Ma vist ei saa ikka seda Cambodiamaad lõplikult hüljata!
Tundub, et Buddhal on minuga siin omad plaanid. Mis ta muidu mulle alati kui vaja taas õige teeotsa kätte juhatab!
Härral tulid mul siin taas ju hulkumistuurid peale. Hulkumas käiakse aga ikka ju tiira-taara koos napsuga. Ja minnakse ikka sellepärast, et ma jalus ei töllerdaks ega möliseks.
Pealegi tahab ju inimeseloom vaheldust. Kaua sa ikka jood niimoodi, et pead pudelikest kuhugi peitma, ning poole napsutamise pealt läheb vahel koguni meelest ära, kuhu sosku peidetud sai. Siis peab uue järgi roomama, või kaineks saama. Pealegi peavad peidukohad  alati originaalsed (loe raskesti ligipääsetavad) olema, et ma vana nuhk neid kohe ei avastaks. Ja siis on ju tölikas juua, kui pead seda tegema peapidi köögikapis, või kõhuli voodi all.
Niisiis tahab mees vahtevahel lihtsalt "mekongi" libistada selili voodis olles ja pudel käeulatuses.
 Sel korral valis ta ärakadumiseks õhtupooliku kolm öödpäeva tagasi.
Kui hommikuks välja ei ilmunud, oli mul selge, mis teema on.
Ega ma eriti muretsenud! selge, et magab "Apples" Käisin korra päevaö sealt küsimas, aga tal seal oma plika Aija päeval letis, ja ega see lits ei ütle, ta ju saab vait olemise eest pappi.
Noh,  olgu siis vait.
Kuna härra on kaks õhtut kodus sel ajal aega veetmas ja telekat vaatamas käinud, kui ma tööl olen, siis mõtlesin, et olen täna õige õhtul kauem kodus. Äkki tuleb kodukäija. Passisin kaheksani pimedas toas, nagu öökull - kuid tulemusteta. Kodukäijat ei tulnud ja suitsud said ka otsa!
Panin paar märki maha ja sõitsin baari. Et suitsu osta, tegin vahepeatuse "Apples"  Ja oh imet!
Seal esiteks meie vana jääpoiss turvaks ja mu tuttav lesbiplika õhtuti letis Aijalitsi asemel.
Nagu motolt maha sain, kilkas jääpoiss, et näe sa nüüd tuled, su vanamees just läks välja minutit viis tagasi.
Ohhoooo! Läksin ostsin suitsud ja küsisin siis plikalt, et mis number toas härra sellel korral peatub.
Selgus, et olla antud apartment nr 113. Tore number! andsin siis tüdrukpoisile oma telefoninumbri ja ütlesin, et helistaks, kui mehike tuleb. Hoiatasin ka veel, et kui ta nii mitu päeva napsutab ja vererõhurohtu ei võta, siis võib personali ühel hetkel kena üllatus koomas joodiku näol tabada. Arvata on, et Krossukese vaba sissepääsu puhkekodusse ma sellega ära rikkusin. Khmeerid kardavad selliseid probleeme.
 Ok, see selleks. Tulin sealt ära baari. poolel teel tuli aga mõte, et võtan moto ja lähen vaatan, äkki taban nääd kodukäija. Ja nii juhtuski! Kohe koju jõudes nägin, et alumise ukse lukk oli teisiti, kui peab. Läksin siis tasahilju trepist üles korterisse ja ennäe - sell külili voodis ja loeb lehte! Ossa raks, kui kõrgele ta oma paistes kere suutis hüpitada, kui tere õhtust ütlesin. "Poiss" lendas lae olla välja pea-aegu, nagu põrkepall. Ma pidin naeru alla surudes vaata, et püksi tegema.
aga noh, mis seal ikka, keerasin joonelt ringi, panin väljapoolt ukse lukku ja jätsin ta puperdavat südant vaigistama. Kui tal kogemata pole eriliselt pikki käsi ja varuvõtit tekkinud, siis on tõenäoline, et saan teda veelkord õhtul näha, kui koju lähen.
Aga sellest ma aru ei saa, et kuidas ta hallaju ei taipa, et ma saan ju nagunii teada, kus ta kolab ringi ja kus magab, ning kas ka kellegagi magab, või on üksi. Lihtsalt nii palju on ju kohalikke tuttavaid ja ega siis khmeerid ei oska eriti kaua vait olla, või saladust pidada. Alati on Buddha mulle teele juhatanud mõne lobiseja, või annud mõne muu märgi - nii ka seekord siis!
Vanematelegi sain meili ära saata, et tabasin hinnalise tulilinnu! :)