On üks teema, mille kirjutamisest olen siiani proovinud hoiduda, aga kahjuks surub see ennast aina intensiivsemalt peale.
 Kanep!
Väidetavalt igati tervislik ja kahjutu!
Ok! Saan aru, kui keeratakse endale seltskonnas olles kambaga üks pläru ja kimutakse. Olen isegi nii proovinud. Aga kas ikka on tervislik, kui seda peab tegema iga päev?
 Kuna Maiko on enda jutu järgi seda teinud iga päev viimased 10 aastat, siis minu arvamus on, et ta on samamoodi sõltlane, nagu Reiks on alkoholist. Ja nii olengi märganud, et kui oma mees istub napsust õlise näoga letis, siis Maiks istub kivisilmsena ja õnnepilves näoga. Mingit matsu teenindamisest ei jaga kumbki. Reiksil on kahjuks ka veel jalad makaronistunud sel ajal. Maiko seisab püsti küll, kuid meelde ei jää talle midagi, mis momendil tehakse või öeldakse. Nõnda olen taas mina valvekoeraks, et kõik kontrolli all oleks.
 Eile tuli taas jutuks kõrghooaeg, kuna neli päeva on tänu pühadele olnud rahvarohked. Naersin, et see on nagu treening, või meeldetuletus, mis ees ootab.
No ja eile, siis kui kõik taas uimane ja vaikne oli, tulin tööle ja vahetasin taas selle jubeda reggie tavamuusika vastu. Noh sellise umpa-umpa, mis päevitajatele ja olelejatele rohkem meeldib. Ega mul pole reggie vastu midagi, kuid palun väikestes kogustes, mitte iga päev hommikust õhtuni. Samas muidugi olin vastik ja ütlesin, et reggie tuleb kõrghooajal unustada. Selle järgi eriti rahvas ei igatse. Ja siis tehtigi selline imestunud nägu, et kuidas nii - see ainus kuulatav muusika ja temal on juba paari õhtuga villand eesti musast, mida meie pisike tuumake rannal viina visates kuulas.
 Ma teatasin siis, et see on kõrghooaja paratamatus ja sellega tuleb arvestada. Rahvas, kes puhkama tuleb erineb ikka väga suvistest kaltsukubudest. Noh, egas kõik muidugi pole kaltsukad. On ikka teisi ka loomulikult. Kuid meile millegipärast sattuvad sisse pöörama just need nn. rastad. Ja selge mille pärast!  Puhas näide on mingi väidetavalt püsiasukas sakslane Arthur, kelle varjugi ma ei kannata paari intsidendi pärast. Esiteks tuleb ta baari vaid siis, kui on letis Maiko, või kui Maiko kellegagi juba õlletab. Sest siis on lootus, et kimutakse ka. Korra, kui poisid teda hommikul lihtsalt õlut jooma kutsusid, vastas ta päris nipsakalt, et praegu pole ju baaris midagi teha.  Mõned päevad tagasi, kui Taavi tegi spontaanse saabumispeo, oli sell kõpsti leti ääres platsis. Ja keeras endale ka kähku pläru ette.  Leti ääres kimumise olen juba tükk aega tagasi suurema tüliga keelanud, aga see ajukääbik ei suutnud seda meelde jätta. Nii nagu ka Maikol läheb see ikka ja jälle meelest. Eriti siis, kui meid endid baaris pole - kohe lastakse rihm lõdvaks.
 Tuletasin siis meelde esiti Maikole, et leti ääres istub ka inimesi, kellele see lõhn ei meeldi ja nad ei taha olla passiivsed kanepikõhvijad. Poiss ütles oma sõbrale edasi, aga see hakkas silmi pööritama, et kohe lõpetab ja tõmbas edasi. Tegin siis korra kurja häält. Aga järgmisena vedis vennike end kööki, vaatama, mis staff seal sehkendab. Köögi uksel on muide suur silt - "Staff only"  AJUKÄÄBIK!
  Selge näide, kuidas pidev kanepisuitsetamine mälule ja arusaamisele võib mõjuda.
Sama on nende kahega, kes siin kanda üritavad kinnitada. Pideva vinega ei ole nad siiani suutnud viisapikendamisega tegeleda, ega ka töö ja korteri leidmisega. Kui oleme neid üritanud nõuga aidata, siis naeratatakse viisakalt, aga ette ei võeta midagi. Nende pärast ma muidugi eriti pead ei vaeva. Ise nad korrutavad kogu aeg, et küll loksub paika, ja las siis loksutab ja loksub. Tundub, et hiljem saab meil päris naljakas olema seda loksumist vaadata kõrvalt.
 Vot, aga ikkagi  KANEP!
 Asi on tegelikkuses ka nii käest ära läinud, et politsei on lausa meetmeid karmistanud. Nüüd saame meie trahvi, kui klient baaris tõmbab. Tänan! Aga suvega on need imelikud siin väga harjunud sellega, et meil oleks nagu miski rohupood ja vaat et pakutakse meilegi üle leti.
Tegin sel teemal ikka väga kõva skandaali ja lõpetasin selle ära, et mulle üle leti näkku puhutakse. Sellest alates on meie Eesti poisil muidugi natuke igav, sest peab seda tegema rannas ja kassasse me teda ka eriti ei taha tänu kanepile. Pole ju teada, millal jälle üle on tõmmanud. Õde ja õemees ei taha ka enam eriti meil istuda, sest kanepipunt on laiali löödud. Pole ju enam tore, kui ei saa uimasena lebotada. Praeguseks on juba kolm päeva ilma nendeta möödunud. see on ka muidugi hämmastav, sest vahepeal oli Taavi ja Lauri väike istumine rannal ja siis on nad ju alati maialt kohal, kui miski pidu on. Ah ei tea. Loodan, et pole midagi pahasti. Maiks läks igaks juhuks kontrollima. Nad ju armastavad ka igatsugu sodi proovida.
 Pidu!
Pidu oleks olnud vahva, kui Reiks poleks taas peldikus salaviina tegemas käinud. Lauas istus nagu viks poiss, kuiva suuga, aga seda tihedamini vehkis pelleri vahet. Ja eks jalakesed väsisid õhtuks sellest käimisest päris pehmeks. Kuulsin taas milline vana lits ma olen ja kuidas ma äritegevust pärsin.  Olen juba nii harjunud, et kui seda ühel päeval ei kuuleks, siis arvaksin, et mehekesel on midagi pahasti. :)
Pärssisin aga tol õhtul äritegevust tublisti, sest teatasin kella kolme ajal, et hakkan tasahilju sulgema,  kuna pean mõne tunni pärast taas avama. Peale minu mehe said teised sellest kõik aru.  Natuke hämming oli Maikol, sest meie poisid s.t. Taavi ja Mattu ei isutanud eriti Dolphinis mingit hommikunijoomat edasi teha, vaid läksid laiali. Tegelikult tavaline asi nendele, kes pole kanepimehed. Tehakse pidu ja osatakse ka ilma kanepita olla lõõgastunud ja lõbusad.
 Tasapisi üritame siiski hooajaks valmistuda, hoolimata sellest, et veel on kuradima vaikne.