neljapäev, 5. aprill 2012

See nädala keskpaik on saanud kuidagi pidutsemishõnguliseks! Erimeelsused staffiga läksid üle kokteiliõhtuks, siis tuli tüdrukute õhtu kartulisalati, ning rummiga. Mehed pidid kohe vastutasuks korraldama meesteka koos viinaga. Korraldasidki ja peo käigus otsustasid stafile eile vaba päeva anda, ning teha "firma suvepäevad" koos väljasõiduga kose juurde. Jeeee! Start oli hommikul kell 11.00 Beach Road Hoteli" eest taksoga. Takso jätsime ootama, sest tal on kasulikum passida meie järgi mõned tunnid, kui sõita linna, ning loota, et ehk saab mõne kliendi. Turiste on vähemaks juba jäänud, enamus uusi on seljakotireisijad ja taksodel, tukidel, motodel napib kliente. Kose asemel sattusime hoopis kohalikku pulma. Lihtsalt taksost maha tulles kostis kosest vasakul ülikõva muusika ja Mattus, kes teab kohaliku eluolu teatas, et me läheme pulma vaatama. Vaatamise asemel kutsuti meid kohe lauda sööma. Pärast viidi ülakorrusele pruutpaari õnnitlema. Noh seal oli naljakas. Ega, kui kohalikke kombeid ei tea, võid ämbrisse astuda kohe. Istusime leelotuste saatel kummalegi poole pruutpaari, tehti pilti, Reiks tegi 10$ näol kingituse (kingitaksegi eranditult raha). Siis oleks tulnud võtta munga poolt pühitsetud veenõust 2 paela ja üks neist köita pruutpaarile ümber käe, teine omale. Meie sidusime ainult omale. Kohalikel oli meganaljakas, hoolimata sellest et tegime vähe valesti. Nende jaoks omab lihtsalt suurt tähtsust valge kontvõõra ilmumine pulma, sest see toovat õnne ja nii andestatigi meile mõned möödalaskmised kombestikust. Pruut nuttis kogu aeg ja kui küsisime miks, siis öeldi, et suurest õnnest. Ei saanudki aru, kas õnn oli see, et ei jäänud vanatüdrukuks, või et meie trehvasime pulma!
Pildid tehtud läksime alla sööma ja kokku lööma üiade-ämmadega! Juuakse pulmas karastusjooke ja õlut. Kokku lüüakse igal võimalusel ja eriti suur austuse märk on, kui kokku löömisel toetad teise käega oma kätt küünarnukist. Nii me siis olimegi tunnikese hommikusel paaripühitsemistseremoonial ja sõime-jõime hoolega, et mitte pererahvast solvata. Lahkumishetkel teatati meile, et pruutpaar sooviks meid näha ka õhtusel tantsupeol linnas suures pulmamajas. See oli tore üllatus! Läksime kose äärde natukeseks lebotama ja asja üle järele mõtlema.
Järele mõtlema, sest mehed pidid minema veel õlleklubisse, aga pulm algas kell 6 õhtul. Tegime siis plaani, et kuna ka Tuuli peab veel mõned tunnid töötama, läheme pulma kella 9-ks. Sõitsime taksoga linna tagasi, mina magasin mõne tunni, Tuuli töötas, mehed klubitasid, ning siis - piduriided selga, ja minek. Meie tuleku üle oldi ülirõõmsad. Kiiresti tehti lauakatmine, mida juhatas pruut isiklikult, peiupoisid-pruutneitsid suunati kohe meie lauda istuma. Oli üks tore lõbus noortesestskond! Jõudsime just pruudikimbu viskamise ja tordilõikamise ajaks. Natuke kohalikke roogi maitsta saanud, tuli kõigil seista kahele poole punast vaipa, pruutpaar kõndis mööda, kuni lavani ja kõik lasid paugutajatest nende pihta või vehkisid säraküünaldega. Reiksile ja Mattule - kui valgetele VIP-idele anti eriti suured paugukad. Aga kuna enne pruutpaari tuli valepaar, siis kõmmutasid meie mehed liiga vara paugukaid. Kohalikel oli taaskord nalja nabani, et valged niiiiii tobud on! Vahepeal saime jälle süüa, kuni kõik vallalised olid pruudikimbu pärast "kaklemas" ja siis läks tordilõikamistseremooniaks, tehti ohtralt pilte ja hakati ümber lahtilõigatud torditorni tantsima apsararütmide järgi.
Torti seal ei sööda, vaid tantsimise ajal üritatakse küigile tordikreemi põskedele määrida salaja. Ja mida rohkem seda vahvam! Sain minagi oma jao, ning päris mitu korda. Kui kõikidel juba piisavalt lõbus oli, läks apsaratants sujuvalt üle diskoks. Kuna peig oli kohalik DJ, siis oli ka tema sõprade hulgas neid palju. Olid parajad tantsulõvid.
Tantsiti igal pool, lava ees ja laudade vahel, kohati paaris ja kohati kambakesi. Neiud-naised vahetasid iga tunni tagant kleite, sest nii nõuab hea tava. Ja kleidid on kandmiseks vaid sel ühel õhtul. Mingil hetkel, kui tundus, et pidu on veel täies hoos hakati vaikselt kõiki tänades lahkuma. Nii tegime meiegi! Tänasime peigmeest-pruuti, et nad meid, võõrsid, oma pulmast lubasid osa saama ja vastu tänati meid, et me nende kutse olime vastu võtnud. Pidu oli ühtäkki lõppenud, järele jäi vaid suured sodihunnikud laudade all. Jah, khmeeridel käib kõik praht ja taara laua all!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar