Jätkaks siis täna blogimist veidike rõõmsamalt!
Esiteks: mul pole juba kaua-kaua olnud niiiii suurt pohmelli, kui praegu! Sai eile väikest viisi Tuuli sünnipäeva peetud. Väikest viisi, sest pole praegu rahvast siin eriti, ja polnud mul ka erilist pidutuju. Aga kuidagi kiskus ja kiskus napsutamiseks, ning lõpuks maandusime traditsiooniliselt rootslase poe ees. Nii nagu vanasti eestis viisid kõik teed viimaks "Viru" alla, "Amigosse", lõppevad siinsed peod rootslase poe ees, või öömarketil. Noh, alustasid teised iiri pubis söömaajaga ja siis tulid alla randa. tegime algul šampust, siis viina, ning nii ta käest ära läkski.
Purjus peaga olin Lauri fakti ette seadnud, et tal tuleb mulle välja käia rahalist abi, et september vastu pidada baaris. Ja kujutage ette, ei olnudki purjuspea plärin, saingi täna osta uue gaasi, drafti, maksta Pipile palka, tasuda elektri eest ja muretseda ka natuke kaupa. Nii, et elame veel!

Ja tänasest on tagasi meil ka Khamera, kes vahepeal meil sisseviskamas käis, ning siis uuesti oma vanasse baari tagasi läks. Noh, nüüd ta meil nii moodi ikka, et saab raha ka, mitte heategevuse korras. Saihal oli selle üle väga hea meel, tal ju muidu vaid tulepoiss abiks, aga see natuke nõrgavõitu abiline. Täna selgus ka tulepoisi khmeeripärane nimi Long, muidu lasi ta end ju Jackiks kutsuda.
Ja siis tahtsin ma veel kirjutada ühest päris omapärasest kohalike kombest, kuidas üksteist kutsuda. Kui valge inimene lihtsalt hõikab teist, või vilistab, siis khmeerid teevad suuga sellist häält nagu saadaks teisele õhumusi. Alguses oli päris imelik, kui nad muutkui mopsutasid suuga, nüüd saab isegi juba sellele reageeritud. Jälgin veel, et kas tüdrukud ka seda teevad, või ainult poisid. Pole nagu tüdrukuid tähele enne pannud.

See mees käis täna rannas, kes meile koerasaaga ajal teada andis, kus koer oli. Ja rääkis, et meie tommi pidi olema päris kehvas seisus, sest Skay õde ei pidanud oma lastegi eest hoolitsema, saati siis veel koera. Loom olla saanud suurema koera käest kõvasti pureda ja istub ööd-päevad väljas õues. Süüa saab ka naabrite käest ja prügikastidest. on ikka värdjad, hädasti oli vaja loom endale saada.
Nii, aga nüüd hakkab pimedaks kiskuma ja ma lõpetan blogimise ära selleks korraks. niigi olen viimastel päevadel kole tihedasti kirjutama hakanud.