Nii, väheke uudiseid siis meie "seebiooperi" fännidele!
Saiha võtab naise seekord võib-olla!

Võib-olla seepärast, et kuni eilse õhtuni oli ikka veel suur armastus, aga siis läks natuke viltu kõik. Poiss läks viieks päevaks Phnom Penhi sõbrale külla, aga kuna raha lõppes otsa, siis tuli neljanda pöeva õhtul tagasi. Pruudile ta seda ei teatanud, sest oli oma järjekordse telefoni pealinnas rahaks teinud.
 Noh, jõudis siia, võttis moto ja kimas plika juurde. Kõik olid rõõmsad ta tuleku üle. No nii, poiss siis tegi minutit viisteist seal murr-murr ja lendas baari tagasi. Jõudis baari, ning siis tuli meelde, et ta lemmikteksad plika käes. Egas midagi - motole hääled sisse, ning tagasi. Läks tasakesi tip-tap tuppa ja kuulis kuidas tüdruk telefonitsi kellegagi mesijuttu puhub. Ossa pagan! Eks veri läks keema, krabas plikalt telefoni ja tahtis teada, kes teisel pool toru otsas on. Poisi häält kuuldes valitses teisel pool aga vaikus. poiss polnud loll, jättis numbri endale peopesamällu. ja ühtlasi tegi kindlaks, et sellele numbrile on tüdruk helistanud korduvalt, samuti on plikale helistatud. Noh, tuli siis tagasi ja helistas siit minu telefonilt. Vastu võttis miski kutt. Saiha häält kuuldes lõpetati kohe kõne.
Nii, ja nüüd on siis mehike mul siin terve öö seda asja seedinud, ning tuli järeldusele, et tegemist on tüdruku vana kallimaga, kellel juba naine ja lapsedki. Saihad ilmselt on aga hea ära kasutada, lähen lollikesele mehele, aga naabrimehega sehkendan ikka edasi. Ja kui juhtub, et lapse saan, siis pole miskit halvasti - mees ju olemas.   Poleks uskunudki, et see poiss ka nii loogiliselt oskab kohati mõelda. Edasi muidugi hakkas tal juba fantaasia tõispööretel tööle ja ta kujutas ette, kuidas ta imevaikselt ära kustutatakse. Oli päris jube kuulata nende igasuguseid variante, mida neil siin on kasutatud, et abikaasast lahti saada.  Lihtsalt kadumine on selline väike asi, aga tavaliselt saadakse lahti pikaajalise tää tulemusena. Inimene sööb pikka aega enese teadmata mõningaid "vahvaid" toidulisandeid, kuni lihtsalt ühel hetkel kustub.
Mina vana õel mutt soovitasin plika kus seda ja teist koheselt saata. Aga pika järelemõtlemise tulemusena pidi ta hakkama nüüd täpselt asja jälgima, kas tõesti on nii, et ta lihtsalt on aseaineks valitud, et ei tuleks mingeid jamasid, kui juhtub äpardus abielumehega.
pidi vaatama mõne nädala. Noh, eks vaatame siis samuti.
 Muidu valitseb meie rannaelus-melus septembrikuine vaikus. Istume "rõõmsalt" kuni õhtuni tühjas baaris ja lööme aega surnuks.
eestlasi on linna jäänud näpuotsatäis. Mina, Roland, Mikk saarel ja kuskil on ka Sass, aga teda pole juba mitmed kuud näha olnud. Loen tasakesi päevi, mis on jäänud eesti lennuni. Eks ta üks patuga pooleks sõit on, sest finantsid on nigelad, aga hädasti on puhkust ja teist keskkonda vaja. Muidugi ei tea, mis üllatused mind veel vanal kodumaal tabada võivad. Aga arvata on, et ilma nendeta see puhkus ei möödu. 

Kui pole probleemi, siis tekitame.
Jutt pole muidugi mitte minust - mul on isiklikke probleeme praegu nii palju, et võiks tasuta kõigile tuttavatele jagada ja ikka jääks neid ka enda kanda kuhjaga.
Jutt hoopis poistest taas.
Tyydil ilmus mõned nädalad tagasi siia mingi sõber maalt. No ilmus, siis ilmus. Tyydil ennegi neid sõpru siin külas käinud. Ja mitte ainult Tyydil. Saihal elas sõber Tšomrong eelmisel aastal lausa kolm nädalat meil baaris. Aitas natuke tööd teha ja vastutasuks lubasin ma neil ka ringi hulkuda Sihanoukvilles.
Nüüd siis tuli Tyydil sõber maalt külla. Käisid ikka õhtuti väljas ja vahete vahel lubasin ka päeval linna peale. Siis aga tuli jutu sees välja, et sõber jääks hea meelega linna tööle, mitte ei läheks maale riisi kasvatama tagasi. Ma õtlesin kohe ära, et madalhooaeg on käes ja mul pole staffi juurde tegelikkuses vaja. Pole ka raha et palka maksta. Seda enam, et poiss ei räägi inglise keelt. Polnud nagu midagi poistel sellest. Hoopis arutati, et las ta olla siin jõudumööda abis söögi eest. Samas õpib ka keelt ja siis sügisel ongi stafiks kõlbulik juba. Võtsin seda arvesse, ei ajanud teist tööga taga ja ka hommikuäratus ei puudutanud teda. Muide - ma ei tea siiani ka ta nime.
Natuke ta mulle ei meeldi - aga see on selline minu kahtlus, et ta eriti aus poiss ei pruugi olla. Pigem selline endale mehkeldaja. Aga eks nad on enamus sellised.
Juba paar päeva tagasi soovitas Kobra mul poisi suhtes tähelepanelik olla. Saihad pole ja Kobrale tundus, et poiss teeb natuke vahelt rannas. Hoian siis nüüd silmad lahti ja pean tasahilju arvestust, mitu õlut lauda  reaalselt laheb ja mitme eest raha tuleb.
Tundub muidugi, et noormees on ära tabanud selle, et ei saa ikka näpata ka siis kui Saihad pole, Kobra ei lase.
Täna hommikul hakkas tagatoas igatahes miski suurem sõnavahetus. Ja paganad patravad nii kiiresti kui vihased on, et võimatu on aru saada, mis teema on.
Panin Chayl "näpud sahtli vahele" ja lasin end valgustada. Selgus, et ikka ei meeldi poisile, et raha ei anta. Tahab niisugust töökohta, kus palka makstakse. No milles küsimus, mingu otsigu siis!
Aga ei! Tema tahaks meil raha eest töötada. Ja kukkus selle pärast kobraga õiendama. Eks seal oli vist teema alguses ka selles, et Kobra käskis tal midagi teha, mis poisile vist ei meeldinud ja ta hakkas vastu. Et raha ei saa, miks ta peab siis koristama jne, jne. Kobra tuletaski talle siis meelde, et kokulepe oli söögi ja öömaja eest töötamine kuni järgmise hooajani. Aga ei meeldi see kokkulepe enam mehikesele. Nii ta nüüd siis vehkiski linna peale endale uut tööd vaatama. Et kui leiab, siis enam siin ei aita, ainult magab siin, ja kui ei leia, siis ikka elab siin, ja aitab baaris ka, ha-ha-haaaa!  Hea loogika! Ärgu isegi lootku, et lasen tal sel juhul baaris ööbida. Poisid, seda siis Chay ja Kobra, kahtlustavad, et kuna see sell on rahatu, siis võib ta ka vargile hakata meil. Tuleb valvel olla.
Praeguse seisuga tuli igatahes linnast tagasi vaid Tyyt. Äkki saigi mehike mingi tööotsa.
Ausalt öeldes ei ole mul kahju kui ta mujale läheb - ei ole see eriliselt minu staff. Pigem olen ma nõus tagasi võtma Sna või Hongi.
Aga eks siis vaatame, mis üllatusi see tänane päev veel tuua võib. Ilmselt tuleb veel sõnelust, kui poiss ikka siia peaks jääma.
 Kobrast on aga kujunenud meil päris lojaalne mees. Aga temast kirjutan ma kunagi eraldi loo juba pikemalt.

 Inimene uppus ära!
Lihtsalt uppus. Täiesti tuulevaiksel ja laineta päeval.
Tegelikult, ega keegi ei tea, millal või kuidas ta uppus!
 Lihtsalt kailt märgati äkki, et keegi hulbib vees ja hakati kisama.
Ilmselt olid kohalikud kindlad, et ta on veel elus, sest kõik sööstsid vette  teda välja tooma.
Tegelikkuses on khmeerid ju pagana ebauskilkudja surnu pigem loksub ise kaldale, kui, et teda keegi kohalikest tooma läheb. pealegi ollakse arvamisel, et sellel kes teda välja toob ja ka kohal kuhu ta tuuakse kaob hea õnn.
Mäletan, et kui reiks tõi merest välja seal kaks päeva tagasi uppunud tüdruku, pidid kohalikud õudusest lolliks minema. Nad käisid meist mitu aega mööda nagu pidalitõbistest.
Nüüd aga olid kõik kambaga vees,  kahjuks aga oli tüdruk uppunud juba.
 Aga tegelikult tahtsin natuke seda väljatoomise, elustamise ja asjaajamise protsessi kirjeldada lähemalt.
 Selgeks sai igal juhul see, et kui peaks juhtuma, et hakkan uppuma,  ja olen juba vett sisse tõmmanud, siis on lootus, et ma ka uppunuks jäängi.
Ka seekordne mere võetu oli tüdruk. Kui ikka oli, sest elustamise käigus hakkas ta mulle tunduma poisina, kuigi tal olid rinnad.
Miks ta siis poisina tundus?
Ta oli hästi väikeste rindadega, suure jalanumbriga, ning päris poisilike näojoontega. Pealegi -  kuna ta riided olid ju märjad, siis ka kõik strateegilised kehajooned tulid hästi nähtavale. Arvan, et ei pea täpsustama, aga piirjoonte järgi tundus, et alumise kehaosa poolest oli ta pigem poiss.
No vaat, mis ma kõik jõudsin kohale tormates ära fikseerida pilguga.
Aga elustamine - kõik karjusid läbisegi tubli mitu minutit, siis hakati tal riideid seljast tirima. samas teda kogu aeg raputades ja lõpuks kangutati ta pea alaspidi. Vett tuli kolinal. Kuna koos veega hakkas ka vahtu tulema, lasti vaeseke kolinal tagasi liivale. Siis otsustas üks tark südamemasaazi tegema hakata, aga paraku valest kohast. Sealt kuhu tema käed pani, saab heal juhul pimesoolt eemaldada.
 Lükkasin lambaantsud laiali, ja kunagisi teadmisi  meelde tuletades hakkasin siis vaheldumisi  puhuma ja pumpama. Paraku oli asi ilmselt väga hiljaks jäänud,  Eluvaimu sisse ei saanud ka mina talle. Viis minutit rabamist, kuid pulssi ei tulnud, ja ka vett ei tulnud enam välja.
 Mingi sisemine vaist teatas mulle, et asi on mõtetu, sest neiu on juba tükk aega surnud olnud. Hiljem selgus, et nii oligi.
Aga meie politsei siis - seisis aupaklikus kauguses , kohalikud klõpsisid hoolega samal ajal mobladega facebooki pilte, ja kui ma püsti end ajasin, siis oli esimene küsimus, et kas ta ei taha ärgata, jah? Ei taha jah, kujutate ette.  Küsisin, et miks arstid pole saabunud? Vastus oli üllatav- kohe helistame neile. APPPPIIIII! Mida kuradit te nii kaua munesite!
 Igatahes oli neiu täiesti uppunud ja elustamiskatsed olid tulemusteta.
astusin paar sammu eemale, ja kohalikud vallutasid taas koheselt uppunu ümbruse, et veel kord proovida raputamise ja vastu nägu löömise tõhusust. Ei midagi.
Ja nüüd - kui asi oleks juhtunud euroliidus, oleksid juba ajakirjanikud tagajalgadel, sest  kogu asi juhtus üheksa-kümne vahel hommikul, aga kinni katmata laip viidi ära alles praegu, see on siis pool üks. Ja ega teda siis veel päris ära viidud, lihtsalt tassiti rannas kai otsani autot ootama.
Kinni muidugi üritati ka teda algselt katta, aga kogu aeg tuli keegi uus, kes tahtis ka vaadata, ning nii ta kallal siiamaale seal madistati. Arstionusid märkasin kella 11 ajal korraks. Ilmselt lihtsalt rutiinne kinnitamine uppumise kohta.
Lapsi ei kamandanud ka keegi kaugemale, lahkelt jagati igasugust infi, , mis,kuidas ja kui kaua.
Üritasin praegu lõunat sööma hakata, kui pilk rannale, kus parasjagu suvalised motomehed laipa mööda liiva kai poole tarisid, ajas isu ära.
Kummaline kogu asja juures on see, et meri on tuuletu ja peegelsile. Rannas ja kail oli parasjagu palju rahvast, kes oleks kohe märganud, et keegi sipleb vees ja vajab abi.
Kangesti on tunne, et see polnud uppumine, vaid lihtsalt neiu-noormehe enda otsus, või otsustati tema eest kellegi poolt varavalges, kui polnud nägijaid.
Meie maal on kõik võimalik.

 Ma ei tea miks, aga olen äkki kuidagi eriti väsinud kogu Cambodiast.
Väljas on kogu aeg megapalav. Tulin kodust kella kuue ajal õhtul baari ja kraadiklaas näitas varjus  pluss 38. Ja seda õhtupoolikul. Praeguseks tundub, et kraadid on samaks jäänud, kuigi päike on ammu loojunud.
 Eilse tunnise ringisõitmisega olen endale taas joodiku päevituse hankinud. Plätud ja lühikesed teksad koos topiga. Pean jälle mõnel päeval end kokku võtma ja randa päikese kätte roomama. Saab siis kas uuesti naha maha või pruuni jume peale.
 Ringi sõitsin selle pärast, et Eesti poisid (aastates 50 ja rohkem) istusid mul siin baaris ja arutasid, et jube lahe oleks istuda tänava ääres baarileti taga ja jõllida möödujaid. Seljaga istudes jääb kogu aeg kael kangeks ja ristluud valusaks.  Ja et miks mul pole sellist kõrget baarileti moodi lauda ehitatud.
 Kutsusin Chay kohale ja näitasin talle paberil ette, mis lauast mehed soiuvad. Selle peale ütles poiss, et pole probleemi, teeme ära. Hommikul põrutasimegi siis puidupoodidesse. pool tundi mööda lauavirnu trampides, mõõtes, kaubeldes ja kätega vehkides, saime kõik vajaliku kätte. Sealhulgas ka kinnitusvahendid ja laki. Tund hiljem oli tänava äärses baariosas kõrge laud koos pukkidega kenasti olemas. täpselt selline, et nüüd ei saa iga maniküürimutt otse leti ette marssida, vaid peab baari keskelt sisse tulema. Tarmo ja Roland testisid kohe leti esimesel õhtul ära ka. Eks paistab, kas asi tasb end ära ka hooajal, kui neid naistevahtijaid linn täis on.
 Täna tegin aga avastuse, et mu lemmiklaps ei tunne kella!! Ma ei suutnud seda uskuda! Olen ta peale sada korda vähemalt karjunud, kui ta hiljaks on jäänud, või lubatud tunni asemel kahe pärast tulnud
Üritasin siis talle natuke seletada seda kahekümne nelja tunnist ajatingi ööpäevas. Ei tea kas mõikas, aga arvata on, et mõne aja möödudes tuleb ta uuesti küsima. Tuleb aega anda.
 Üldse on täna täielik härjaila päev, rahvast pole kohe mitte üldse. Ja pole ainsat märkigi, et tuleks. Kõrval asuv ööklubi on nii tühi juba teist päeva, et ei vaevu isegi muusikat mängima. Õudus!
Igavus tapab lausa füüsiliselt. vanasti oleks sellisel päeval ilmselt Reiksiga kinno läinud, kui tal kaine moment oleks olnud, nüüd üksi ei taha seda ka teha. Jama!
 Saihal on ka mingid kallistamistuurid taas peale tulnud. käib ja kaisutab kogu aeg.

Mul on lausa kahtlus tekkinud, et tal on jälle miskit vaid talle tähtsat mõttes mille tarvis on vaja mind nõusse saada.
Praeguse seisuga ta vähemalt ikka veel võtab naist, aga millal see muutub, seda ei oska ette arvata.
 Eestis on praegu lihavõtted täies hoos, siin ei toimu aga kõige vähematki.. Esimesel aastal ostsime selleks puhuks krokodillimuna, mis maitses nagu vanaks läinud "Kirde Sai"- nüüd siis midagi.
 Eile sai selgeks, et minu loodetud esimene rahulik nädal eestis ei toimu minu plaanide kohaselt. maalt naabrimehel on juubel ja kuna tal poeg väga palus, et oleksin ikka külaliste hulgas, siis tuleb olla. mis nipiga ma küll suudan ja jõuan, ei tea veel, aga poiss lubas asja ära organiseerida. tegelikult oli sellist kutset täitsa tore saada. see tähendab, et mitte kõik inimesed pole mind veel hüljanud tänu arvatavale ajupesule, mida on ilmselgelt tehtud. ilmselgelt, sest nii mõnigi on kuidagi hoobilt suhtlemise minuga lõpetanud, kui Reiks eesti jõudis.  peaksin äkki taaskord revideerima oma Facebooki sõbralisti.
Teengi seda - nüüd ja kohe!

HEAD UUT AASTAT!
 Nii, nüüd on ta siis tulnud!
Vist tuli öösel, kuskil nelja paiku, nagu ma kohalikest aru olen saanud!

Igatahes, kui mina tööle jõudsin, oli altar puuviljadega juba püsti ja poisikonnad oma hommikupalvuse just lõpetanud!
Ja homme hommikul kauplesid kõik end pagodasse minema.
Saiha tahab juba kell seitse minna, Tyyt ja Chay kell üheksa.
Olen lahke ema ja lubasin. Mingu pealegi. Nii palju on igasugu jamasid, et las palvetavad pisut ka mind puhtamaks.Kkahtlen, et nad seda teevad, aga lootma peab. Eks nende elu ja edu sõltub natuke ka minu edust. Baari lubasin tasahilju avada kella kümne-üheteistkümne paiku.
Ega enne suurt mõtet polegi. Ma ise tiksun  siia ka kümneks, ja Saiha teeb turutellimuse siis, kui pagodast tagasi on.
Ma ise saan ka tsipake kauem magada, ja äkki isegi koristan kodu.
Saiha muide võtab jälle naist tänase seisuga

. Mõte liikus vist öösel taas positiivsele poolele! Igatahes on Sisi pühade puhul siin ja ma proovin talle mitte nägusid teha, nagu Saiha noorem vend Veasnaly.
See teeb poisi pruudi peale selliseid nägusid ja krooksuvaid häälitsusi, et lase olla.
Talle kohe üldse ei meeldi vanema venna valik.
 Aga pidustused on siis täiea hoos!
Mul istub baaris selline kamp läbrustajaid, et lausa lust. terve kolmandik klientide alast on tagurpidi pööratud. Õnneks pole khmeerid koonerdajad. Tulid lauamaksuga, aga maha istudes hakkasid kohe ka agarasti baarist ja köögist lisa tellima. Eks selle nimel kannatan korralageduse ära.
Ja tegelikult - mida viriseda. Alles eile kurtsin, et päevad on nii ühenäolised.
Kes loomulikult selle hooaja veel viimase koore riisumata jätab, on meie bisnesmen AKaido. Eelnevalt suutis ta oma ainsa elatusvahendi siin maal - skuutri- töökõlbmatuks taas muuta. Ja nüüd ei saa seda kuidagi käima. Selle asemel käivitab alkoämbreid.
Olgu Buddha mulle taaskord armuline tõetera väljastamise eest, kuid nii see on.
Kui need pühad kord läbi saavad, algab kuue kuune tiksumisaeg. Mis tähendab seda, et igaüks vaatab ise hambad risti, kuidas kuu lõpul kõik arved aetud saab.
Minul on igal juhul plaanis kasvõi tiritamme tehes veel paar khmeeri lauda täna-homme sisse saada. Tulgu nendega pappkarpe ja plasttopsikuid ühes kasvõi mustmiljon.

 Head Uut Buddistlikku  Aastat!
Ma olen nii väsinud ja tüdinenud, et isegi karjumine ei aita!
Ma lihtsalt olen sellest kuradima baarist tülpinud.
Tunne on nagu mingis kunagi vaadatud totakas filmis, kus iga päev kordub üks ja sama.
Oleksin nagu aega kinni jäänud.
Kõik päevad on üksteisega sarnased. Lausa nii sarnased, et kui midagi on teistmoodi, lähen endast lausa välja.
Loen raha ja päevi Eesti sõiduni!
Raha loen selleks, et seda jama siin välja vedada uue hooajani. Päevi loen, sest seekord ma tunnen, et tahan siit vihma ajal natukenegi eemale.
Mul polegi isegi ühtki plaani, mida ma seal eemal selle ajaga, mis ma olen plaaninud Eestis olla, peale hakkan.
Esimene nädala olen arvestanud enda jaoks. See tähendab, et ma isegi ei avalda kellelegi oma saabumisaega. Loodan siiralt, et need paar inimest, kes sellest teadlikud on, mind ei reeda.
Tahan lihtsalt olla ja puhata, ilma, et peaksin kuulama kui loll ja oskamatu ma olen. Teised minu asemel oleksid siin juba ei tea, mis kõik korda saatnud ja oleks raudselt miljonärid.
Persse! Ja kui olengi äpu, kes millegagi hakkama ei saa - siis las olen, mis kurat on see kellegi teise asi!
Sellepärast vist eriti ei tahagi momendil ühegi tarkuriga Eestis kohtuda. Olen juba ette negatiivselt häälestatud ja kujutan ette, kuidas hakkab miljon õppetustera lendama. ikka, et miks sa nii ei tee, või seda ei ehita jne, jne! Ma olen väsinud!
Kliendid on muutunud praeguseks minu jaoks mõtetuteks olenditeks!
Ja see on tegelikult väga halb! Sest tänu nendele ma eksisteerin koos selle baariga. Kui neid poleks - poleks midagi!
 Vist on mu praeguse meeleolu üheks põhjuseks ka taas jälle väike kadeduseuss.
Käisin "White Rabbitis" kartulisalatil.
Selles "Valges Küülikus", mis Victory Beachil kokku lükati.
Istusin ja vaatasin peremehe-perenaise askeldusi ja saingi kadedaks.
Kadedaks selle pärast, et nad on koos nii tegusad, hoolimata sellest, et neil praktiliselt vaip jalge alt tõmmati. Vaevalt kuu möödudes on nad suutnud leida endale meie randa uue koha, selle kenasti korda teinud ja ajavad end taas jalgele. Kujutasin, ette, mis juhtub, kui meie baaridel Occheutealil aeg otsa saab.
Siis pean ilmselt jälle mina olema see, kes hakkab midagi kuskilt uuesti vaatama.  Ma olen tõesti kõigest sellest tüdinenud tänaseks.  Ma ju tegelikult ei peaks üldse sellistele asjadele mõtlema. Mis kurat see minu asi on, kas läheb kõik allamäge, või mitte. Aga mõtlen!
Äkki on algav khmeeriaasta parem kui endine!
Algus on paljutõotav!
Avy oli rannas koos oma uue nn. valge elukaaslase ja hunniku sugulastega. Ja kuna tal oli tugev seljatagune, siis otse loomulikult istutasid nad end minu baari.
Ma esialgu ei jaganud matsu, miks Saiha ja Chay mind iga hinna eest vahepeal koju tahtsid saata. Jutt oli umbes selline, et sa said vihma käes märjaks ja Tyyt viskab sind koju riideid vahetama. Läksin õnge, ning käisin riideid vahetamas. Siis pidin kohe, kui tagasi jõudsin minema kööki appi nõusid küürima.
Aga kaua nad mul vingerdada ei saanud. Mingil hetkel tundus mulle asi kahtlane, et mind baarist eemale hoitakse. Siis ma nad rannalt avastasingi. Õnneks polnud seltskonnas Chendat, kes lihtsalt kord nädalas igavusest mööda kõnnib ja hambaid irevile ajab.
Tegelikult oli mul tõitsa ükspuha, kas see Ayy istub meie rannas, või kuskil mujal.
Vaba maa - istugu või puu otsas.
Rahvast, s.t. kohalikke on linnas tänu pidustustele päris rohkesti.
 Pidustused on aga sel aastal lausa viis päeva. Kolm päeva on aastavahetust ja kaks vaba päeva anti veel takkaotsa.
 Turistid,(sel aastal on eriti rohkelt meie idanaabreid) muudkui pärivad, et miks nii pikk aastavahetus, ja miks aastavahetus pole öösel kell kaksteist, nagu nemad harjunud on. ma alguses ikka püüdsin siis seletada, et khmeeridel algab uus aasta sel kellaajal, kui Buddha ilmus. See on mingil suvalisel kellaajal hommikupoole. tegelikult ma täitsa teadsin seda kellaaega, aga taas on meelest läinud.
igatahes peab juba homme hommikul panema oma kodualtaritele kõiksugu puuvilju ja maiustusi.
On see pagana Buddhapoiss ikka õgard. Kõikide majade väravas on altarid lookas süügipoolisest. Annab tal alles vitsutada. Õnneks aitavad teda kohalikud rotid ja lehmad.
Veesõda ja beebipuudritrall saab ka homme hoo sisse.
Tasahilju tehti küll juba tänagi algust.
Linda käis ja määris Tyydi valgeks. Tyydile Linda meeldib, aga kahjuks on Linda taxigirl ja selliseid tüdrukuid ei saa tüdruksõbraks võtta. Uhkus ei luba valgete poolt lörtsitud neiusid kosida.
 Saiha ka täna jälle naist ei võta!
Talle tundub taas, et Sisi petab teda. Taaskord olla plika kuskil kellegi teise motoga sõitnud. Ja taaskord võitis ta, et need olid sõbrad. ma õel ja elu näinud memm, soovitasin kaval olla ja minna mõnikord õhtul, kui tüdruk teab, et poiss on raudselt baaris rakkes, talle ette helistamata külla. ja nii kohe  mitte vaid korra. Vaid ikka mitmel korral ja suvalistel aegadel. Kui on jama majas, siis jääb nagunii vahele, kui pole, siis ilmselt toimuvad pulmad millalgi.
loodan, et pole siiski mingit jama, sest seda murtud südant, mis siis olema saab, ma küll ei viitsi näha.
 Aga aasta algab tõesti vahvalt.
'Saatsin just venkud seitsme tuule poole. kell üksteist õhtul tahavad nemad odavat õlut. Dollar olla õlle eest palju makstud. Ma olin karm mutt ja teatasin, et praegu pole viis pöeva isegi happy houerit, mis kurat vigisevad. kerigu poodi odava õlle järgi kui tahavad. Solvusid, aga mul savi..
 Vihmahooaeg kuulutati vist ka täna ametlikult alanuks. Õhk on nii niiske, et lausa tilgub. Müristas terve hommikupooliku ja nagu tavaliselt, siis vihm tuli täpselt grilli ajaks. Tore, et ka sel aastal on sadu nii täpselt ajastatud. Õnneks oli sadu lühiajaline.

kogu Cambodia tundub olevat kaotanud oma uudsuse.

'

 Vana ja äraleierdatud teema, aga situatsiooni nähes suudab mind ikka ja jälle mõtlema panna.
Mis pagana asi paneb valgeid esimeses nooruses tüdrukuid käima nn. mustade poistega?
Eksootika? Võimalik! Aga edasine on nüüd minu arvamus, nii, et ärge pahandage!
Ei ole eriti tore kui sinu kõrval on kutt, kes end igast võimalikust kohast igal võimalikul juhul kratsib, sest ta on niimoodi harjunud, või läheb sõna otseses mõttes kusele sinu kõrval oleva posti äärde, sest tema meelest pole selles midagi imelikku. Või kes ei varja ühtegi häält mis seedetraktist tuleb.
Kuramuse eksootiline küll, ja veel kui romantiline!
 Ma saan aru, kui tüdruk on pehmelt öeldes natuke ülekaaluline ja suurt kasvu, ning seetõttu valgetele nõudlikele noorhärradele eriti peale ei lähe.
 Kuid on ikka päris kahju vaadata kohalikku poissi, kes lootuses parema ja asisema elu peale saada, jalutab ringi meeter kaheksakümnese ja sadakaheksakümmend kilo kaaluva kaunitariga.

 Plika, sa magad ju selle poisi laiaks, või halvemal juhul lämbub ta su rinnapartii all ära, kui sa öösel kogemata külge keerad ja ta piisavalt väsinud sinuga rahmeldamisest on, ning ei jõua nii kiiresti eest ära hüpata.
On ka muidugi teistsuguseid paare. aga ka nende puhul on midagi alati imelikku.
Sahmis meil siin ringi mitu kuud üks valge neiu. Näost kena ja pikkus paras, ainult kõhnavõitu oli. Ringi sahmis aga kohaliku kutiga, kes oli selline karvik, et isegi meie "Chickenleg" on tema kõrval kaunitar. Praeguseks on kahjuks armastus otsas ja plika läinud - poiss hulgub endiselt ringi rannas. Lõsutab tänavaäärtel ja ajab endiselt näpuga ninast tatikolle taga. Riidedki need samad seljas, mis siis kui tüdruk veel siin oli. Ainult nüüd on need tunduvalt räpasemad. raha pole, et pesumajja vist viia. ega ta isegi puhtusest hiilga.
 Momendil - tänu sellele ka teema taas üleval - istub rannas paarike. Tüdruk on kahekümne tuuris, poisi vanus määramata.
Neiu selline pisike ja õbluke, vähemalt ei maga poissi ära. Hästi hele ja pikkade blondide juustega. peaks nagu kodumaal "kaubaks" minema küll. aga ei!
 Kas tõesti ei meeldi lihtsalt omamaa mehed?
Võimalik! Sest kui aus olla, on see kuumavereline lõunamaalane sageli ka hoolimata oma kasvatusest tulenevatest käitumisiseärasustest, tunduvalt tähelepanelikum naiste suhtes.
Õnnetuseks on olemas kultuuride erinevus. Kui valge inimene on paindlik teiste kultuuride tavade aktsepteerimisel ja omaksvõtmisel, siis millegipärast teised seda pole. Nii, et kui valge naine suudab suure armastuse nimel ka burkat kanda, siis ega sellepärast ta moslemist mees veel vastutasuks sealiha ei hakka vitsutama. Sama olen ma ka siin täheldanud meeste puhul. kohalikud naised on väga varmad "euroopastuma" kui on endale valge mehe hankinud, aga khmeeri mees on kindlalt arvamisel, et kui ka on valge naine, siis peab ta elama nii, nagu tema khmeerist mees.
 Kuulan ja vaatan seda teemat oma endise staffi Khami peal. tema hakkas meil ka ühe natuke tüsedama tüdruku reisisaatjaks. tüdruk on nüüd juba teist korda Cambodias, sedapuhku plaaniga Khamra ka Inglismaale oma vanematele külla vaatamiseks viia. Loodan muidugi, et sellest ikka asja saab.
igal juhul on poiss käinud üsna tihti baaris kurtmas, et tüdruk võtab tal võhma välja.
Loomulikult! Tüdruk elab poisi kodus. Poiss on kuuest kuueni tööl. Aga neiu ju igavleb sel ajal, sest mida sa hing ikka oskad võõras majapidamises nii väga teha. Ämm-äi veel umbkeelsed kah pealegi.
Tuleb poiss koju - tüdruk tahab välja minna. Aga siinses kultuuris ei hulgu naised, kes kellegagi kokku elavad, mööda baare ja lõbustusasutusi igal õhtul.
Nad käivad väljas küll, aga oma perega ja vahetevahel. Seltsielu koosneb neil turul ja juuksuriskäimisest. Õue peal söögi vaaritamisest, naabrinaistega kaarte mängimisest ja "keele sügamisest". Kord või paar nädalas käib naine ka pagodas munkadele süüa viimas. See loetakse ka seltsielu hulka.  Mehed on need, kes käivad sõpradega karaokes ja baarides igal ajal.
Nii siis ongi tüdruk kuri, et peab kodus istuma ja poiss ei saa aru, miks ta kuri on, kui tema läheb sõpradega mõneks tunniks ööturule ja karaokesse.
Sellest ei saa ka poiss aru, et kui tema teeb hea khmeeripärase toidu (mida tegelikult peaks valmistama naine), siis miks naine seda ei taha, vaid soovib pizzat.
 Ja tulebki esimene jama majja.
Ok, meie maal on veel kuidagi võimalik see, et võid riides käia nagu tahad, aga eks natuke on piiratud seegi. Kui sa ikka juba naiserollis oled, siis ikka jälgid, et liiga litsakalt riides poleks, muidu teed suguvõsale häbi ja kutsud endale ise häda kaela. Ei meeldi siin ühelegi mehele, et just tema "moor" bikiinides ujumas käib - seda võivad teised teha, neid on ju tore vaadata, aga enda oma, on enda oma ja teistel pole vaja jõllida.
 Nõnda siis jõudsin selle mõtlemisega siiamaale, et , (taas vaid minu arvamus), katsu sa üht  valget naist sundida riietuma keset päeva pidzaamasse ja teda käskida sellega veel peatänaval patseerida. Ei!
Ja T-sörk seljas merre ujuma ! Ei! Ja kell kuus hommikul üles ärkama, et katlale tuli alla teha, ning kala praadima hakata, või supikest keetma! Tänan ei! Söögu võileiba vanamehekonn!
Vot, aga khmeeride pereema peab ärkama koos päikesega, toitma pere ja siis toimetama hakkama. Tegelikult on selles ärkamises oma iva sees, mida valge inimene ei taba ära. Nimelt siis pole veel nii palav Kui sa ikka kella kümneni voodis aeled, siis pole enam mõtet enne õhtut õles tõustagi, kuumus tapab.
Õldiselt tundub üldse kohaliku naise amet üsna raske olevat, sest röökitagu mis tahes, mehed on siin maal laisad. kes ikka päeval kusagil töökohal on, ega see kodus küll suurt midagi enam peale seda tee. Ta ju on väsinud!
Naised käivad ka tööl, aga töö kõrvalt ka koristavad, kasvatavad lapsi, jne.
tegelikult toimub seesama ka mujal maailmas, ainult selle vahega, et meil on kuhjaga kodumasinaid, mis töö kergemaks teevad. Siin asendab kodumasinaid suur pereliikmete arv. Enamus peredest elab koos vanavanemate ja vanematega. Samuti on sama katuse all ka õde või vend oma perega. Ühest küljest on see hea, sa pole kunagi üksi ja kõik aitavad kõike teha, aga valgel on vaja seda omaetteolemise ruumi ka. ja sellest siinsed kohalikud aru ei saa.
Ja siis ssabki tavaliselt armastus otsa.
' Teema lõpetuseks vast siis niipalju, et meie pulmasaaga on jätkuvalt tõusuteel! Tänase seisuga võtab poiss naise detsembris, sest munk ütles, et see on parim aeg selle noorpaari jaoks. Kõik, kes te olete huvilised pulma tulema, võtke endale detsember vabaks, sest kuupäeva peab veel tarkadest raamatutest täpsustama.