Olen taas tropp mõne inimese silmis!
Aga mul suht savi sellest!
Või nagu meie kohalik Kõrgõztanist pärit sõdalane Timur ütles; " Pohhui, mis teisec arvavad, peaasi, et enda hing oleks õnnelik ja vaba!"
 Juba pikemat aega on meil Reiksiga tunne, nagu ei kuuluks baar enam meile. Me oleme nagu mingid segavad faktorid, kes pärsivad rastade lahedat äraolesklemist baaris.
 Minul viskas üle juba tükk maad tagasi ja jagelesin Maikoga sel teemal. Tema vastus, et sul pohhui pole või, see on ju Cambodia!, hämmastas mind täiega tol korral.
Üleeile, kui palusin tal rastade muusika vaiksemaks keerata, hakkas ta lausa vastu.
'Ja siis mul kihvataski - on jah pohhui, mis siis, et eestlane ja aitas, kui olime puhkusel,vot ei meeldi mulle see kanepikõhvimine leti ees ja taga. Siiber juba sellest, et inimene sai lahkelt elama lubatud baari, tingimusel, et töötab õhtuti söögi ja öömaja eest, aga selle asemel vahib poolest õhtust mulle vastu klaasistunud silmadega sell, kes mõhkugi ei jaga. Pealegi on ta vist kõvat reklaami teinud, et meil ongi mingi kanepibaar, kus kõik lõbusalt pilves hõljuvad. Ta õde ja õemees olid küll teisel õhtul hämmastunud nägudega, kui ma nende pakutud plärust keeldusin. Umbes nii, et mis mõttes, kõik ju tõmbavad.
 Vot võtan end nõõd kokku ja lõpetan selle jama baaris ära!!
 Eile tulin õhtul tööle ja kuna Reiks on taas korgi otsa komistanud, teatasin, et täna on minu muss ja mina kassas. Ja tossamas käiakse baarist väljas, kui ei saja. Haaa! Selle peale kaoti kiirelt nelja tuule poole. Pole ju huvitav, kui suitsetada keelatakse.
 Happy hour on nagunii omaette valus teema, sest seda kiputakse ka tegema igale sissesadanud sellile kogu päeva. Need, kes siin paar nädalat ringi tripivad, või kuskil "Utoopias" flaiereid jagavad, ikka eriti püsikliendi mõõtu minu silmis välja ei anna. Need on just vastupidi sellised, kes teised turistid eemale peletavad. need on just need, kes hõljuvad kringi kalapilk silmis ja tahavad odavat õlut sinna juurde. Kanepihais on nende loomulik parfüüm.
Selle peale nagu ei tulda, et karistada saan esmalt ikkagi mina, kui baar kärsahaisu täis. Ja Oktoobrist-novembrist hakkab siiski kotipoiste asemel liikuma tavaturist, kellele alati ei pruugi meeldida sellised asjad. Kord nädalas on võib-olla lahe, aga iga päev mitte.
 Nõnda siis teatasingi eile, et igasugune kanepiklubi lõppeb leti taga, kui on isu, kaduge nurga taha.
  Ütleme nii, et enamik sai asjast kenasti aru, kui ära põhjendasin miks. Ega ma neid lausvihmaga randa ei ajagi, aga istuvad lauas ja vahele jäädes vastutavad ise. Ei ole meeldiv, kui politsei mulle peaks trahvi tegema. pealegi on politsei praegu, rahapuuduses (madalhooaeg) eriti elavnenud kõike ja kõiki kontrollima.
Samas on see hea, sest kuritegevus on paras probleem alati madalhooajal.
 Ja eriti madal hooaeg on täistuurid sisse saanud! Jäätisejuut lausa kisab hüsteeriliselt, et oma jäätist maha parseldada.  Natuke on ta juba uskumagi hakanud, et september on katastroof ärile.
 Meilgi ilmus esimene klient eile randa alles pärastlõunal. Lihtsalt vihma kallas kogu hommiku. Täna sama lugu! Lasin poistel kella 11- ni magada. Mis ma neist ikka üles ajan, õhtul võib äkki tööd olla.
 Uued üritajad Eestist on ka kohal, aga mida nad tegema hakkavad ja kuidas, ei kujuta ette. Praeguseks nad lihtsalt on viis päeva mööda randa ringi kolanud ja igal õhtul end kanepist ja alkost sassi tõmmanud. Isegi elupaika pole veel suutnud suuresti otsida. Ega me neist Reiksiga eriti aru saagi, on sellised lillelapsed, arvavad, et siine elu ongi selline suur pidu. Las arvavad, küll nad ise aru saavad, mis ja kuidas. Algul proovisime neid natuke aidata, aga kui ikka istutakse kell üks öösel veel rannas ja ei teata kus seekord ööbima minna, siis .... Soovitasin neil moto laenutada, et sõidame mõni hommik ringi ja vaatame koos kortereid, aga nende hommik algab siis, kui päike loojub. Ahh tehku, mis tahavad, ei peagi me neile mingit lapsevanemat mängima. Panused on igatahes valgetel tehtud, et kaua nad siin püsivad, enne kui hädakisa peale hakkab :) Kaidopoiss hakkas nutma kolme kuuga ja kuuendal kuul kadus Eesti ära. Skuuter hallitab kuuris, khmeer, kes pidi seda kaks korda nädalas tuulutamas käima, pole loomulikult kordagi nägu näidanud. Ka pole veel kuulda, et Kaido tagasi hakkaks saabuma. Kaldume reikoga arvama, et ega ta ei tulegi.
 Süsist pole ka siiani mingit märki, oleme igat moodi otsinud, aga ei. Tasapisi hakkan harjuma, et teda enam pole mind hommikul tervitamas. Kusti küll ootab veel lootusrikka näoga hommikuti, et tulen koos ta sõbraga.  Eile selgus, et isegi püsikliendist Ross Austraaliast vaatab igal hommikul oma linnatiiru tehes ringi meie koera leida lootes. Seda oli kuidagi eriti soe eile kuulda.
 Ja taas oli eile meil ka madu baaris. Seekord peenike, pikk, ja mürgine roheline puumadu oli end vetsulakke rippuma seadnud. Õnneks polnud mina see, kes ta sealt avastas, aga ega ma terve õhtu eriti vetsu ei kippunud. Tänagi mõtlen, et peaks minema ja koristama seal, aga vist delegeerin selle tegevuse poistele. :),  nad nagu rohkem selliste asjadega harjunud.