Nägin täna öösel ülihalba und. Olime mingi paadiga merel ja äkki juhtus tont teab mis! Igatahes oli paat äkki katki ja vett täis. Reiks ja DJ olid kuhugi täiesti kadunud, keegi ütles mulle, et ujusid kaldale. Olin maruvihane, sest Khemera oli mingi kapi all kinni, "Sessioni" baarman Pack Williams istus selle kapi kõrval täiesti apaatselt. Kuna Khemera aina oigas, hüüdsin kogu stafi appi, aga siis ütles jälle keegi, et ära hüüa enam, Saiha on juba uppunud ja kohe upuvad kõik teised ka. Olin nii hirmunud, et ärkasin kell kuus üles. Vesi on haigus, aga mis on paat!? Teekond kuhugi??? Ma tean, et miskit s...a tuleb igatahes asjaosalistele, keda unes nägin. Lugesin poistele sõnad peale, et olgu üliettevaatlikud! Panin Buddhale ka viiruki põlema, ehk aitab!

Tegelikult mõtlesin, et kirjutan sellest, miks khmeerid (mehed) oma särgid igal võimalusel kaenla alla keeravad, aga siis avastasin, et olen sellest juba korra rääkinud.
Äkki räägin hoopis katkise hingega Sofiast, kes on mul praeguseks köögis asendamatu.
Aga tegelikult räägin ta eluloo vist kunagi hiljem, kui ta on ise kõigest vabatahtlikult rääkinud ja pikemalt, kui eilsetele küsimustele vastates.
Vihmahooaeg ei taha ka kuidagi mööda saada! Peaks juba olema nagu lõppenud, või vähemalt lõppemas, aga eilne päev oli jälle selline, nagu septembris, kallas kogu päeva. DJ-ga "Samuderasse" sõites pidime baari taga motoga ära uppuma. Vesi oli üle põlve tugevasti. Tagasi tulles jäime loomulikult paduvihma kätte. Üllatav, kui külm võib tunduda soe vihm motoga sõites. olin vist täitsa sinine, kui baari tagasi jõudsime
Kuna kõik teed mis randa toovad on kaldu mere poole ja küvasti prahti täis, on päris jube vaadata mis toimub vihma ajal. Nimelt voolab mööda tänavaid merre sõna otseses mõttes prügijõgi. Kõigepealt muutub meri kollaseks, sest kogu maapind on siin punakast savist-liivast, mis vihmagamerre uhutakse. See aina laieneb meres

Eilse vihma ajaks olid jäänud ka koristamata suured mustad prügikotid muuli äärest. Nii ujusid siis ühekorraga meres paarkümmend musta mütsakat. Õnneks ei maabunud meie rannas, vaid kadusid avamere poole. Nii, et tegelikkuses on meie ilus sini-sinine meri siiski rämpsu täis.