laupäev, 5. aprill 2014

 Saiha võtab naise - Saiha ei võta naist!
 Mõtlesin, et kirjutan kohe ühe eraldi peatüki sellest, kuidas meie muidu nii tubli poiss Saiha ühe seeliku pärast arust ära läks ja tropiks  muutus.
Eks tegelikult olen eelnevalt sellest pajatanud ka, aga praeguseks hakkab juba asi "seebiooperiks" kätte minema, nii, et pean vajalikuks ka üldsust asjaga kursis hoida, et bloggi liiga üksluiseks ei läheks.
Alustame siis algusest, kui poiss oli veel asjalik ja teenis ausalt ära oma teistest veidi kobedama palgagi.
Plika ema töötab turul kalaletis, ja seal siis noored tuttavaks saidki. paraku oli, ja on praegugi Saihal hirmus kihu naist võtta, ja nii ta hakkaski kohe teisel tutvumisnädalal meie ajusid komposteerima, et nüüd vaja pulmad teha ja kohe.
Tõmbasime mehikesele vee peale, hakates rääkima, et enne peab ikka pikka aega tuttav olema ja teineteist tundma õppima. Jutt oli nagu hane selga vesi! Armastus oli pähe löönud!
Nii palju siiski suutsime esialgu selgeks teha, et pulmad toimugu järgmise aasta jaanuaris, siis on aastake ikka aega ja meiegi oleme vast nii kobedad, et teeme korraliku pulmakingi. No jäi kuidagi algul nõusse, aga seda vaid mõneks päevaks.
Nädala pärast oli juba maha müünud oma kalli telefoni, et pulmaraha kokku koguda. Summa oli ämma poolt esialgu määratud 3000 dollarit. Ühele khmeeri poisile päris paras pähkel - kuid mitte ületamatu, kui on tõsised plaanid.
Uurisin siis ääri-veeri, et mis ämmal peale tütre selle kolme tuhande eest vastu anda on? Selgus, et suurt midagi. Pidu pidi nii palju maksma minema. Imekspandav! Plika ema käis ka tulevase väimehe töökohta üle vaatamas koos suguvõsaga. Tundus, et erilist muljet baaris töötamine memmele ei avaldanud, aga asja kompenseeris ilmselgelt see, et Saihal valged ülemused teda hoiavad ja teistest kõrgemale positsioonile on tõstnud. Võib-olla teen ämmamammale liiga, aga kõik märgid hakkasid näitama, et turumutil hakkas peas kalkulaator kiiremini  tööle. Mõned pöevad hiljem kasvas pulmadeks vajaminev summa 4500-ni. Ja poiss hakkas paaniliselt raha kokku kraapima oma meelest.
Helistas oma lihasele emale, et teada saada palju ema annaks pulmadeks, siis käis mul sabas ja lunis laenu.
Samal ajal puhkas meil siin üks austraallane, kellega ta päris hästi läbi sai. Ja see lubas purjus peaga, et kui asi tõesti naisevõtuni läheb, siis temal pole mingit probleemi toetada.
Õli valati tulle!
Algas uus aasta, aussie sõitis koju ja juba paar päeva hiljem tahtis Saiha, et ma talle kirjutaks ja raha küsiks. Ajasin vastu, et pulmad alles järgmisel aastal ja enne ei saa midagi. Ei, kus kurat, ämmamamma tahab kindel olla, et plika ikka ära võetakse ja raha olgu tema käes.
Mul hakkas kuskil kuklas väike häirelambike hõõguma.  liiga kibekähku üritati plikat tanu alla saada.
Mingil hetkel tuli jutuks, et plikal olla ka mingi teine poisssõber olemas ja, et ta praegu kahevahel kumma võtab-kumma jätab. Teisega olevat suur armastus olnud, aga meie poiss meeldivat emale rohkem. Eks siin maal on vanemate sõna siiski suure tähtsusega, kuigi mitte nii möörav enam kui ilmselt vanasti oli.
Et Saihad ikka plika külge kinnistada sokutas mutt plika siia tööle. Ega tast suurt tööinimest polnud, aga kannatasime ära.
plika hakkas ka poisi musta pesu omale koju pesta tarima. Ning jutu sees selgus, et ämm olla lubanud noortele ka mingi maja oma hoovile püstitada.
Sellest majast muide pole rohkem kuulda olnud.
Aga selle asemel hakkas poiss hoopis tegema ettevalmistusi nn. kihluspeoks. laenas taaskord raha ja kutsus ka meid peole esialgu. Kui aga peopäev kätte tuli, siis selgus, et ega ikka plika suguvõsa meid nii väga näha taha seal.  Ega me ei kippunudki - mis me seal teha oleksime osanud.
Nädalake peost möödas, tuli jutt, et ema tahab poisi motot.
Ma ei saanud esialgu asjale pihta! Mille jaoks tahab poisi ema, kellel on mitu veoautot ja tegeleb kaubaveoga Vietnamist siia, äkki poisi tutikat motot omale.
Aga ei - selgus, et motosoov oli hoopis ämmal. Olin kategooriliselt selle vastu, et  teine oma moto loovutaks. Olin ju näinud kuidas ta selle jaoks raha kogus ja meiltki laenas.
 Esialgu sain veel asja ära hoida, aga ilmselt läks surve teiselt poolt nii suureks, et moto siiski müüdi maha. Tegin vastukäigu ja lasin plika töölt lahti.
 Siis läks sõjaks, poiss istus nagu puujumal ja ei liigutanud lillegi. Kannatasin ära paar päeva, siis teatasin, et kui tööle ei hakka - töötab edasi turul kalaletis.
Noh, hakkas end liigutama.
Samas hakkas uus vaatus naisevõtul. Et pulmad peavad toimuma nüüd ja kohe peale khmeeri uut aastat.
Mul oli sellest komöödiast nii siiber, et teatasin, lasku käia, aga arvestagu, et meie pulma ei tule. Esiteks pole Reiksi siin, kati ei saa tulla, Aigar ka mitte, ning raha kingituse jaoks pole ka.
Eks see teema söödeti vist mutile ette. Igatahes ei meeldinud see turuärikale ning uus uudis oli, et pulmad toimuvad ikka järgmisel aastal.
Tegelikult heliseb see häirekell mul peas edasi. Poisile tehakse ilmselgelt külma, aga kuna nüüdseks mõtleb mehikesel juba vaid see alumine pea, siis on mõtetu teda valgustada.
 Minu meelest on imelik, et kui oli teise kutiga nii suur armastus, miks siis ikkagi kuulati ema sõna.
Miks on nii kangesti vaja tüdruk anda naiseks ühele poolhaigele poisile?  kas äkki plika ei saa enam lapsi, siis on ju pärast hea poisi kraesse ajada, et sa oled nii haige, et ei saagi.
Või on vaja peresse kedagi, kes hakkaks sõnakuulelikult turul orjama. Ja selleks on Saiha just sobiv, sest ta on üsna mõjutatav. Naise kaudu veel eriti. Ja pealegi on poisil  pärisema üsna heal järjel.
Midagi igatahes on mäda selle plika perekonna juures.
Mina muidugi torkisin ka veel, et miks nendel piltidel, kus plika on üksi, või kellegi teisega - ta on õnnelik, aga seal kus Saiha ka on, siis mossitab.
 Nii, ja nüüd on sellest naisevõtupaanika algusest möödas kolm kuud ja mingil hetkel hakkas ka poisile tunduma, et tema üle ei olda enam nii õnnelikud. kas sai ämm aru, et suuri rahalaadungeid pole oodata ja poiss on end juba üleni võlgadesse mässinud, või milles asi? Nädal tagasi käis poiss ja võttis oma raha tagasi. Siis oli tund vaikust, kuni telefonikõneni. Pisarais ämm ja plika ulgusid äksteise võidu toru otsas. Mina oma õeluses kahtlustan, et mitte selle pärast, et Saihal  tekkisid kahtlused plika suhtes, vaid selle raha pärast rohkem.


Poisil läks süda haledaks, lasi end arvama panna, et ikka on suur armastus ja viis raha tagasi.
Noh, nüüd on nädal möödas ja täna tulid kaks rannatüdrukut Saihaga rääkima millestki. Ma esialgu ei pööranud tähelepanu, aga mingil hetkel märkasin, et poiss läheb näost imelikuks.
Selgus, et tüdrukud kandsid ette, et Saiha tehakse lolliks. Sel ajal kui tema siin kindlalt tööl on, käib plika teistega väljas. Ega sellest ju midagi valge inimese silmis polegi, aga nende jaoks on see juba petmine. Seda enam, et ega väljaskäimistest siis poisile teada pole antud.
Nii, p raeguse seisuga on siis seebiooperis kõik eelnevalt toimunu ära jutustatud ja poiss teist raksu turul. Sedakorda läks taas oma raha tagasi tooma. Esialgu põrutas siit plika poole koju asja uurima. Tüdruk oli vabandanud, et käis lihtsalt sõpradega väljas. Nüüd aga helistas ämmamamma, eks näis, mis edasi juhtub. Äkki peaks kohe uue blogi avama selle kohta!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar