Kas siin maal pole tõesti midagi, mis natukenegi oleks rõõmsates värvides?
Popi kadus ära mõned päevad tagasi - öösel, nagu siin maal tavaks. Noh, lootsime, et keegi lihtsalt hirmutas teda ja küll ta kodutee leiab. Teda oli kerge hirmutada, ta oli natuke aravereline, kes ennast naljat võõrastel puutuda ei lasknud. Oli selline rääkiv loom ja kogu aeg tegi kõva häält, kui keegi üritas teda paitada või puutuda. Ei tulnud õhtuks koer koju. Jäi veel lootus, et on suureks saanud ja pruutidesse läinud.

Ei olnud nii!
Popi tuli lõpuks koju, või õigem oleks öelda, et lendas koju, nagu oleks vanakurat kannul. Esikäpad olid randmetest veriseks mõlemad hõõrdunud ja katki, tagumised jalad kanged nagu pulgad. Värises nagu haavaleht ja nuttis kõva häälega. Hommikul läks ära! Läks parematele jahimaadele, ei jõudnud ära oodata, millal arsti juurde jõuame.
Värdjad! Värdjad, kes varastavad koeri, et neid kõigepealt piinata, ning siis süüa. Et sellistel värdjatel ka ükskord koerakont kurku kinni ei jää! Loodan siinkohal südamest, et jääb!!!
Kusti on nii õnnetu koos minuga, et kohutav! See on juba teine sõber, kes ta vastutahtmist hülgab! Kurb!

 Lasin köögist pilka lahti!

Ei saa ikka litsi tööle palgata. Pottide-pannide asemel vahtis hambad laiali baarileti ääres. Ja kilkas nagu teisedki pärdikud, mis sest, et endal põll ees ja kulp käes. Tööle pakkudes rääkis, mis kõik keeta-küpsetada oskab, aga kui oli üle nelja prae korraga oli plikal juhe koos, ning nutt lahti. Bizet pidi appi tormama. Nädal aega vaatasin, kas saab teisest töölooma, või ei. Ei saanud! Hommikuti kella üheksaks baari ei jõudnud ja kui tuli, nii potsatas kohe leti ette maha istuma. Isegi pilku ei heitnud köögi poole. Kui käskisin objektile minna, siis venis nagu vesipühvel. leti äärest kööki on kolm sammu, Tal läks aega vaata, et pool tundi nende kolme sammu astumiseks. Viimasel hommikul ootasin kohe paar tundi, et millal tibi suudab avastada, et kääk tuleks korda teha ja eilsed nõud korvist riiulitele laduda.  Ei tulnud tal see pähegi. Isegi spagetit, mis poest tõin ja lauale panin, tõsteti lihtsalt natuke eemale kui turukaup tuli. Kappi panemiseks oli pakike liialt raske.  Noh ja siis saigi mu mõõt täis! Raha oskas küll küsida kohe, kui tööle tuli, aga, et selle saamiseks tuleb liigutada kah end, see osutus vastuvõetamatuks. Nüüd las teenib põhielukutsega raha!
 Bizet!

Saiha, Bizet, Hong

Bizet tuli suvel lihtsalt meie baari elama, ning nüüd on kuidagi sujuvalt siia ka tööle jäänud. Panin ta isegi väikesele palgale, sest ta on asjalik.  Kahjuks teatas ta üsna hiljuti, et vana boss ootab teda "bongbaari" tagasi ja esimesest detsembrist ta lähebki. Saan tast aru, ta on seal aastaid töötanud. Kui ta siin oleks sama kaua, oleks mul samuti huvi teda tagasi palgata. Poiss räägib peale inglise keele ka vabalt prantsuse keelt, ning vietnami, ning hiina turistidega pole ka keeleprobleemi. Minu käest pinnib aina vene keelseid väljendeid, sest venelasi on palju liikuma hakanud.
 Poisid!
Reiksil on taas tsükkel, mis pole ju iseenesest midagi üllatavat. võttis üleeile taas tuurid üles ja hakkas baaris tüli norima. Alkohooliku eritunnused on tema puhul nii selged, nagu narkoloogi käsiraamatust maha kopitud.
Noh, noris ja noris, kuni kõigil oli töötuju alla nulli. Norib ta tavaliselt selliste asjade kallal, mida näeb momendil ja mis siis on tema arust valesti.
Sel päeval oli Chayl maalt külalised ja ta oli pool päeva vabaks võtnud. Kahjuks olen ma neil ohjad natuke lõdvaks lasknud, ning poiss ei ilmunud ka õhtuks. Köögis küpsetas Bizet. Reiks tõmbas Chayl kohe kahe päeva rahad maha. Mõtlemata, et poiss võtab vaba päeva tegelikult korra paari kuu tagant, ning samas ei ütle kunagi ei, kui on vaja midagi parandada, või teha. Mina leevendasin järgmisel päeval asja ühe päeva peale. Trehviks parandas ära ka vetsu ukse.
See selleks. Õhtul, kui härra poolpidusena  kodust tagasi tuli, oli suurem söögitegu läbi ja Bizet julges pikali visata pooleks tunniks. saiha ja Hong olid rannavalves.selles suhtes oli Reikol õigus, et ei Hong ega Saiha ei viitsi enam peale kümmet oma tagumikke maast lahti vedada, et kedagi sisse kutsuda. Eriti kehtib see viimasel ajal Hongi kohta.
Ega Reiko Saiha kohta ei hakanudki ütlema, sest poiss on nagu ta on, poolhaige ja teeb meie asemel ju ka meie tööd kogu aeg. Aga härra hakkas undama Hongi ja Bizeti peale, et mis nad lösutavad, teistes baarides kutsutakse kogu aeg istuma, meil mitte kunagi. Ja pole nad midagi nii väsinud, ainult teesklevad, magavad ju kõik päeval paar tundi. Soovitasin Reiksil tulla mõnel päeval ka hommikul kella kaheksaks baari, et teha poiste tööpäev täise ulatuses kaasa. Koristada, tassida asjad välja, lipata klientide vahet jne. Siis lõuna ajal kaks tundi magada, ja õhtul taas hooga rannas tuisata. Et vaatame siis, kui kell kümme väsimust peal pole õhtul, siis on poisid tõesti laisad. Võttis natuke hoo maha, aga napsuannuse sai ikka kätte.  Eile hommikul helistas kodust, et temal nii paha, tule appi, tee kummeliteed. Keegi on teda vist mürgitanud !! Läksin, tegin teed ja õhtuks oli tervis nii korras, et tuli taas baarist korda üle tegema. Et ma keeldusin kell 11 õhtul sööma minemast, siis lubas kõik Sihanoukville prostituudid sööma viia, ning kihutas baarist minema. Sellise hooga läks, et jooksis Saia ja Kerneri peaaegi pikali. Nad olid just alla randa teel, kui minu "auruvedurike" neist mööda puhises :) Täna pole veel helistanud, vist on taas tervis käest ära.

 Üleeilne ja eilne päev olid üllatusterohked!
 Tegelikult vist ei peaks mõnest asjast kirjutama, sest see tundub nagu natuke teiste mustamine, aga kuna ma sellega kogu aeg tegelengi, siis ikka vist võib.
Igal juhul tehti mind lolliks lausa kolme inimese poolt!
Alustaks üleeilsest! Meie Jäätise-Jukust!
Oleme talle teinud korduvalt märkusi, et ta ei kisaks üle ranna JÄÄTIS_JÄÄTIS!
Korraks tõmbab hoo maha kui ütleme, aga poole tunni pärast üürgab taas.
Poisid esitasid juba nädal tagasi ultimaatumi - kas nemad, või Jätsi-Juku.
Sest Juku segab tööd teistel.
Nõndaks! Üleeile kui õhtul tööle tulin, oli Jätsi-Juku kõpsti leti taga. Anna talle Offi moskiitode vastu. Mina ütlesin, et ei anna. Off maksab viis dollarit ja mine osta endale ise. Jukukene vastu, et ta pritsib ainult natuke. Mina jälle, et iga päev natuke, aga mina maksan. Jukuke solvus! Mina vana õelusekott võtsin aga veel teema üles, et ikka kisab liiga palju ja tegelikult me tahaks, et ta otsib endale uue koha. Ei meeldi ka meie kahelt poolt naabritele tema hüüded. Jukuke vastu, et ei otsi, talle siin meeldib. !!!!! Ja Coco omad on selle pärast pahased, et keegi ei osta neilt enam jäätist. Hallooo! meil endil ka jäätis menüüs - ikka ostetakse.
Seletasin talle, et paraku, kui on valida, kas vihased naabrid ja staff, või üks Jäätise-Juku, siis valin esimesed.  Muidu läheb staff lihtsalt minema. Juku rebis siis killu selle peale!
Poisid on lihtsalt pahased, sest ta lõpetas neile odavalt jäätise müümise. Ja lõpetas selle pärast, et meie poisid on igavesed vargad, kes kõiki tema asju varastavad, kaasa arvatud jäätis. Poisi-konnad on süüdi muidugi! Tegid ju alguses igal õhtul suud magusaks. Olen sellest vist isegi eelnevalt kirjutanud, aga nüüdseks on jäätis oma uudsuse kaotanud, ning kedagi tema kastike ei huvita.
Mina muidugi vastu, et pane oma kast lukku ja lõpeta süüdistuste pildumine, kui pole otseselt näinud.
Selle peale hakkas mehike jalgu trampima (vist moskiitod hammustasid valusalt) ning teatas, et tema ei lähe ikka kuhugi siit. Staff lihtsalt ähvardab, kus neil minna ja kes neid tahab. tema tunneb khmeere nii hästi. Mul jäi karp lahti! kuus kuud khmeeride keskel ja juba nii teadja. meie oleme kolmandat aastat, kuid üllatusi aina tuleb. Ning usun, et teised, veel kauem siin elanud valgedki ei tunne. meie Jätsi-Jukul aga khmeeride hingeelu selge kohe esimesest silmapilgust.
 Tõmbasin mehikesel pisut siis egot alla poole ja rääkisin talle, kuidas meid kaks aastat tagasi analoogse valiku ette seati. ja valides valge inimese, lahkus staff minuti pealt.
Selle peale hakkas mehike suuga matsuvaid häälitsusi kuuldavale laskma. Kahjuks jutuajamine sellel kohal ka lõppes, sest Saiha tuli baari toimetama.
Eile igatahes Jätsi-Jukut objektil polnud. Kas oli see tingitud vihmasest ilmast, või otsib ikkagi kohta - ei tea. Aga tundub, et tema meelest on kõik nii nagu peab ja ta ei häiri kedagi. Probleem on rohkem meis. Jäingi lolliks!
 Teine teema on pisut teistsugune!
 On meil siin juba mõned kuud üks noorpaar kellest olen ka eelnevalt mõne korra kirjutanud.
 Elustiil on neil selline, nagu ta on, aga see pole nagu meie teiste asi.  Aga oma oma ellusuhtumisega ja olekuga on nad mind ettevaatlikuks teinud küll. Olles ise siin pagan teab mitu korda vastu pükse  saanud usaldamistega, enam ei taha.
 Nõndaks siis,  millest nendega eile probleem tekkis ja kuidas mulle sõnad suhu pandi ja mind lolliks tehti.
Tulid teised paar päeva tahasi rõõmsalt alla randa oma viimast tööpäeva tähistama. jutt oli täpselt selline, et kas me saame praegu nn. lahtist arvet teha, meil palk kätte saamata. Ok, ikka saab! Seda enam, et nad ka enne lahtist arvet teinud.
  Teisel hommikul polnud ikka veel raha, aga no küll me saame, praegu nädalavahetus ja pla-pla-pla.....  Kolmanda päeva hommikul tekkis mul tiba kahtlustav tunne. Roadi raamatupidamine ei ole nagu kuuldavasti selline jokutaja, et ei maksa lõpparvet kohe välja. Kuna olen siin ühe residendist sakslaselt samasuguse tünga saanud, siis uurisin tausta. Ja selgus, et meie noorpaaril juba ammu palk taskus.
 Ossa pagan, aga ikka tulistavad õlledega. Tulin siva baari, et oma härrat ka hoiatada. Ning mis ma näen kohale jõudes - noorpaar laseb õllel taas hea maitsta.
 Olen siga mutt, astusin ligi ja küsisin otse välja, et mis pagana moodi te oma arve ära maksate, kui palk ammu taskus. Oh kui ma siis sain! Mis õigus on mul üldse nina nende asjadesse torkida ja mis see minu asi on, kas neil on palk saada või mitte. Proua tõmbas end nii käima, et lausa kiljus. Nemad polevat mulle midagi palgast maininud, neil igakuine tuhandeeurone sissetulek olemas ja mis ma pablan. Kui nemad tahavad, siis nemad ka maksavad ja neil olla lausa mulle kingituseks masaaž mõeldud. Mul polevat mingit õigust neile, kui klientidele arvet esitada. Ma peaks üldse rõõmustama, et nad otsustasid meie baaris süüa-juua, sest neil olevat kohti ja sõpru, kes neid aidata  Nüüd midugi jään sellest ilma, sest olen nii kibestunud ja ülbe, et julgen neile arvet esitada.
Püüded asja selgitada, miks ma arve esitan ja huvi tunnen, et kas ollakse maksejõulised lõppes fiaskoga. Kriisked olid ikka tublid. Sain päris ilusti sõimata. Isegi Reiks, kes midagi ei teadnud asjast, kuna oli just joomatuuri lõpetanud ja sügavas pohmellis - kaasati asjasse.  Julgesin poistelt nende kuuldes küsida, et kus Reiks on, kui kähbati üle leti, et läks oma minu poolt krussikeeratud närve rahustama. !!!!!!!! 
Arvata on, et seda raha, mis noorpaar siin raiskas, ei näe baar ilmselt.  Kui nii läheb olen taas targem ja teistel, kes tahavad lahtist arvet, tuleb ilmselgelt neid tänada, kui selline teenus võimalikuks ei osutu.
 Aga nüüd!!!!
Keset kirjutamist algas Sihanoukvilles veefestival! Tõsi küll, päev varem, kui peaks, aga algas!
 meie jaoks algas see keset paduvihmahoogu terves pikkuses alla prantsatanud vihmaveerenniga. Renn jookseb kahe baariosa vahel ja otse üle pizzaahju. Ahi sai sellise survepesu osaliseks, et kaasas sellesse ka Jätsi-Juku kastikese. Terves kõõgis oli vett üle labajala kõvasti põrandal. Tänaseks on siis külmkappide sisse lülitamine ja pizzaahju kasutamine lõpetatud. Kogu pistikutesüsteem pillub sädemeid nagu uusaastaöö ilutulestik. Turumees tuli just kaubaga (õigem oleks kirjutada, et ujus kohale koos kaubaga), ning teatas, et terve linn on vees. Vahva! Peaks koju helistama, uurima kas härra pole uppunud äkki! :)