Ma vajan üürituba!
Lihtsalt sellepärast, et ei jaksa enam niimoodi edasi elada. Mitte miski ei mõju enam inimesele. Ei rääkimine, ei vaikimine, ei vihastamine. Lihtsalt kolmas kuu kogu aeg udus, nagu siil.
Tegelikult vajaksin kedagi, kes aitaks ka tööd teha. Ma olen sellest päevade kaupa baaris istumisest juba nüristunud. Enam ei jaksa ka stafi tuju üleval hoida, ning need kukuvad ka üksteise järel rivist välja.
Noh, see tähendab, et kui mina olen natukegi kurva olemisega, muutuvad nad kuidagi automaatselt samasuguseks. Siis aga ei tule rahva sisseviskamisest midagi välja.
Ma lihtsalt vist vajan OMA ELU edaspidi, ei viitsi kuidagi olla hooldusõde. Aga toa üürimise kõrval pean vaatama, kes hakkaks mind ka baaris asendama. Baari remont on muidugi pooleli. Oleks valmis, oleks nagu pool muret murtud, siis saaks hommikupoolikutel ka Tuuli siin olla. ja selle mõne õhtukese, mis vabaks tahaksin, lahendaksin ka kuidagi ära. Aga praegu lihtsalt ei jaksa olla. Mitte kellelegi pole rääkida probleemidest seoses tööga. Isegi uue hommikustafi võtsin tööle iseseisvalt. Polnud nagu kellegagi arutada, et kas võtta või mitte ja mis palgaga.
Nii tore on olla boss, kui teised teevad kõik su töö ära.
Tegelikult võtaks kätte ja sõidaks paariks pÄevaks hea meelega siit minema ja jätakski kogu kupatuse härrale kaela, kuid arvata on, et siis ajab ta stafi hulluks, ning need jooksevad laiali.
Pagana hea elu oleks siin, kui mõni meist saaks sellest ka aru ja ei istuks ainult nina pudelis. MA OLEN NII TÜDINENUD ÜKSINDA OLEMISEST, et karjuks või kõva häälega appi!!
Nädala pärast saaks Eestisse tagasi lennata, aga mida sealgi teha. Siin elab vähemalt ära, seal aga ei jätkuks palgast isegi nädalaks ilmselt. Nii ma ei teagi, mida teha??!
Äkki põrutaks paariks päevaks ikkagi kuhugi minema??
MA OLEN NII VÄSINUD JA TÜDINENUD!