Peab vist vahetama bloggi pealkirja! Tere tulemast Buratino Lollidemaale sobib paremini, kui Indo-Hiina.
 Esiteks, see kuramuse paanika ranna kokkulükkamisest. Nüüd on kõik vaikne ja vagune. Korjatakse usinalt üüriraha ja enamus baare koristab ja remondib oma pleissi. Meie veel mitte. Plaan ikka hoopis müüki panna ja maad vahetada. Aga eks vaatame selle koha pealt, mis tuleb. Siin kandis loksub tavaliselt kõik ise paika, anna ainult aega.
 Aga lollidemaast siis!
Internet on juba kaks nädalat sitemast-sitem. Nagu sisse login, siis kaob paari minuti pärast meil ühendus ära ja hakkab sisse trügima mingi GBT wifi. Ilmselt neil mingi eriti tugev netividin, mis teised eemale ajab. igal hommikul kutsun aga kompaniist lambaantsud kohale, putitavad siin midagi, naeratavad ja lähevad tagasi. Peale nende külaskäiku nettoimib tunnike jasiis viskab jälle pildi kotti. Alguses teatas miski asjamees, et modem proken. Nii, toodi uus, aga probla jäi. Siis teatas järgmine, et kaabel katki. Pandi uus - probleem jäi. Täna tantsis üks mitu tundi hommikul leti peal Apsarat (modem asub leti kohal, lae all), ja mõistus küündis vaid selleni, et nüüd on mul vaid netiühendus, kuna minu arvuti pandi nüüd kaabli otsa. Külastajatele netti ei jätku, muidu peaks kogu ranna kaableid täis vedama. Õhtupoolikul paluti igatahes  Reiksil kompaniist läbi astuda, et probleemile üheskoos lahendus leida. Igal juhul oli teema, et tuleb miski 150 taala eest kogu uus kupatus soetada. Ma ei usu, et meil selleks praegu raha on. sest selgus, et meil on ootamatult ka reovee pütt ääreni saanud. Ja kuna praegu on madalhooaeg, ja kellelgi pole rahaga priisata, aga pütt on vaja tühjaks saada, oskavad sibid küsida sellist kosmosehinda, et ma ilmselt löön kõigile prundid p...sse ja vetsuskäik lükkub edasi kõrghooajale. Nagunii on laisaks jäänud, ainult söövad ja s...vad.
 Chay oleks äärepealt tööst ilma jäänud. Tegi kaks päeva endale luba küsimata vabaks. Me lasimegi ta tegelikult kohe lahti ja võtsime kööki uue tüdruku - Kanya. Tüdruk on endine Itaalia resto kokk ja need juba oskavad enda eest seista, nagu tasapisi selgub. Ei mingit  pikka tööpäeva, kaheksa tundi ja koju. Palganumbreid tunneb ka kenasti, kuigi ei oska ei lugeda, ega kirjutada. Tööle me ta igatahes praegu võtsime ja tööd teeb esialgu asjalikult. Chay ilmus aga välja kõrvad lontis, ning valmistus koju mangokorjajaks minema. Tegin siis Reiksile natuke selgitustööd, et anname veel viimase võimaluse ja las kokkab hommikul, ning rannas on kuni grilliajani. Oli kõigega nõus, aga seda me muidugi ei öelnud, et korralikust palgast näeb nüüdseks vaid und.
 Ohhh lollidemaa. Mul ja Saihal on mingi kõhutõbi eilsest mõlemil. kahtlustan, et see on ussirohust, kuigi enne pole mul sellest niimoodi paha olnud. Praegu oleme mõlemad seest õõnsad ja iiveldame.
Ja kuidagi kõrini on khmeerimaast. see võib olla ka madalhooaja sümptom ja mööda minna. Üks kena nali juhtus meil siin veel ühe kohaliku taxigirliga, aga see veel nii värske nali, ning kõik asjaosalised pole informeeritud naljast, nii, et katsun selle meeles pidada ja tulevikus kirja panna, kui uuesti kohalikud lõbutüdrukud luubi alla võtan. Seni pean üksi irvitama, mis on minusugusele lobamokale väga raske :).