Täna avastasin, et olen üks kehv blogija. Sündmused jooksevad üksteise otsa, aga olen lihtsalt õhtuks nii läbi, et ei viitsi ei suhelda, ega kirjutada. Reiks kukkus ametlkult korgi otsa. Sellest hetkest peale, kui Mattu eestisse puhkusele läks (s.o. 10 aprillist) pole olnud ühtki päeva, kui ta nina tööl täis ei tõmba. Täna tundsin, et minu mõõt on täis. käratasin talle hommikul, et lendan esimesel võimalusel eestisse tagasi. Palus pisarsilmi, et jääksin, aga nüüd õhtul, kui baari vahetust üle võtma tuli, oli taas vintis. Suur siiber on ees! Esiteks väsitab see, et meil pole kedagi, kes meile vabu päevi teeks, teiseks ei saa ma ka Reiksi peale kindel olla, kas ta oma tööga hakkama saab, või magab taas laua taga klientide nähes. Õudselt väsitav on ka see, et siis passin ma ka kodus olles üleval, kuigi peaks magama. Hommseks lasin teha baarivaba päeva. Lihtsalt homme on baar kinni ja kõik. Läheme oleme ise otresel rannas, äkki tuleb tsüklist välja, kuigi eriti ma ei usu seda. sest meil on uus üürnik mõneks päevaks. Tarmo on Reiksi tuttav eestist ja siis on ikka ju vaja tuttavaga teha 1-10 õlut. hea tervis ma ütleks! Mis meil siis veel on juhtunud? Khmeeride uusaastapidustuded sujusid suht rahulikult. Rannas oli küll päeval rohkem liikumist, kuid õhtul möllasid kohalikud oma karaoketänaval. Jahu ja veega loopimist sain loomulikult omal nahalgi tunda. Kohe hommikul luuras staff mind nurga taga piljardipulbriga, et mul nägu valgeks saada. See pidi õnne tooma. Veega möllati ka igal võimalusel. Suht nigel oli aga ilutulestik. mõnikord on tavaõhtul isegi paugutamist rohkem! Koera suutis staff võtta ka hoolimata meie vastuseisust. Mikk lõugas ikka täiega, et tema seda rajakat baari ei taha, Reiks palus Skayl koer tagasi viia, aga siis ei saanud keegi enam inglise keelest aru äkki. Nii on nüüd meil Tommi, kes jookseb minu sabas, kuna mina söödan teda ja õpetan, ning tundub, et ka Mikk ja Reiks on sellega leppinud.

Staff ise on muidugi selline, nagu ta on, koer vaadaku ise kuidas süüa saab ja kus magab. Kirpudest lasin ta vähemalt puhtaks pesta. Ilmselt tuleb seda protseduuri küll veel korrata, aga vähemalt praegu ei kratsi ta ennast enam. Täna hakkas iseloomu näitama. Ise pisike kui konn, aga turukauba toojale motomehele näitas hambaid ja kukkus kutsikahäälega haaukuma. Oli päris naljakas. Ise oli minu jala taga peidus ja ülbitses. Oh, väsimus võtab võimust! Tuleb vist magama minna! Ah jaa! Mikul varastati täna öösel 500 dollarit seljakotist ära. Sai oma Austraalias teenitud raha, mida ta ammu ootas, eile kätte, maksis kõik võlad meile ära, osa jättis arvele, aga osa võttis välja, ja hommikul oli läinud see raha. eks ta muidugi tõmbas eile õhtul suurest röömust nina täis ja magas nagu nott. Me küll loodame, et ta ise peitis selle kuhugi oma tuppa ära ja ei mäleta, aga tont teab.... hommikul kui baari lahti tegin magas ta nii, et ei kuulnudki, kui tema toast asjad võtsin. Samas uks oli tal lukus ikkagi. See küll pole mingi näitaja, selle saab pärast lukku tömmata kui toast lahkud. Staff oli nutu äärel, et nemad pole võtnud, aga pagan neid teab. Eks paistab edaspidi, kas raha tuleb välja. Samas staff ei teadnud, et raha tuli, sest rääkisime sellest eesti keeles. Võimalik, et oli ka mõni juhuslik varas, baari saab ju kergesti sisse, sest katted on koormakilest. See on ka jama, sest meil ju Miku toas ka kassa ja arvuti. Loodan, et Reiks saab mingil hetkel kaineks ja loob mingi korra. Seniks üritan täna magama minna.