Väljas on kogu aeg megapalav. Tulin kodust kella kuue ajal õhtul baari ja kraadiklaas näitas varjus pluss 38. Ja seda õhtupoolikul. Praeguseks tundub, et kraadid on samaks jäänud, kuigi päike on ammu loojunud.
Eilse tunnise ringisõitmisega olen endale taas joodiku päevituse hankinud. Plätud ja lühikesed teksad koos topiga. Pean jälle mõnel päeval end kokku võtma ja randa päikese kätte roomama. Saab siis kas uuesti naha maha või pruuni jume peale.
Ringi sõitsin selle pärast, et Eesti poisid (aastates 50 ja rohkem) istusid mul siin baaris ja arutasid, et jube lahe oleks istuda tänava ääres baarileti taga ja jõllida möödujaid. Seljaga istudes jääb kogu aeg kael kangeks ja ristluud valusaks. Ja et miks mul pole sellist kõrget baarileti moodi lauda ehitatud.
Kutsusin Chay kohale ja näitasin talle paberil ette, mis lauast mehed soiuvad. Selle peale ütles poiss, et pole probleemi, teeme ära. Hommikul põrutasimegi siis puidupoodidesse. pool tundi mööda lauavirnu trampides, mõõtes, kaubeldes ja kätega vehkides, saime kõik vajaliku kätte. Sealhulgas ka kinnitusvahendid ja laki. Tund hiljem oli tänava äärses baariosas kõrge laud koos pukkidega kenasti olemas. täpselt selline, et nüüd ei saa iga maniküürimutt otse leti ette marssida, vaid peab baari keskelt sisse tulema. Tarmo ja Roland testisid kohe leti esimesel õhtul ära ka. Eks paistab, kas asi tasb end ära ka hooajal, kui neid naistevahtijaid linn täis on.
Täna tegin aga avastuse, et mu lemmiklaps ei tunne kella!! Ma ei suutnud seda uskuda! Olen ta peale sada korda vähemalt karjunud, kui ta hiljaks on jäänud, või lubatud tunni asemel kahe pärast tulnud
Üritasin siis talle natuke seletada seda kahekümne nelja tunnist ajatingi ööpäevas. Ei tea kas mõikas, aga arvata on, et mõne aja möödudes tuleb ta uuesti küsima. Tuleb aega anda.
Üldse on täna täielik härjaila päev, rahvast pole kohe mitte üldse. Ja pole ainsat märkigi, et tuleks. Kõrval asuv ööklubi on nii tühi juba teist päeva, et ei vaevu isegi muusikat mängima. Õudus!
Igavus tapab lausa füüsiliselt. vanasti oleks sellisel päeval ilmselt Reiksiga kinno läinud, kui tal kaine moment oleks olnud, nüüd üksi ei taha seda ka teha. Jama!
Saihal on ka mingid kallistamistuurid taas peale tulnud. käib ja kaisutab kogu aeg.
Praeguse seisuga ta vähemalt ikka veel võtab naist, aga millal see muutub, seda ei oska ette arvata.
Eestis on praegu lihavõtted täies hoos, siin ei toimu aga kõige vähematki.. Esimesel aastal ostsime selleks puhuks krokodillimuna, mis maitses nagu vanaks läinud "Kirde Sai"- nüüd siis midagi.
Eile sai selgeks, et minu loodetud esimene rahulik nädal eestis ei toimu minu plaanide kohaselt. maalt naabrimehel on juubel ja kuna tal poeg väga palus, et oleksin ikka külaliste hulgas, siis tuleb olla. mis nipiga ma küll suudan ja jõuan, ei tea veel, aga poiss lubas asja ära organiseerida. tegelikult oli sellist kutset täitsa tore saada. see tähendab, et mitte kõik inimesed pole mind veel hüljanud tänu arvatavale ajupesule, mida on ilmselgelt tehtud. ilmselgelt, sest nii mõnigi on kuidagi hoobilt suhtlemise minuga lõpetanud, kui Reiks eesti jõudis. peaksin äkki taaskord revideerima oma Facebooki sõbralisti.
Teengi seda - nüüd ja kohe!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar