Eile suutis Reiks jälle staffi nõudmistega üllatada! Kuna tal ei andnud ostetava ja ära söödud kauba vahed ikka veel hingerahu, seadis ta sisse igaõhtuse inventuuri. Ja oh imet, jälle oli 1,5 kg. liha aurustunud. Seadis siis taas köögistaffi ritta ja nõudis aru. lapsed põhjendasid liha kadumist sellega, et tegid endale ka süüa. No annab ikka kuue peale poolteist kilo ära süüa, kui ollakse enamuses riisitoitlased. Aga boss ei jäänud uskuma ja oh imet, lihatükk ilmus välja ilusti kilesse pakitult. Reiks lubas järgmisel korral neile, et enam otsimisega vaeva ei hakkagi nägema, vaid summa läheb lihtsalt palgast maha. No ja see tähendas, et täna hommikul oli streik, valgete bossidega ei räägitud. Boss olin muidugi mina. Ega midagi, olin ka vait ja rääkisin ainult poistega. Meil nüüs ju 3 poissi Saiha on ainult õhtul ja Skai ning Jeck vahetustega 1lühike 1 pikk päev. Niisiis rääkisin ainult rohkem küll Jeckiga, kuna Skai hoiab ikka pruudi poole. plikad kõndidid minust vaat et läbi. Ok vastasin samaga, istusin laua taha tegin neti lahti, ning süvenesin uudistesse. Koristati hauavaikuses saali peal ja köögis. Baari ei puutunud keegi kuna oldi harjunud, et mina loon leti taga korra. Lõpuks istusid kõik maha, baar oli koristamata. Tõusin siis üles, viskasin plikasid luuaga ja röögatasin ainult korra, et tööle! Ossa, kus olid kärmed liikuma ja kui suurte silmadega mind jÕlliti. No eks ma ikka tean ju oma hääle ulatust, nõrganärvilised võin vist infarktini viia :). Poole tunni möödudes ilmus mu lauale arglikult mu lemmiksheik, natukese aja pärast kott tigudega. siis piiksatas piipi, et äkki mami tahab pannkooki jäätisega.... jää hakkas sulama ja natuke hiljem oli kõik nagu vanasti. Staff naeris, lobises ohjeldamatult, Pai lunis välja pooletunnise linnaloa ja Piipi oma lemmiklaulu.

Pildil siis meie uus leid, Jeck, kellest mina umbkeelne peaks eeskuju võtma, poiss tuubib igal vabal momendil inglise keelt või üritab praktiseerida meie ja turistide peal. rannas ringiaskeldamises jääb alla vais saihale, sest askeldab kaootilisemalt. kuid oma vanad kliendid suudab ikka sujuvalt meile maha istutada. tore poiss. aga nüüd tõmban jälle otsad koomale, lasen korraks kaks Lõuna-aafrika valget neidu oma arvutisse, siis saadan nad koos ühe eesti neiuga Roadile, et Vietnami bussile saaksid. vaatan lihtsalt, et tukijuht neid ei nööriks. Võib- olla on õhtul veel tuju muljetada, elame-näeme!