Rahvas võiks juba liikuma hakata. Kõrini on sellest virelemisest. Homme peaks kirjade järgi maksma üüri, aga kui aus olla, siis minust jääb see esimest korda maksmata. Kassas on 15 dollarit ja ei sentigi rohkem. Kui täna imet ei juhtu, pole homme enam ka õlut mida müüa.
Pole lihtsalt millegi eest osta seda.
Reiks on juua täis juba teist nädalat  järjest. Ei viitsi ma teda enam koju lukustada, et ajutiseltki tsükklist välja tuleks. Elab väikeses toas, nagu siga sulus. Ukse hoian kinni, et hais väga välja ei pressi. Aeg- ajalt ta üritab loomulikult suhelda ka, aga kui ikka mõtestatud juttu suust välja ei tule, siis on see suhtlus rohkem temapoolne.
Ja kuna ta pole koju kinni pandud, siis käib ta suvalistel aegadel ka endale baarist raha juurde võtmas, et lõbusalt aega veeta. Ühesõnaga varastab iseenda tagant juba.
isegi ta armsale õele, kes suure suuga aidata kevadel lubas, pole ma teada andnud, kui efektiivne nende moraalne abi oli.
Aga rahvas võiks tõesti juba liikuma hakata. Mul oleks hädasti vaja uut hammast. Kaua ma siin naeratan üle leti nagu "Euribor" kolm kikut säramas. Läti poiss Koh Kongist tuli siia hambaid tegema, tal läheb ülemine jooks 1000 dollarit. No aga ta paneb kruvidega. Mina vist nii kallist lõbu endale lubada ei saa, aga kui aeg edasi läheb siis on mul varsti  sellised vanaema veeklaasi omad - koos kurgulaega.
Rahvas võiks ka sellepärast rohkem juba liikuma hakata, et siis kaoks neid kloune, kes meil praegu liikvel on, vähemaks. Meil on näiteks praegu liikvel nn. kuldne kolmik. Neljakümnendates "daamid" tätoveeringuid üleni täis ja 24/7 ka juua täis. Kaks on blondid, neist üks kuuldavasti mingi endine pornostaar, teine lihtsalt porno ja kolmas on brünett, kes bassihäälel hommikuti kohvi nõuab törtsu viskiga. Mõni päev tagasi olevat lihtsalt porno poisssõber pötsanud "neiu" passi ja raha ära. Vastutasuks sõi "neiu" paki unerohtu ära. Sõbraanjed tassisid ta turgutuseks kohe hommikul "Dolphinisse" Siin ta siis aeles igas asendis liiva peal, kuni ära toibus. Nüüd räägivad kurjad keeled ehk meie jäätisejuut Alex, et poisssõber olevat ennast venelase silla külge oksa tõmmanud. Huvitav, kuidas ta sinna sillale sai? See on ju lukus ja valve ka peal!
"Neiu" eile küll väga leinaja näoga rannas polnud, tatsas vindisena ringi, jalg sidemes. tahtis ilmselt veene läbi tõmmata, kuid ajas ihuliikmed sassi. Pole imestada!!
 Eile hommikul sain "Samuderas" toreda elamuse. Linna oli saabunud paar suurt bussitäit Lõuna-Korea noori, kes samaaegselt, kui valged hommikul oma baaride kaubavarusid poes täiendavad, otsustasid ka oma tagavarasid täiendada. Poodi lennati-rünnati madallennul. Kolm krapsakamat ja ilmselt kassiridena kirjas olevat jõmmi okupeerisid koheselt kassad. Ülejäänud 50 pilusilma tegid poes välkinventuuri. Kogu personal seisis ehmatusest halvatuna, kui möll lahti läks. Need kes kassas järjekorda hoidsid röökisid üle poe teistele. Jutt umbes selline siis, et "Mida sa näed?" "näen juustu!". "Võta kaks kangi!", "Mida veel  näed?" "näen viina!" "Võta kohe kolm kasti" jne. APPPPIIIIIII! Kadusin poest kus kurat! Tühja sellest kohvipakist ja burgerisaiast. Saame ilma hakkama.
Hiinakad on samasugused muidugi, pluss veel see, et nad käivad vihmavarjudega ujumas.

Ma alguses ei saanud asjale pihta. seisab kari kilisid vees, vihmavarjud pea kohal. Sajab või? Ja nad ei taha et juuksed märjaks saavad!? Ei1 Hoopis päikest karsavad.
Mis sa siis sinna vette üldse lähed. Või pane siis müts pähe. Vihmavari on ikka päris koomiline.
Ohh, hakkaks juba tavaturistid liikuma!

 On üks teema, mille kirjutamisest olen siiani proovinud hoiduda, aga kahjuks surub see ennast aina intensiivsemalt peale.
 Kanep!
Väidetavalt igati tervislik ja kahjutu!
Ok! Saan aru, kui keeratakse endale seltskonnas olles kambaga üks pläru ja kimutakse. Olen isegi nii proovinud. Aga kas ikka on tervislik, kui seda peab tegema iga päev?
 Kuna Maiko on enda jutu järgi seda teinud iga päev viimased 10 aastat, siis minu arvamus on, et ta on samamoodi sõltlane, nagu Reiks on alkoholist. Ja nii olengi märganud, et kui oma mees istub napsust õlise näoga letis, siis Maiks istub kivisilmsena ja õnnepilves näoga. Mingit matsu teenindamisest ei jaga kumbki. Reiksil on kahjuks ka veel jalad makaronistunud sel ajal. Maiko seisab püsti küll, kuid meelde ei jää talle midagi, mis momendil tehakse või öeldakse. Nõnda olen taas mina valvekoeraks, et kõik kontrolli all oleks.
 Eile tuli taas jutuks kõrghooaeg, kuna neli päeva on tänu pühadele olnud rahvarohked. Naersin, et see on nagu treening, või meeldetuletus, mis ees ootab.
No ja eile, siis kui kõik taas uimane ja vaikne oli, tulin tööle ja vahetasin taas selle jubeda reggie tavamuusika vastu. Noh sellise umpa-umpa, mis päevitajatele ja olelejatele rohkem meeldib. Ega mul pole reggie vastu midagi, kuid palun väikestes kogustes, mitte iga päev hommikust õhtuni. Samas muidugi olin vastik ja ütlesin, et reggie tuleb kõrghooajal unustada. Selle järgi eriti rahvas ei igatse. Ja siis tehtigi selline imestunud nägu, et kuidas nii - see ainus kuulatav muusika ja temal on juba paari õhtuga villand eesti musast, mida meie pisike tuumake rannal viina visates kuulas.
 Ma teatasin siis, et see on kõrghooaja paratamatus ja sellega tuleb arvestada. Rahvas, kes puhkama tuleb erineb ikka väga suvistest kaltsukubudest. Noh, egas kõik muidugi pole kaltsukad. On ikka teisi ka loomulikult. Kuid meile millegipärast sattuvad sisse pöörama just need nn. rastad. Ja selge mille pärast!  Puhas näide on mingi väidetavalt püsiasukas sakslane Arthur, kelle varjugi ma ei kannata paari intsidendi pärast. Esiteks tuleb ta baari vaid siis, kui on letis Maiko, või kui Maiko kellegagi juba õlletab. Sest siis on lootus, et kimutakse ka. Korra, kui poisid teda hommikul lihtsalt õlut jooma kutsusid, vastas ta päris nipsakalt, et praegu pole ju baaris midagi teha.  Mõned päevad tagasi, kui Taavi tegi spontaanse saabumispeo, oli sell kõpsti leti ääres platsis. Ja keeras endale ka kähku pläru ette.  Leti ääres kimumise olen juba tükk aega tagasi suurema tüliga keelanud, aga see ajukääbik ei suutnud seda meelde jätta. Nii nagu ka Maikol läheb see ikka ja jälle meelest. Eriti siis, kui meid endid baaris pole - kohe lastakse rihm lõdvaks.
 Tuletasin siis meelde esiti Maikole, et leti ääres istub ka inimesi, kellele see lõhn ei meeldi ja nad ei taha olla passiivsed kanepikõhvijad. Poiss ütles oma sõbrale edasi, aga see hakkas silmi pööritama, et kohe lõpetab ja tõmbas edasi. Tegin siis korra kurja häält. Aga järgmisena vedis vennike end kööki, vaatama, mis staff seal sehkendab. Köögi uksel on muide suur silt - "Staff only"  AJUKÄÄBIK!
  Selge näide, kuidas pidev kanepisuitsetamine mälule ja arusaamisele võib mõjuda.
Sama on nende kahega, kes siin kanda üritavad kinnitada. Pideva vinega ei ole nad siiani suutnud viisapikendamisega tegeleda, ega ka töö ja korteri leidmisega. Kui oleme neid üritanud nõuga aidata, siis naeratatakse viisakalt, aga ette ei võeta midagi. Nende pärast ma muidugi eriti pead ei vaeva. Ise nad korrutavad kogu aeg, et küll loksub paika, ja las siis loksutab ja loksub. Tundub, et hiljem saab meil päris naljakas olema seda loksumist vaadata kõrvalt.
 Vot, aga ikkagi  KANEP!
 Asi on tegelikkuses ka nii käest ära läinud, et politsei on lausa meetmeid karmistanud. Nüüd saame meie trahvi, kui klient baaris tõmbab. Tänan! Aga suvega on need imelikud siin väga harjunud sellega, et meil oleks nagu miski rohupood ja vaat et pakutakse meilegi üle leti.
Tegin sel teemal ikka väga kõva skandaali ja lõpetasin selle ära, et mulle üle leti näkku puhutakse. Sellest alates on meie Eesti poisil muidugi natuke igav, sest peab seda tegema rannas ja kassasse me teda ka eriti ei taha tänu kanepile. Pole ju teada, millal jälle üle on tõmmanud. Õde ja õemees ei taha ka enam eriti meil istuda, sest kanepipunt on laiali löödud. Pole ju enam tore, kui ei saa uimasena lebotada. Praeguseks on juba kolm päeva ilma nendeta möödunud. see on ka muidugi hämmastav, sest vahepeal oli Taavi ja Lauri väike istumine rannal ja siis on nad ju alati maialt kohal, kui miski pidu on. Ah ei tea. Loodan, et pole midagi pahasti. Maiks läks igaks juhuks kontrollima. Nad ju armastavad ka igatsugu sodi proovida.
 Pidu!
Pidu oleks olnud vahva, kui Reiks poleks taas peldikus salaviina tegemas käinud. Lauas istus nagu viks poiss, kuiva suuga, aga seda tihedamini vehkis pelleri vahet. Ja eks jalakesed väsisid õhtuks sellest käimisest päris pehmeks. Kuulsin taas milline vana lits ma olen ja kuidas ma äritegevust pärsin.  Olen juba nii harjunud, et kui seda ühel päeval ei kuuleks, siis arvaksin, et mehekesel on midagi pahasti. :)
Pärssisin aga tol õhtul äritegevust tublisti, sest teatasin kella kolme ajal, et hakkan tasahilju sulgema,  kuna pean mõne tunni pärast taas avama. Peale minu mehe said teised sellest kõik aru.  Natuke hämming oli Maikol, sest meie poisid s.t. Taavi ja Mattu ei isutanud eriti Dolphinis mingit hommikunijoomat edasi teha, vaid läksid laiali. Tegelikult tavaline asi nendele, kes pole kanepimehed. Tehakse pidu ja osatakse ka ilma kanepita olla lõõgastunud ja lõbusad.
 Tasapisi üritame siiski hooajaks valmistuda, hoolimata sellest, et veel on kuradima vaikne.

 Mida kõike elu kaasa ei too!
Mu puhkus Eestis maksab kätte!
Vähe sellest, et praktiliselt kogu see puhkus oli JAMA, kus ma mitte ei puhanud, vaid lihtsalt olin kohal, segades enam-vähem kõiki, kellega kokku puutusin, olen nüüd siin sellises seisus, et ei tea, mis homne toob.
Reiko joomist ei lõpetanud ja ei ole ilmselt kavaski. Kõik tema teemad, et käis arsti juures ja kodeeris jne. on puhas vaht suunurgas. Sama on terve perega, kes lubas hakata aitama raviga, saada ainult vend(poeg) koju. Moraalse toega pole siiani vist kedagi eriti aidata suudetud. Nii ka see kord.
Ainus, mis Reiks ise on suutnud teha, on see, et kained perioodid on natuke pikemad kui enne ja tsükklisolek kestab päeva või paar vähem. Agressiivsust ka pole, aga kõllap see on tingitud sellest, et elab eraldi toas, kus saab omaette kogu aeg tinistada ja ma isegi ei tee enam tast välja nendel perioodildel. Ootan (kui suudan sinnamaale välja vedada), seda aega, kui mul on võimu omaette elamine üürida.
 Kuidas siis mu oodatud ja igatsetud puhkus end kätte maksab.
Vähe sellest, et minu puhkuseloleku üle ei tundnud rõõmu ei mu oma lapsed, kelle jaoks olin elu segav faktor ja kohustus suhelda, hoidis nii mõnigi tuttav konkreetselt kõrvale. Saan aru, pidev olelusvõitlus on muutnud mind kibestunuks.
Ja aeg töötab endiselt minu kahjuks.  Iga järgnev päev toob kaasa uue lahmaka sitta!
Mitte kuidagi ei saa elu lillena võtta, nagu soovitatakse. Sissetulekut pole. Pole, sest pole ka turiste. Need vähesed, kes liiguvad, neid ei saagi sisse kutsuda, sest pole midagi pakkuda. Pakkuda pole, sest pole millegi eest pakutavat osta. Kui poleks olnud seda p...sssekukkunud puhkust, siis oleksin ehk kuidagi veel vee peal. Nii ongi nüüd see aeg käes, et üks mida ma südamest kahetsen on see, et raiskasin üüratu summa selleks, et sõita sinna, kuhu poleks vaja olnud.  Teiseks kahetsen ma seda, et ma üldse Eestist ära sõitsin. Oleks pidanud laskma Reiksil üksi tulla, siis oleks ilmselt ta põhjavajumine minu jaoks ka valutum. Ja  poleks sellist olukorda, kui praegu, et kõik teed on püsti ees ja ka tagasiteed pole.
Vähemalt tean, et kui peaks mingi ime läbi suutma end veel hooajani vee peal hoida, siis kõik järgnevad puhkused veedan kus iganes mujal, aga mitte kodus, kui seda üldse veel kunagi saab olema.
Skype lükkan ilmselt välja ja FB-s sõnumid ka. Ma ei suuda praeguseks hetkeks isegi iseendaga suhelda, rääkimata teistest inimestest.
 Ärge siis muretsega, kui kadunud olen orbiidilt. Kui peaks kunagi paremini minema hakkama, äkki siis tulen tavaellu tagasi.

Pchum Ben!
Surnute mälestamise püha. Aeg mil piir hingede ja inimeste maailma vahel arvatakse olevat üliõhuke.
 See aeg on taas kätte jõudnud. Pidustused kestavad juba paar päeva. Esimesed öised riisipallirituaalid on tehtud.
See tähendab, et minnakse varavara hommikul pagodasse, et asetadakleepuva riisi palle müüridele ja treppidele, anda neid munkadele söömiseks jne. ja seda selleks, et lepitada surnuid ja elavaid. Khmeeride uskumumuse kohaselt aitab annetatud toit ja palvused nende vägivaldselt surnud sugulasi. Surnud ei tunne siis enam nii suurt viha, neid tapnud inimeste vastu. Samuti aitab annetatud toit neid, kes on elanud mittebudistlikus vaimus. See tähendab, et on varastanud, tapnud, jne. Ematapja arvatakse olevat eriti madalal tasemel nende põrgus. Nii, ja kui nüüd sugulased viivad Pchum Beni ajal agarasti toitu munkadele, siis võib juhtuda, et kadunuke tõstetakse vähe paremale levelile. Ja järgmisel aastal veel ja jne, jne, kuni saabub ka tema jaoks aeg, mil ta tohib uuesti sündida ja oma võlga lunastama hakata.

Templid lüüakse eelnevalt säravaks ja puhtaks, nagu meil hauaplatsid, kui surnuaiapühad tulemas. :)
 Kõikvõimalikud riitused ja tegevused toimuvad pühade ajal iga päev ja minnakse templisse tavaliselt varavalges.
 Me oleme kahel aastal käinud, sel aastal ma ei teagi, kas enam viitsin. Äkki saadame vaid staffi, sest nad nagunii tahavad minna. Ahh, vaatame. Enam pole lihtsalt nii huvitav, kui alguses. pealegi, kuna sel aastal algasid pühad nii vara, pole ka uudishimulikke turiste, kes asja näha tahaksid. Neid mõningaid, kes püüavad siin kanda kinnitada, me viia ei julge. Nad lihtsalt pole need inimesed, kes oskaksid seal kohalikke solvamata olla. Mitte, et nad seda tahtlikult teeks - ei nad ongi süüdimatud!

 Süsist pole kolmandat nädalat mingit märki! Olen otsimiskuulutused ladunud üles kõikidesse valgete netiportaalidesse, mis Cambodias on, aga tulemusteta. Eriti närvi ajab, kui mõni kommentaariks klõpsab meeldimise. Kas tõesti meeldib, et koer on kadunud? Või on osa inimesi ajukääbikud?

 Kusti ootab ikka endiselt. Ma pole ühtki koera nii kaua kedagi taga otsimas näinud. Ja nüüd viimastel päevadel on ta hakanud vist minu lohutamiseks järgi tegema Süsi endisi trikke, et mulle meeldida. Hommikuti otsib mul kirpe nii kaua kui ma baaris toimetan, ja ripub püksisääres. Enne tegi seda Suss. Ka leti peale mööda pukke ronimise õppis ise ära. Väheke vaevaliselt see läheb, sest tal ju jalad tavalisest lühemad ja kere pole ka kõige graatsilisem. Aga teeb ära triki. Eks näis mis järgmiseks! Äkki lepib Pandaga ka ära ja ei kakle. Täna käib ta järjepidevalt Chayl järel. Hommikul istus truult Saiha voodil, sest ei saanud aru, miks Hong seal magab ja kus oma poiss on. Oma poiss sõitis Phnom Penhi eile, sõbrale nädalaks appi. Kustil on aga mure, et nüüd kaovad kõik sõbrad ära. Sellepärast siis valvabki ilmselt Chayd.  Või on tegemist hoopis mingi toiduteemaga.
Minu "kirbud" võeti ka täna eriti hoolikalt ette.

 Ilmad on meil ka sujuvalt täiesti p...sse läinud. Nagu esimene september kukkus, hakkas sadama. Ja mitte nii, nagu Cambodia vihmahooajale senini iseloomulik on olnud, et paar suurt sabinat päevas, vaid kallab kogu aeg. esimesed kolm päeva pidas ikka vahepeal vahet ja näitas päikest ka. Ühe päeva andis isegi hingetõmmet, oli kohe terve päeva ilus ilm. Kasutasime juhust ja käisime Maiko õele ja õemehele  linna näitamas. Viisime noored vee äärde ja pagodasse.

Isegi mina, vanainime ronisin joa alla ja lasin Reiksil pilti teha.
Pärast tegime tiiru venelase lennuki juurde. Tal on juba autod müügisalongis sees, mis sellest, et ehitus alles pooleli.
Ilusad ameeriklased seisavad salongis.
Süümas käisime loomulikult  uues "White Rabbitis"  Kartulisalat on neil endiselt paganama hea. Söömise käigus suutsid noored ära kaotada oma motovõtmed. Nende puhul see imestama ei pane, arvestades, mis "lillelapsed" nad on.
Nii, et tagasi tulime kahe motoga. Nende oma jäi "Rabbitisse" lahtimuukimist ootama. Õnneks lahtimuukimise käigus tulid ka võtmed liiva seest välja. Nii, et seekord lõppes neil taas kõik õnnelikult. Eks jälgime, kaua see neil veel kestab - see tore elu!  Tundub, et neil on juba vaja hakata tööd endale vaatama, muidu läheb elu hapuks. Äritegijaid nendest siin ei saa, see sai meile paari päevaga selgeks. Pidu, kanep, muud sissesöödavad ja hingatavad asjad ei ole just äritegemisele kõige paremad kaaslased. Ringisõidu ajalgi oli vaja ikka tobi tossama lükata. Ahhh, nende probleem.
 Meie probleem on praegu hinge sees hoidmine. Oma põntsu pani eestis käik loomulikult, kuid mul oli seda vaja. Ja nüüd on asjad väga-väga  sitavõitu. Seda enam, et see septembri algus on ikka kole. Praegu on järjest kallanud kolm päeva, ning tundub, et ka täna ei näita taevas mingitki selginemismärki.

Valab nagu ämbrist kogu aeg. Kodus on ka uputus, Köögis on kõik kausid ja kausikesed laotud laiali lauale, sest lagi tilgub just laua ja külmkapi kohalt.

Rahvast muidugi rannas pole! "Jäätiserabi" on parajalt hüsteerias, ta ikka ei uskunud sugugi, et september on suur nullkuu.
 Poisikonnadel on ka igav. Maiko pani neile lõuatõmbamiskangi lae alla, nüüd ripuvad sellel, et hooajaks end vormi ajada. Ma itsitan kõrval.
 Eile juhtus tegelikult üks kole asi ka, mis tagantjärgi mõeldes, siiski on õnnelik õnnetus kõigi jaoks
 "Coco" omad olid eile kinni. Ainult Lina tegi tuttavatega ise napsu ja pidas pidu Pere käis Phnom Penhis ja tulid tagasi alles õhtul hilja.
 Tulid tagasi ja kribisid kõik magama - väsinud ju sõidust. Reiks istus veel Timuriga "Amigos" ja ajas juttu, kui "Coco" vanaproua suure ähmiga sisse tormas ja appi kutsus.  Tegelikult, ega reiks ei saanudki esiti aru, mis memm tahab, sest memm ju puhtalt khmeerikeelne, aga et ta ägedasti vehkis ja oma baari poole nõitas, lippasid mehed vaatama. Selgus, et mutt oli ÕNNEKS  vetsu läinud ja avastanud, et katuse all seisva auto kapoti alt tuleb tossu. Noh, Reiks ja Timur tõmbasid kapoti lahti, ning selgus, et mingi geneka vidin oli põlema läinud. Ja õhku saades võttis kohe tuurid hooga üles. Kibekiirelt saadi tulekustuti voodi alt kätte ja lisaks lendasid toolipadjad autole. Timur tõmbas aku maha jamingit juhtmed veel tagant ära. Kustutati mootor ära oma jõududega, aga auto on nässus nüüd.
 tegelikult saadi alles siis aru, kui auto pärast halamine oli lõppenud, mis oleks tegelikult juhtunud, kui muti poleks vetsu läinud. Kõik oleks mõnuga maganud, reiks oleks koju tulnud, tuli oleks rohkem hoogu saanud kui aku oleks lõhki läinud, bensiinipaak oleks plahvatanud jne. Ilmselt oleks täna rannas vähemalt paar baari vähem olnud. Tundub, et Buddha ikka on olemas siin maal.

Kuna tänasest stardib taas khmeeride suurim usupüha, siis tuleb vist sellele sellile viirukiküünlade ostuks raha leida ja taas viimasel päeval ka kindlasti Pagodas käia annetusi tegemas.