas kunagi, kas rõõmsalt või altkulmu tervitavad. Altkulmu sellepärast, et olen keelanud neil baari siseneda. Bisnis toimugu vaid rannal.
Minu Cambodia on noorukese khmeeritariga aega viitma tulnud vanahärra, kes randa maha istudes kohe "sae käima tõmbab", ehk torisema hakkab, kuni kogu personali tuju on rikutud. Ei meeldi talle, et kokteil on lahja, ja söök, mille ta loomulikult lõpuni sööb, on söödamatu. Ja ei meeldi ka see, et ma ainult naeratan talle üle leti ja ei pane selliste suurte apsakate eest staffi kõrvade peal käima.
See on minu Cambodia!
Minu Cambodia on lahedad vestlused kohalikust elust, uskumustest ja tavadest stafiga, siis kui on tööst vaba moment.
Minu Cambodia on ainult meie baari jaoks arusaadavad naljad, mis kustuvad niipea, kui morni näoga boss kohale ilmub ja kõiki kõiges süüdistab.
Minu Cambodia on hingematvad päikeseloojangud

Minu Cambodia on nukrate laulude, rõõmsate inimeste, tolmuste teede, elektrikatkestuse, paduvihma ja lauspäikese maa.
Minu Cambodia on mitmevärviline meri, laiad riisipõllud

kauguses sinetavad valgete randadega saared.
Minu Cambodia on tüis vaeseid ja kerjuseid, täis invaliide,

on kodutud lapsed ja prügimäerahvas.
Minu Cambodia kas meeldib väga, või ei meeldi üldse. Ma armastan seda maad, ja oleks siin ilmselt väga ünnelik, kui inimene, kellega siin koos olla ei üritaks seda õnne iga hinnaga rikkuda. Miks alkohol on alati esikohal?
Ka minu Cambodias??

Läinud!
Läinud, nagu polekski käinud!
Plikad istusid täna hommikul taksosse, et Phnom Penhist lennukile istuda ja natuke aega veel Tais puhata, et siis külma ja lumisesse Eestisse tagasi pöörduda.
Järgmisel aastal lubas Kati tagasi tulla, et siis juba siin puhata.
Kui seda siinset siis veel on. Ma ei jaksa seda üksi vedada.
Ei jaksa ja ei oska ka nii, nagu peaks, aga see, kes peaks nagu teadma, kuidas asjad käivad lihtsalt libistab köit.
Ikka seda köit, mis maitseb kibedalt ja teeb mõistuse tumedaks. Ning ainult tigetseb ja teeb mingeid oma arust lahedaid žeste teistele. Tema ju võib - ta on omanik!!!!!
Ta võib kell neli öösel pehme keelega karjuda inimeste peale, kes on olnud jalul hommikust saati, et mis te magate. Arvestamata, et sel ajal kui tema koju magama läheb, tuleb meil taas ärgata. Eile ma kustusin lihtsalt kell kümme ära, sest kolmetunnine magamisaeg ööpäevas nädal aega järjest on vähe! Ta võib teha välja ükskõik kellele! Ta võib oma viha minu peale välja järgmisel päeval valada, sest on unustanud poolte klientide käest arved küsimata, ning staff ei tea üldse, mis lauda läheb, sest tema teeb kõik omaarust - ja teeb hästi! Omast meelest! PNeed päevad, kui olen usaldanud teda baari sulgema, lõppevad tavaliselt hommikuvalges ja.... Ükshaaval hakkab ära kukkuma ka staff! Lubatud hommikust vahetust pole kusagilt paistmas. Ilmselt ei taheta tulla tööle.Päevad venivad ülipikaks, ning seda, kui ma ütlen, et pean minema koju magama, vaadatakse sellise pilguga, nagu jätaksin staffi sunnitööle. Tegelikult ongi mul siis süümekad, kui ma nad siia niimoodi jätan,sest siis ei tea iial, millal magama saab. See on nagu kõige hullem! Praegu peaks nagu täiega asjasse pühenduma,et kõik läheks käima nii, nagu vaja.
Aga olgem ikka lübusad edasi! Ilm on ju soe, päike paistab iga päev ja rahvast liigub aina rohkem ja rohkem.
Minagi liikusin! Vahetasin elukohta! Kui kauaks - ei oska praegu öelda! Ja kuidas selle eest maksta kavatsen, ka ei tea. Eks elu näitab! Tuba on igatahes ilus ja puhas, kuigi pisike, ja kallis.
Kirjutan hoopis natuke üldinfot Cambodia kohta, sest inimesed on palunud teada anda, millal ja kuidas siia tulla!
Parim aeg külastamiseks: on november kuni veebruar, edasi kisub juba palavaks või vesiseks.Ajavahe: Eestiga on 5 tundi. Mis elatustasemesse puutub, siis on tegu ikka päris korralikult vaese maaga.Tänaval kerjavad kümned invaliidistunud khmeerid ja tänavalapsed omale igapäevast toidupoolist.
Viisa Saab piirilt. Ametlikult maksab 1 kuuline viisa 20 USD.
Cambodia on veel allesolevate miinide tõttu üks väheseid riike, kus isegi teeäärsesse põõsastikku ronides tekib mõte - aga äkki...Tegelikult see asi nii hull pole. Ise ei kohanud kuskil hoiatavaid silte ja kus veel miinivälju leidub, seal peaksid need ka teoreetiliselt tähistatud olema. Mõnedes kõrvalisemates kohtades veel esineva banditismi tõttu on siiski üks ringi kolamine (eriti pimedal ajal) ohtlik. Angkor Watis hoiatatakse ka väikeste heleroheliste madude eest, kes pärast vihmasadusid tulevad välja toitu otsima.
Lennata saab meile läbi Bangkoki, Singapuri, Kuala Lumpuri jne. Tasub vaadata lihtsalt kõikide lennufirmade, kes Aasiasse lendavad, soodukaid. Arvestama peab vaid, et otse siia ei lenda eriti keegi. Ikka tuleb kuskil ümber istuda.
Nii, et soovijatel, head närvi piletite otsimisel, teekonna kombineerimisel ja TERE TULEMAST!