Kunagi ammu elas Cambodias õpetaja, kellel oli krokodilliraamat, mida keegi lugeda ei tohtinud, sest muidu muutuks ka ise krokodilliks.
Sellel mehel oli kaks õpilast, üks hea ja teine halb, ning loomulikult huvitas neid see raamat. Õpetaja võttis, aga raamatu ja peitis ära, ning keelas poistel seda puutuda. hea kuulas sõna, aga halb hiilis õpetajale järele, ning luges raamatu läbi. Sraamatu sulgedes muutus ta koletu suureks ja tigedaks krokodilliks, kes hakkas inimesi sööma. Et inimesi päästa, pidi õpetaja muutma ka oma hea õpilase krokodilliks, kes võitleb kurja krokodilliga. Õnnetuseks armus kuri krokodill ühte tüdrukusse, kes armastas hoopis head krokodilli.
Muide, et krokodill jälle inimeseks muutuks pidi ta ära sööma ühe süütu tüdruku.
Tappa sai krokodilli ainult see tüdruk, keda krokodill armastas ja sedagi vaid Ankor Watist leitud noaga. ankor Wat oli ka koht kuhu krokodill ei saanud inimestele järgi.
Loomulikult lõppeb see muinasjutt hästi, hea krokodill võitleb pahaga, päästab tüdruku ja tapab paha. Paha ei sure täiesti - tema hambad jäävad ellu ja kes kogemata tema hambaid puudutab nii, et veri välja tuleb, muutub uuesti pahaks krokodilliks. Niimoodi juhtub ka ühe tänapäeva poisiga, kees ujuma läheb. Ja kõik algab otsast peale. Jälle võitlus ja jälle Ankor Watis. Paha korokodill on Charaban ja hea Chraitau. See on sajanditetagune khmeeri muinasjutt nii, nagumina sellest eile õhtul aru sain, ning räägitud mulle siis Pipi poolt. Loomulikult on asjast ka kümmekond filmi vändatud, aga jutuna pidi see olema rahva suus üks populaarsemaid.

Pipi, kes on tüdrukutest mu lemmikstaffiks kuidagi kujunenud on mega jutustaja. Kuna oleme mülemad inglise keeles "väga tugevad", siis on meil teineteisest ka lihtsam aru saada, kui ikka ei mõika, siis seletame lahti käte-jalgadega.
Täna rääkis ta hommikul mulle ujumisriietest ja millest mõtlevad khmeeri mehed, kui näevad bikiinides plikasid.
Üldiselt on tavalised khmeeri tüdrukud väga häbelikud, ja paljaks end naljalt teiste nähes ei koorita. Erandiks on loomulikult taxigirlid, ehk maakeeli litsid. Ujumas käivad tõdrukud alati riietes, sest ilma pole ilus. Ja selle tüdrukuga, kes on khmeeri poiste ees bikiinides olnud, eriti ei suhelda, või kui, siis võetakse teda kui kergemeelset, ning tüdruksõbrana ta arvesse ei lähe. Samuti arvavad khmeeri mehed, kes rannas töötavad ka valgetest. Kuigi selles suhtes nad nii karmid p
ole, sest aeg on teinud oma töö ja tutvustanud neile ka kultuuride eripärasusi.
Nähh, ei saagi rohkem kirja panna, läpakal saab aku tühjaks! Näeme jälle!