Just täna, kui ma tahtsin kauem magada, hakkas maja taga veel(!) vabal platsil ehitus! Ja mitte nii sama ehitamine, vaid karkassipostide maasse tagumine. See tähendab, et paariks päevaks võin hommikuse magamise unustada. Paar päeva selle pärast,et need postid, mida maasse lüüakse on parajalt pikad, ning see monotoone klops-klops üle kvartali ei lase magada. Aega nõuab see klopsimine ka, sest ehitajad peavad vahepeal mitu korda sööma ja pikem lõuna on ka, est palav on. Ahh, eks see käik neil kiiremini, kui oleks väheke teine töökorraldus. Neil on aga 10 niisama vahtijat ja 1 asjalik töömees. Ja seda mitte ainult ehituses! Ehitatakse Sihanoukvilles päris palju, eks tahavad kuurortlinnas rikkaks saada ju kõik. Veel müned aastad tagasi oli alla randa viiva tee ääres paar onnikest, nüüdseks pole enam vaba platsigi. Eelmise aasta detsembris kui siin olime oli tee asemel mudaauk - nüüd betoonkate. Linn areneb kiiresti!

Igatahes olen üleval, kuna sai on otsas kodust, ning poodi minekuks puudub tuju, valan endale sisse tassitäie kuuma vietnami kohvi. Maitseb hästi, kuigi maitse oli algul harjumatu. Higistama ajab soe jook ka hommikul kenasti:). Vahepeal jõudis 1 pesunaistest hoovil oma mehega tülli minna! Nii kurja naisterahva häält pole ma siin maal enne kuulnudki. Mees püüdis ikka vaikselt midagi vahele öelda, aga kus kurat, ega ei anud sõna. Millest tüli tekkis, jääb mulle loomulikult selgusetuks, äkki palus mees naisel tööle hakata, sst viimane lebab enamus aega ukse ees diivanikesel külili. Eilse päeva jooksul selgitasin välja, et kogu meie köögipersonal on 1 paras sussisahistajate kamp, eesotsas peakokaga. Mikk ei väsinud eilse päeva jooksul kordaamast seda, et teeb endale kohe, kui lapsed kodust tagasi ,paar vaba päeva. hii, pidi ju vaeseke töötama!! Eks ma siis pesin vähemalt nõud ja koristasin köögi, sest tema puhul kehtib suurepäraselt ütlus-"kus kükitab, seal hunnik". Aga nõudekuhja ei suutnud ma kuidagi kõõki tekitada, nagu jõmpsikad teevad. Eks nad muidugi koristamise asemel istuvad igal võimalusel. Mattu ja Reiks on juba tükk aega arvamusel, et ladyboy on köögis mõtetu ja ka Piipi asemel võiks olla päriskokk. Aga siis peaks ilmselt asja kuidagi ümber mängima, et Piipi köögiabiks, sest ilma temata poleks meil ka Paid. Õeksed on nagu sukk ja saabas koos. Eks näeb, mis edasi saab. Skai ja Sai-ha tegid eile mulle taas khmeeri maiustuse presentatsiooni.Üks rannas ringi liikuv pottidega mammi, (neid liigub palju ja erinevate pottidega) müüs potist taas hõrgutist, ning loomulikult pidi Skai mulle ka kilekotikesega seda võtma. Polnud viga, oli miskit moosimoodi magus pläga. Pannkoogigi ja külma piimaga läheks see kenasti kokku. Ootan aga õudusega seda momenti, kui poisid tibumunasid tahavad mulle tutvustama hakata! Tibumunad siis need millel tibuloode sees on. Jälku ruudus!. Nüüd vist oleks aeg oma teisele köögikata päevale vastu tormama hakata, väljas ka kenasti vaikseks jäänud. Ilmselt peale rahva ülesajamist peavad ehitajad puhkust, et selleks ajaks, kui ma vahepeal koju puhkama tulen ikka vormis olla.

Pildil olevad tüdrukud sõidavad homme koju käima üle poole aasta. Tüdrukud sellepärast, et ka poiss meil rohkem tüdruk. Isekeskis nad teda ladyboyks kutsuvadki. Tegelikult pole kodus kaua käinud Piipi ja Sam, Paipai käis vahepeal, aga nüüd enne khmeeri uut aastat tahtsid kõ ik kolm korraga kodus käia. Eks näis, kas tagasi tulevad! Üks tüdruk meil läks kohe baari avamise teisel päeval venna pulma ja tuleb siiamaale tagasi. Mikk tõstis muidugi kohe kisa, et kes tööd teeb need kolm päeva! Mina pole muidugi selle asja juures mingi ütleja, aga kui oleks minu teha, siis saadaks ma Miku kohe nelja tuule poole, See kaks-kolm praadi, mis tema päeva jooksul teeb (pluss meile ka) ei tasu ta pidamist. Eriti selle palga juures, mis tema saab võrreldes kohalikega. Enamus aega, kui mina olen baaris olnud, külitab ta oma toas teleka ees, keerab cointi, või istub arvuti taga õllega. Noh, ma nüüd olen kolm päeva tihedamalt baaris, sest poisid jäävad omapead ja ei jõua kõike, eks siis vaatan, kui palju ka härra ennast köögis liigutab! Loodan, et suudan oma suu kinni hoida ja talle kohe kohta kätte ei näita. Täna kui ta kisa tõstis, et tema peab ka saama kohe 2 vabat päeva, kui teised tagasi on, tahtsin ma talle juba kähvata. Alles tal oli vabad päevad, ning tööd pole ka s...gi teinud. Lausa imelik on tema suust jutt kui laisad ja lollid kohalikud on. Siiani tundub mulle et kohalikud oma lolluse ja laiskusega teevad rohkem ära. Tasapisi olen ka targemaks saanud kohaliku "ühistranspordi hindades. Tükk aega sõitsin motoga alla randa ühe dollariga. Nüüd juba mitu päeva teatan ülbelt, et mul pole rohkem kui pool dollarit, ehk siis 2000 rieli, kui tahate - sõitke, kui ei käin jala. Kõik tahavad sõita. Sellest moraal, et valgel turistil tõmmatakse siin nahk ikka korralikult üle kõrvade. Täna olin küll veel koju tagasi sõites lahke tädi, andsin motole ikka dollari, sest ta tõi mu veetpnni ka koju. Paari-kolmekümne liitrist veerudelit ja valget mammit korraga motol vedada pole nende jaoks küll mingi kunst, aga olin helde lihtsalt. Majarahval oli kohe lõbus, kui ma oma tündriga väravasse laekusin ja selle siis kaenlasse motolt krabasin. Sain uue hüüdnime "strong estonian woman" ja hõisete saatel aidati mind toaukseni. Inimeste ja asjade vedu on siin maal küll omaette vaatamisväärsus. Mistahes liiklusvahendi peale suudetakse korraga mahutada kõik, mida momendil punktist A, punkti B on vaja transportida.

olen näinud motol nelja inimest korraga koos imikutega, kui sigu pakiraamile paarikaupa seotult. Igatahes motoks vedude juures on:" Miks mitu korda sõita, kui võib ühe korra." Politsei ei tee teist nägugi selle asja juures. Meie Politsei oleks eestis sellist pilti nähes ilmselgelt infarkti äärel, samuti ka kõik lapsevanemad, kes näevad laste "turvalist" sõidutamist koormate otsas, või kaenlas hoides.

Arvan, et sellel hämmastaval teemal, nagu seda on sõiduvahendid- ja võimalused, sellel maal, saan ka edaspidi sõna võtta. Kuna on tervelt kolm tihedat baaris olemise päeva, proovin täna varem magama minna.

Eestlaste ettevõtlus Kambodžas laieneb Lisaks eestlastele kuuluvale Beach Road hotellile kavatsevad Lauri Mattus ja Reiko Kross 1. märtsist Sihanoukvilles Ocheuteali rannas baari avada. Tallinnas Viru tänaval Helsinki Karaoket ja Talukõrtsi pidanud Krossile hakkas silma, et kõik rannabaarid on ühesugused ja enamik neist pannakse varakult kinni. Krossi mõte on arendada baar mereteemaliseks ja võimaldada päeval rannas Vikerraadiot kuulata. „Siin on viimane võimalus veel midagi arendada. Kui aasta veel molutada, on asjad müüdud,“ ütles Kross, kes kavatseb kümneks aastaks koos naisega Sihanoukville jääda. Vahepeal käiakse muidugi Eestis ka, aga suureks kasvatatud laste jt lähedastega on igapäevaseks suhtlemisvõimaluseks Skype. Kross ja Mattus usuvad Sihanoukville tulevikku. „Siin hakkab käima Tai rahvast, nii eestlasi kui teisi eurooplasi. Tai läheb juba hindadelt Euroopaks, teeninduskultuur aga ülbemaks,“ kõneles Kross. Mattus, Rene Spitz ja Peter Katt leidsid 2007. aastal Ocheuteali randa viiva tee ääres maa, mida nad rendivad 2021. aasta novembri lõpuni. Siis tuleb kõik ehitised maaomanikule anda. Kohaliku partneri Kao Sengi leidnud kolm eestlast on juba oma 27 hotellitoa, baari, restorani, kino ja reisiagentuuri ehitamiseks tehtud investeeringu tagasi teinud. Aasta hiljem liitusid nendega uued Eesti investorid eesotsas Viljandi ettevõtja Taavi Kerneriga, kes ostsid üles kõrvalkrundi ning tegid sinna basseini ja 53 uuemat numbrituba. Mattuse andmetel on hotelli täitumuseks aasta läbi ligi 70, kõrghooajal 90 protsenti. Kuigi eestkeelset juttu kuuleb hotellis pea alati, moodustavad eestlased külastajatest vaid kümnendiku. Esialgu tuleb eestlastel hotelli pääsemiseks lennata esmalt Bangkokki, Hanoisse, Kuala Lumpurisse, Singapuri või Hongkongi ning sealt edasi Kambodža pealinna Phnom Penhi. Otse Phnom Penhi lendab Pariisist Air France, Mattus on kuulnud, et ka Aeroflot hakkab sinna lendama. Ühe märgina Sihanoukville arenemisest avati 14. detsembrist lennud Siem Reapi ja Sihanoukville vahel. Üks ots maksab ligi 80, bussiga alla 20 dollari. Sellise toreda osa avastasin täna tripis päevikute lehel surfates.

25.03.2012 Eilset päeva võiks vabalt alustada minu vanaema lorilauluga "Kui müristab ja välku lööb, siis vanatühi silku sööb..." Müristas vahelduva eduga terve päev ja tundub,et täna sama teema - äike! Ja mitte niisama äike, vaid taevas ikka kogu aeg valge ja iga mürina ajal maja vappub kaasa! Igatahes sadas eile sel ajal, kui me rõdul vihma ja jahedamat õhku nautisime, meie voodi kenasti märjaks, sest olin mõlemad aknad toas pärani jätnud. Tore, aga vesivoodid pole enam moes! Madratsi kuivatamine on üsna problemaatiline arvestades ka tänast ilmaolu. Loodan, et selle asja saab lahendada sarnaselt triikraua puudumisele (küll p...e triigib), äkki siis ka kuivatab:)! Vihma tuleb muidugi nii, nagu oleks taevas lihtsalt toru lõhkenud. Mattu teatas aga, et see on lihtsalt tibutamine siinses mõistes. Ootame siis seda päris vihma.

Kolme paiku läks Reiks eile randa Mattut välja vahetama, ma üritasin magada, aga see osutus miskipärast võimatuks. Segavaid faktoreid oli liiga palju. Naabermaja kukk tegi aia peal kanadele kooriproovi, all hoovis keetsid khmeerimutid jälle üht jubehaisvat hõrgutist, ning kuna laupäeviti pole ka kooli, sädistasid ka lapsed valjult. Peale tunnist pöörlemist "vesivoodis", võtsin tänavalt kinni oma motomehe,et ka randa sõita. Motopoisil on alati suu kõrvuni, kui mind näeb, olen ma ju tema silmis suur, valge ja kõndiv rahakott. Ja vabalt võiks poisi nimi olla "Kotkasilm". Tundub, et ta näeb ka kodus olles, millal ma tänavale ilmun, otsekohe on kõrval, välja arvatud paar juhust, kui ta bisi (mõne taise liikuva rahakoti poolt hõivatud) on olnud. Täna hommikul oli bisi, ja ma sõitsin "Samuderasse" (toidupood, kus müüakse kõike) mingi taatuga, kes arendas motoga sellist tempot, et mul tuli hirm peale, äkki moto kukub ümber koha peal seistes:)! Tavalise 15-20 min. "Samudera" otsa asemel läks täna 40 mintsa. Poest tagasi tulles trampis 1naabrimuttidest meie ukse taga jalgu ja patras midagi. Keelebarjääri tõttu kutsusin appi meile korteri üürinud õpetajast naabrimehe. Selgus, et mutti segab meie ühes wc-s kohisev vesi. Meid endidki segab see, sest loputuskast laseb läbi, aga pole mahti olnud öelda omanikule. Nii, ja nüüd siis tehti kiirelt vetsuremont khmeeri stiilis. Suur tühi värviämber ilmus koos kopsikuga nurka, see lasti vett täis ja kraanivesi keerati kinni lihtsalt. Hamba- ja endapesu ajaks tuleb see lahti keerata, aga vets siis kopsikuvariandiga! No naera lolliks! kergem oleks ikka olnud meie mõistes loputuskast uus panna aga.... oh imedemaa! See siis kiire tänahommikune tegemine, aga eile rannas oli tore! Kogu tegevus oli õhtul rannatoolide patjade sisse-välja-sisse tassimine. Nagu padjad välja saime, ning mõni turist ka juba istuma, hakkas sadama. Jooksuga padjad varju alla ja vihm lõppes! Nii muidugi mitu korda järjest, kuni ma kella üheksa paiku staffile teatasin, et kõik, rohkem mitte 1 padi välja. Ja ega polnudki mõtet, hakkas ikka täiega sadama, nii, et koju kõmpisime öösel plätud näpus ja riided tilkumas.

24.03.2012 Eilne turulkäik ja staffile mütside ostmine päädis õhtuks päris napsuse olemisega! Turul läks üllatavalt kiiresti, sõitsime motodega Phsar Leule, ütlesime, et poisid tunni möödudes meile järele tuleksid ja... ostsime mütsid esimesest letist 1$ tükk. Noh, ja kuna aega oli, töllerdasime niisama lettide vahel. Mingil hetkel leidis Reiks enda suurusele sobiva T-särgi ja otsustas, et tema "vähene" riietevaru vajab täiendamist:)! Ja, et mina end pahasti ei tunneks sain ka seelikuhilbu. Siis leidsime ukse ette "pärlikardinad", sellised klõbisevad, et sääsed läbi mahuksid ja vastasmaja uudishimulikud silmad eriti ei saaks piiluda. Isegi naelaputka leidsime üles. Võtsime kohe peotäie teisi, et saaks randa plätupuu teha (kaotatud ja taasleitud plätud naelutatakse baari ette puu külge). Siis läksime prantslase kohvikusse gorissante sööma ja õlut jooma. Vaba päev ju ikkagi! Tunni möödudes sõitsime motodega randa mütse ära viima. Oh kui palju rõõmu saab staffile valmistada pisikeste asjadega. Kilkeid jagus tükiks ajaks. Küll vahetati neid üht ja teistpidi. Uus poiss oli ka proovipäeval Sihuke kraps ja kiire, eks näis, kas nädala pärast võtab juba tempo maha ja sahistab susse nagu ülejäänud:)! Nimedaga hakkab muidugi nalja saama, ranna peal meil nüüd sibamas Pai, Skai ja Sai! Tegelt on Sai ka hoopis pikema nimega, aga proovi sa hüüda üle ranna Sai-Haa! Sainagu lihtsam. ja nii me siis istusime, vaatasime, kas uus poiss on töökas ja libistasime Miku tehtud eestipärase Red Shnapperi (kala) kõrvale vüikese kokteili. Mingil ajal maabus pokkeripoiss Madis meie juures ja me kolisime baarist seest rannale toolidesse ümber. Kuni Madis rääkis eelmisel ööl ranna ööbaaris toimunud kaklusest, libises veel üks kokteil alla. Arturi tulles olime Tuuliga juba täitsa rõõmsad. Reiks oli isegi juba liiga rõõmus, ning loobudes seltskonnast transportisin ta tuk-tuki abil koju. Oli ikka täitsa puhkepäev täiega!

23.03.2012 Täna ma tundsin esimest korda koduigatsust! Ma ei tea, kas sellepärast, et üleeile oli Kata sünna ja ta näitas skypes, et lunikellukesed juba õitsevad, või millestki muust, aga koduigatsus käis korraks läbi. Eks ta tuleb veel tagasi, aga.... Meil on palav!See ei ole küll mingi uudis, aga baari allesjäänud "lapsed" hakkasid tänu sellele protestima ranna igahommikuse koristuse vastu, et neil hakkab halb päikesest. Eks ta nii võibki olla, endalgi hakkab! Otsustasime neile siis turult nokamütsid muretseda. Ise nad selle idee välja käisid, nii, et ärgu enam proovigu viriseda ja neid ära kaotada. Selle kaotamisega on siin maal toredasti. Asjad, mis baari muretseda (prügikotid, käterätikud, sääsetõrje jne.), kaovad välgukiirusel. Mõni nendest asjadest ilmub pika küsimise peale tagasi, mõni mitte. Reiks ja Mattu on selle pärast päris kurjad. Et asi selge oleks siis lapsed on kaks õde, meie jaoks hääldamatute eesnimedega, aga kuna nad teineteist kutsuvad lühidalt Paipaiks(vanem) ja Piipiks(noorem),siis nii ongi. Veel on köögis Mikul(kokk), peale Piipi, abis poisstüdruk, keda me Samiks hüüame, sest inglise keelega on tal kehvasti ja tont teab, mis ta pärisnimi on. Lapsed isekeskis hüüavad ka ladyboy. Koos Paipaiga majandab rannas laudade vahel Paipai poisssõber Skai. Jalga lasi meie juurest Panja, sest talle ei sobinud Mattu juhtimisstiil.Ise oli ta muidugi ka paras looder, igal võimalusel tegeles millegiga, välja arvatud töö. Eks teistelgi vajab see harjumist ja iga päev räägivad nad mulle, et lähevad minema. Noh, ma ikka lohutan, neid, et Mattu pole üldse paha boss(tegelikult polegi), on lihtsalt sellise otse ütlemisega ja mitu korda ühte asja ei räägi. Loodan, et lapsed saavad asjast aru ja õpivad teda tundma õieti, enne kui asjad kokku pakivad. Eks mina see puhver laste ja Reiksi-Mattu vahel ilmselt olengi. Kaebavad lapsed mulle, mina siis annan infi edasi meestele, vaadaku kuidas asi rahulikult lahendada, nii, et mõlemad osapooled rahul. Nii me vaikselt toimetame. Turiste on vähem, ka eestlasi on jäänud vaid mõningad.

indo-hiina

17.03.2012

Kogu päeva on sätitud meie korterisse internetti, ja pole veel kindel, kas see homme arvutit lahti tehes ikka veel töötab! Imedemaa! Selle asemel, et kohe vahetada ümber vigane modem, üritasid 2 khmeeri asjameest seda vigast iga hinna eest elule ergutada. Alles õhtupoolikul, kui pealinnast oldi hüva nõu saadud, vahetati modem välja!
Neist iga hinna eest punnitamistest võib paari nädala jooksul, mis me siin oleme baaris toimetanud, tuua näiteid palju. Järjepidevalt üritatakse turult vähem kaupa saata, kuigi nad teavad, et me kaalume kõik üle. Hinnad tuli ka kiiresti endale selgeks teha, sest muidu muutusid need minutitega, jne, jne. aga selle kõige juures ollakse sõbralikud ja naeratatakse kogu aeg. Hämmastav rahvas!
Üks baari koristajatest läks 2 nädalat tagasi venna pulma ja jäigi, näis millal saabub! Panjal (kelneripoisil)ei sobinud meie kokaga koostöö ja otsustas lahkuda, lihtsalt niisama! uue staffi leidmine on aga päris raske, sest tööle käivad end pakkumas need kel ingliskeelt kahjuks suus pole. Nendega on klienditeenindust teha pagana raske, nii, et otsime ikka jätkuvalt. Allesjäänud staff on aga tore, õpivad meie kõrvalt sama usinasti eesti keelt, kui meie khmmeri keelt. Panin just vahelduseks sääsespiraali tossama, lubati vaniljelõhnalist, kuid ikka haiseb nagu seep. Sääski on siin muidugi külluses. Seda enam, et algamas on vihmaperiood. juba praegu sajab igal õhtul kenasti.

02.03.2012 Rannabaar on lahti

Me oleme siis kohal! See tähendab, et kolm aastat plaanisime me minna Eestist ära, elama ja töötama kuhugi, kus on soe, kus vahelduseks kütte muretsemisele ja elektriarvetele on ka midagi muud. Ja me oleme nüüd kohal. Me oleme kohal juba kolm nädalat, meil on oma baar, mille uksed sai täna avatud, meil on lootus saada kätte järgmisel esmaspäeval oma korteri võtmed. Me oleme Cambodias, Sihanoukvilles. Ega suuda veel uskuda, et kõik on läinud pea-aegu nii, nagu soovisime. Pea-aegu, sellepärast, et eurooplane ei saa algul aru, et kiiret pole kuhugi, aeg kulgeb omasoodu, ning kõik saab kuidagi korda. Tegelikult saabki, nii hämmastav kui see ka pole. Tahtsime baari ju kohe avada, nagu lennuk rattad maha sai, aga ei, asjaajamised lihtsalt liiguvad niimoodi, et kohe ja praegu ei juhtu midagi. Põhjamaalase, kel kogu aeg tuli takus ja üks toimetus ajab teist taga on see alguses lausa närvesööv. Esiteks ei laekunud raha nii kiirelt arvele, kui lootsime, siis vajas baari omanik mõtlemisaega hinna suhtes, siis saabus eestlasest kokk Mikk, kes ka asja tahtis üle vaadata, nii need nädalad kulusid, kuni äkki.... kõik oli tehtud, pöidlajäljed lepingul ja.... eks näis kuidas edasi. Praegu kõik nii uudne, et ei oska kommenteeridagi. Isegi Staffi nimed on veel paras peavalu. Samuti nende ümberharjutamine uue kodukorraga. Meie staff on pärit kuskilt kesk-Cambodiast, koju sõidavad nad vaid perele tähtsateks sündmusteks (pulmad, matused jne.): Inglise keel ei ole neil ka eriti kodune, vaid köögi abikokk ja ettekandjaneiu on suutelised kõigest aru saama. Poisid vaid noogutavad arusaaja näoga. See on päris naljakas, sest sarnaselt neile on ka minu inglise keel aastatetagune. Nii me siis suhtleme käte-jalgadega. Puhtusest teavad nad ka üsna vähe, sest nende eelmine tööandja ei nõudnud seda neilt eriti. Aga nad on rõõmsameelsed ja tegusad, loodan, et nii jääbki ja me neid oma nõudmistega ära dzunglisse tagasi ei peleta. Praeguseks kulgeb baarielu kokkumängimise lainel, meie õpetame staffi ja staff meid.
Aga Cambodia on ilus, hoolimata oma minevikust, räpasusest, hullumeelsest liiklusest. Cambodia on noor, s.t. enamus rahvast on noored inimesed, kes on ülisõbralikud, turistide poolt rikkumata. On aastaringselt soe, mis minu jaoks on eriti meeldiv, vähemalt esialgu.