Süsist pole kolmandat nädalat mingit märki! Olen otsimiskuulutused ladunud üles kõikidesse valgete netiportaalidesse, mis Cambodias on, aga tulemusteta. Eriti närvi ajab, kui mõni kommentaariks klõpsab meeldimise. Kas tõesti meeldib, et koer on kadunud? Või on osa inimesi ajukääbikud?

 Kusti ootab ikka endiselt. Ma pole ühtki koera nii kaua kedagi taga otsimas näinud. Ja nüüd viimastel päevadel on ta hakanud vist minu lohutamiseks järgi tegema Süsi endisi trikke, et mulle meeldida. Hommikuti otsib mul kirpe nii kaua kui ma baaris toimetan, ja ripub püksisääres. Enne tegi seda Suss. Ka leti peale mööda pukke ronimise õppis ise ära. Väheke vaevaliselt see läheb, sest tal ju jalad tavalisest lühemad ja kere pole ka kõige graatsilisem. Aga teeb ära triki. Eks näis mis järgmiseks! Äkki lepib Pandaga ka ära ja ei kakle. Täna käib ta järjepidevalt Chayl järel. Hommikul istus truult Saiha voodil, sest ei saanud aru, miks Hong seal magab ja kus oma poiss on. Oma poiss sõitis Phnom Penhi eile, sõbrale nädalaks appi. Kustil on aga mure, et nüüd kaovad kõik sõbrad ära. Sellepärast siis valvabki ilmselt Chayd.  Või on tegemist hoopis mingi toiduteemaga.
Minu "kirbud" võeti ka täna eriti hoolikalt ette.

 Ilmad on meil ka sujuvalt täiesti p...sse läinud. Nagu esimene september kukkus, hakkas sadama. Ja mitte nii, nagu Cambodia vihmahooajale senini iseloomulik on olnud, et paar suurt sabinat päevas, vaid kallab kogu aeg. esimesed kolm päeva pidas ikka vahepeal vahet ja näitas päikest ka. Ühe päeva andis isegi hingetõmmet, oli kohe terve päeva ilus ilm. Kasutasime juhust ja käisime Maiko õele ja õemehele  linna näitamas. Viisime noored vee äärde ja pagodasse.

Isegi mina, vanainime ronisin joa alla ja lasin Reiksil pilti teha.
Pärast tegime tiiru venelase lennuki juurde. Tal on juba autod müügisalongis sees, mis sellest, et ehitus alles pooleli.
Ilusad ameeriklased seisavad salongis.
Süümas käisime loomulikult  uues "White Rabbitis"  Kartulisalat on neil endiselt paganama hea. Söömise käigus suutsid noored ära kaotada oma motovõtmed. Nende puhul see imestama ei pane, arvestades, mis "lillelapsed" nad on.
Nii, et tagasi tulime kahe motoga. Nende oma jäi "Rabbitisse" lahtimuukimist ootama. Õnneks lahtimuukimise käigus tulid ka võtmed liiva seest välja. Nii, et seekord lõppes neil taas kõik õnnelikult. Eks jälgime, kaua see neil veel kestab - see tore elu!  Tundub, et neil on juba vaja hakata tööd endale vaatama, muidu läheb elu hapuks. Äritegijaid nendest siin ei saa, see sai meile paari päevaga selgeks. Pidu, kanep, muud sissesöödavad ja hingatavad asjad ei ole just äritegemisele kõige paremad kaaslased. Ringisõidu ajalgi oli vaja ikka tobi tossama lükata. Ahhh, nende probleem.
 Meie probleem on praegu hinge sees hoidmine. Oma põntsu pani eestis käik loomulikult, kuid mul oli seda vaja. Ja nüüd on asjad väga-väga  sitavõitu. Seda enam, et see septembri algus on ikka kole. Praegu on järjest kallanud kolm päeva, ning tundub, et ka täna ei näita taevas mingitki selginemismärki.

Valab nagu ämbrist kogu aeg. Kodus on ka uputus, Köögis on kõik kausid ja kausikesed laotud laiali lauale, sest lagi tilgub just laua ja külmkapi kohalt.

Rahvast muidugi rannas pole! "Jäätiserabi" on parajalt hüsteerias, ta ikka ei uskunud sugugi, et september on suur nullkuu.
 Poisikonnadel on ka igav. Maiko pani neile lõuatõmbamiskangi lae alla, nüüd ripuvad sellel, et hooajaks end vormi ajada. Ma itsitan kõrval.
 Eile juhtus tegelikult üks kole asi ka, mis tagantjärgi mõeldes, siiski on õnnelik õnnetus kõigi jaoks
 "Coco" omad olid eile kinni. Ainult Lina tegi tuttavatega ise napsu ja pidas pidu Pere käis Phnom Penhis ja tulid tagasi alles õhtul hilja.
 Tulid tagasi ja kribisid kõik magama - väsinud ju sõidust. Reiks istus veel Timuriga "Amigos" ja ajas juttu, kui "Coco" vanaproua suure ähmiga sisse tormas ja appi kutsus.  Tegelikult, ega reiks ei saanudki esiti aru, mis memm tahab, sest memm ju puhtalt khmeerikeelne, aga et ta ägedasti vehkis ja oma baari poole nõitas, lippasid mehed vaatama. Selgus, et mutt oli ÕNNEKS  vetsu läinud ja avastanud, et katuse all seisva auto kapoti alt tuleb tossu. Noh, Reiks ja Timur tõmbasid kapoti lahti, ning selgus, et mingi geneka vidin oli põlema läinud. Ja õhku saades võttis kohe tuurid hooga üles. Kibekiirelt saadi tulekustuti voodi alt kätte ja lisaks lendasid toolipadjad autole. Timur tõmbas aku maha jamingit juhtmed veel tagant ära. Kustutati mootor ära oma jõududega, aga auto on nässus nüüd.
 tegelikult saadi alles siis aru, kui auto pärast halamine oli lõppenud, mis oleks tegelikult juhtunud, kui muti poleks vetsu läinud. Kõik oleks mõnuga maganud, reiks oleks koju tulnud, tuli oleks rohkem hoogu saanud kui aku oleks lõhki läinud, bensiinipaak oleks plahvatanud jne. Ilmselt oleks täna rannas vähemalt paar baari vähem olnud. Tundub, et Buddha ikka on olemas siin maal.

Kuna tänasest stardib taas khmeeride suurim usupüha, siis tuleb vist sellele sellile viirukiküünlade ostuks raha leida ja taas viimasel päeval ka kindlasti Pagodas käia annetusi tegemas.