Süsit pole neljandat päeva! Oleme Saiha ja Reikoga kamminud läbi kõik võimalikud ja võimatud kohad, kuid tulemusteta. Poiss on sõitnud läbi kõik Dolphinile kuuluvad ja meile teada olevad majad - pole. Oleme otsinud läbi isegi Dolphini läbulaeva, et äkki hoiavad nad teda seal kinni, kuid ei. Kõik, isegi "Ankori" mehed, kes randa ülut toovad, hoiavad silmad lahti, sest ka nemad hoidsid me koera väga. Siiani ei midagi. Kusti istub nukra näoga baari ees, või baari taga ja vaatab ainiti teele. Miski sisemas ütleb mulle, et koer on siiski elus ja mitte supiks keedetud. Ilmselt on Süsi transporditud kuskile maal elavate sugulaste juurde, kust ta tagasi tulla enam ei oska.  Kustil on veel see muregi seoses sõbra varastamisega, et peab nüüd baaris sees istuma. Enne, kui Süsi ka oli, siis Süsi kaitses Kustit suurte koerte eest, kes Kustit millegipärast ei salli. Nüüd pole meie kõõrdsilmal enam kaitsjat ka.
 Kusti nutab ja mina ka.
Kõik see ja ka eelnevad jamad on kasvanud üle taluvuse piiri.
 Reiko nn. koodipanek osutus taas tema vuhvliks. Sell kuu jooksul, mis siin oleme on olnud taas kaks viiepäevast tsüklit. Sellele on lisandunud nüüdseks ka kanep.
Viimasega oli alles üleeile "tore" lugu.
Olen kogu aeg olnud sellele vastu, et suvalised kliendid oma pläru baarileti taga ette panevad. Pea igal korral olen palunud neid minna randa suitsetama. Seal on nende oma teema, kui vahele poitseile jäävad. Baaris karatakse aga mulle kraesse. Ja seda kanepipuru kimuvad kahjuks siin paljud turistid.
 Nüüd on selgunud, et  meie Eestis oleku ajal on Maiko, kes meid asendas, harjutanud klientidele sisse taas leti taga tossutamise. Tõmbab ise ka oma nn. põsiklientidest sõpradega üle leti. Olen talle paar korda selle kohta märkuse teinud, aga kurtidele kõrvadele. see on ju Cambodia, irvitab ta mulle vastu. Et kui sa neil suitsetada ei luba, ei tulegi nad baari. aga tänu sellistele kanepivennikestele, meil enam tavainimesed ei vaatagi meie baari poole. Hommikuti on Coco einestajaid täis, meil vaid mõni üksik, kes kanepihaisu kannatab, kui sedagi. Rääkisin sellest Reikole, noogutas kaasa, muud midagi. Nii - ja tulen ma siis üleeile õhtupoolikul baari ja mis ma näen - minu härra istub kassas, kliendid kahekesi teisel pool letti, ning joint parasjagu ringiga reiksini jõudnud. NO KELLELE MA SIIS RÄÄKISIN!!!!
Teine teema on litsid! Igaüks, kes eelnevalt on meie tegemisi siin selle blogi vahendusel jälginud, teab, miks minu jaoks on litsid baaris nagu härjale punane rätik. Ka selle teema rääkisin ma enne ärasõitu lahti. ja nüüdseks on asi täpselt vastupidine.  igal õhtul kiljub trobikond "paaviane" baaris. Eile lausa palusin Maikol, et ta oma kiljuva sõbranna randa toimetaks. Plika sai õnneks vist aru, et pole teretulnud ja kaapis ise minema. Aga sellest hoolimata trügib viimasel ajal taas see lõdvapäksikummiseltskond sisse. Seda enam, et Maiko isegi hõikab neid nimepidi üle leti sisse tulema.  Kui eile ühtul siis mingi Maiko nn. sõber krossitsikliga leti ette löristas, sai mul mõõt täis. Tõstsin häält ja küsisin, mida kuradit selline asi tähendab. kas see on veel meie baar, või Maiko isiklik hullumaja. Mees hakkas vastu karjuma, ja mind süüdistama, et peletan oma karjumisega kliendid eemale. Reiko, nagu tavaliselt noogutas kaasa teistele. Mina pole siin maal veel kordagi tema suust kaitsvat sõna kuulnud. Alati on teised õiged ja mina liputagu jõleduste peale saba. Mul jooksis sellise järjekordse solvangu peale taas juhe kokku. Ning tegelikult, kui nüüd hommikul targalt mõelda, siis jah.... Maiko on tore poiss küll ja tal on hea muusika playlistil, ning ta oskab klientidega rääkida jne. aga kui tahab minna, siis taga ei igatse ma teda grammigi. Baar on siiski baar ja litsimaja litsimaja. Neid kahte nagu kokku ei saa kuidagi sobitada. Ja kui kahe kuu pärast hakkab taas normaalne puhkaja nende seljakotimeeste asemel saabuma - mis siis saab:? Nii nagu praegu baari pidades hoiab tavapuhkaja meist kaugele eemale kohe kindlasti.
 Baarist veel! Panime baari müüki. Hoolimata sellest, et mingit ranna mahavõtmist ei saa veel niipea toimuma, müüme me koha maha. Asi pole seda väärt, et seda siin punnida pidada. Äkki saab kusagil mujal alustada hoopis teistmoodi. Kusagil, kus ei sööda teiste lemmikloomi ja litsid ei ripu sinu enda nähes su mehel kaelas. Kindlasti on veel maamunal ka selliseid kohti.