Läinud!
Läinud, nagu polekski käinud!
Plikad istusid täna hommikul taksosse, et Phnom Penhist lennukile istuda ja natuke aega veel Tais puhata, et siis külma ja lumisesse Eestisse tagasi pöörduda.
Järgmisel aastal lubas Kati tagasi tulla, et siis juba siin puhata.
Kui seda siinset siis veel on. Ma ei jaksa seda üksi vedada.
Ei jaksa ja ei oska ka nii, nagu peaks, aga see, kes peaks nagu teadma, kuidas asjad käivad lihtsalt libistab köit.
Ikka seda köit, mis maitseb kibedalt ja teeb mõistuse tumedaks. Ning ainult tigetseb ja teeb mingeid oma arust lahedaid žeste teistele. Tema ju võib - ta on omanik!!!!!
Ta võib kell neli öösel pehme keelega karjuda inimeste peale, kes on olnud jalul hommikust saati, et mis te magate. Arvestamata, et sel ajal kui tema koju magama läheb, tuleb meil taas ärgata. Eile ma kustusin lihtsalt kell kümme ära, sest kolmetunnine magamisaeg ööpäevas nädal aega järjest on vähe! Ta võib teha välja ükskõik kellele! Ta võib oma viha minu peale välja järgmisel päeval valada, sest on unustanud poolte klientide käest arved küsimata, ning staff ei tea üldse, mis lauda läheb, sest tema teeb kõik omaarust - ja teeb hästi! Omast meelest! PNeed päevad, kui olen usaldanud teda baari sulgema, lõppevad tavaliselt hommikuvalges ja.... Ükshaaval hakkab ära kukkuma ka staff! Lubatud hommikust vahetust pole kusagilt paistmas. Ilmselt ei taheta tulla tööle.Päevad venivad ülipikaks, ning seda, kui ma ütlen, et pean minema koju magama, vaadatakse sellise pilguga, nagu jätaksin staffi sunnitööle. Tegelikult ongi mul siis süümekad, kui ma nad siia niimoodi jätan,sest siis ei tea iial, millal magama saab. See on nagu kõige hullem! Praegu peaks nagu täiega asjasse pühenduma,et kõik läheks käima nii, nagu vaja.
Aga olgem ikka lübusad edasi! Ilm on ju soe, päike paistab iga päev ja rahvast liigub aina rohkem ja rohkem.
Minagi liikusin! Vahetasin elukohta! Kui kauaks - ei oska praegu öelda! Ja kuidas selle eest maksta kavatsen, ka ei tea. Eks elu näitab! Tuba on igatahes ilus ja puhas, kuigi pisike, ja kallis.
Kirjutan hoopis natuke üldinfot Cambodia kohta, sest inimesed on palunud teada anda, millal ja kuidas siia tulla!
Parim aeg külastamiseks: on november kuni veebruar, edasi kisub juba palavaks või vesiseks.Ajavahe: Eestiga on 5 tundi. Mis elatustasemesse puutub, siis on tegu ikka päris korralikult vaese maaga.Tänaval kerjavad kümned invaliidistunud khmeerid ja tänavalapsed omale igapäevast toidupoolist.
Viisa Saab piirilt. Ametlikult maksab 1 kuuline viisa 20 USD.
Cambodia on veel allesolevate miinide tõttu üks väheseid riike, kus isegi teeäärsesse põõsastikku ronides tekib mõte - aga äkki...Tegelikult see asi nii hull pole. Ise ei kohanud kuskil hoiatavaid silte ja kus veel miinivälju leidub, seal peaksid need ka teoreetiliselt tähistatud olema. Mõnedes kõrvalisemates kohtades veel esineva banditismi tõttu on siiski üks ringi kolamine (eriti pimedal ajal) ohtlik. Angkor Watis hoiatatakse ka väikeste heleroheliste madude eest, kes pärast vihmasadusid tulevad välja toitu otsima.
Lennata saab meile läbi Bangkoki, Singapuri, Kuala Lumpuri jne. Tasub vaadata lihtsalt kõikide lennufirmade, kes Aasiasse lendavad, soodukaid. Arvestama peab vaid, et otse siia ei lenda eriti keegi. Ikka tuleb kuskil ümber istuda.
Nii, et soovijatel, head närvi piletite otsimisel, teekonna kombineerimisel ja TERE TULEMAST!