Alustan päeva ilmselt kehva jutuga! taas on Süsi kadunud ja arvata on, et Dolphini-värdjad varastasid ta taas tagasi, sest me ju keeldusime neile 100 dollarit maksmast koera eest. Nad olla kuuldavasti Süsi eest sadamas 100 taala välja käinud (keegi ei usu seda), et koerake oma maal elavale sugulasele kingiks viia.

Ma ei taha mõeldagi, milline saatus mu koera nüüd ees ootab, kui ta taas põgenema ei pääse. loodan igatahes südamest. Aga, et midagi mäda on, on näha juba Kusti olemisest, istub taas ja vaatab nukra näoga ranna poole. ta ju ilma Süsita eriti iseseisvalt ei liikunud, Dolphini suured koerad tulid talle kogu aeg kallale. Süsi kaitses teda nende eest alati. seda oli nii naljakas vaadata, kuidas pisike Suss läks hoidis suurel pandal, või sahabil nii kaua käppadega ümber kalela kinni, kuni Kusti peitu jõudis. Ohh,  mu süda muretseb!
 aga kirja tahtsin panna sajandi armastusloo. Meil juhtub neid  alatihti, aga seekord juhtus hästi tuttava poisiga. Ei hakka nimesid esialgu nimetama, aga juhtus siis nii: poiss töötas grillmeistrina  ühes kohalike restos juba paar aastat. peab ütlema, et on hea grillija - aeg ajalt on ka meil liha pööranud grillil, ja tuleb välja küll. See selleks! Kohalikul restoomanikul aga on kena tütar sirgumas. eks siis noored armusid ära ja hakkasid omakeskis asjatama. Asjatasid päris kaua salaja, kuni kogemata kahepeale tite tegid. Nüüd siis tänu sellele, tuli asi avalikuks. ja selle asemel, et tulevase lapselapse üle rõõmu tunda, tõmmati armastusele kahinal vesi peale. Sellist "rotti", kes vaid alluvana töötab ja kellel pole raha, perekonda ei võeta. Armastus kästi koheselt lõpetada. No katsu sa niimoodi käsu peale lõpetada. Noored susistasid edasi salaja.. Aga Sihanoukville on väike küla, ning vanemate seljataga susserdamine tuli samuti kiirelt avalikuks. Poiss löödi töölt minema minuti pealt. Nüüd on ta siis meil maapaos, teeb murtud südame barbequed, vahete vahel nutab nurga taga ja siis töötab edasi. Algul käis pruut teda siin salaja vaatamas, siis aga said plika vennad asjast aimu, ning lubasid poisi eluküünla sootuks kustutada, kui asi ära ei lõppe. Tüdruk saadeti eile õhtul Sihanoukvillest ära Seam Reapi. Ilmselgelt selleks, et lasta seal sugulaste salasilma all katkestada rasedus ja sundida poiss unustama. Küllap leiavad tüdrukule ka rikka  poisi, kellega ruttu kokku laulatada. Naljakas,
Põhimõtteliselt on noortel siin vaba valik, kellega abielluda, kedagi otseselt lapsena paari ei määrata, aga sellest hoolimata paneb asjad paika raha. Kui ikka armsamal raha pole ja perekond vaesekest heaks ka ei kiida - siis pole midagi teha. Armastusest abiellumine on siin maal päris teisejärguline, sest ega armastus ei anna süüa ega peavarju. Ma ise ei kujutaks küll ette, et elan kogu elu inimesega, kelle vastu ma ei tunne mingit armastust. Selline perekonnaelu ei saa minu arvamist mööda kesta. Aga näe, siin maal on lahutusi  väga harva. Elatakse ühega elu lõpuni, hoolimata tunnete puudumisest. Eks mingid tunded ikka aja jooksul muidugi tekkivad. noh sellised sõbralikud ilmselt. Ja eks harjumus ka aja jooksul. Sellepärast noored arvestavadki vanematega, Ema-isa on ju elavad eeskujud, et niimoodi ongi õige. . Kui ikka vanemad on vastu, siis hakatakse vastu nende tahtmist kokku elama üliharva. Kui oled astunud vanemate keelust üle, ei saa sa arvestada ka sellega, et nad sind häda korral aitaksid. Chayga oli korra ka sel teemal juttu ja ta mainis, et kui ta peaks Mõniga abielluma, kes emale-isale ei meeldi, siis mingi häda või õnnetuse korral tuleb vanemate poolt abi asemel vaid parastamine. Vot siis!
 Nii ka ilmselt teeb meie uue(vana) poisi pruut. Poiss võib ju silmad peast nutta, aga ega see tüdruku vanemate südant härdaks ei muuda.  Poiss lubas muidugi paari kuu möödudes Seam reapi pruudile järgi minna, et siis on asjad rahunenud ja ehk ei valvata plikat enam nii usinasti sugulaste poolt. Saab näha, kas on nii suur armastus, et keegi ei suuda lahku ajada, või teeb ikkagi aeg ja kaugus oma töö.
 Nõnda on siis meil baaris selline nukker meeleolu.