esmaspäev, 26. mai 2014

 Tegin täna rannas enne vihma oma kohustusliku tunnise päikesevõtu, sest kuidas sa ikka päikesemaalt koju lähed valgena nagu kartuliidu. Päevitamine on üks kohutav ja tüütu töö. et seda kuidagi sisukamaks muuta käisin igal võimalusel vees. Koos koertega loomulikult. Viimasel ajal tänu suurele soojalainele on koerad-poisid hakanud eriliselt veelembelisteks. Isegi iseseisvalt käiakse end leotamas. Süsi veel eriti. kustil on natuke lihtsalt leotamisega probleeme, sest tal on jalad lühikesed, vesi läheb aga tema jaoks üsna järsult sügavaks, ning kuna praegu on ka lainet, siis tavaliselt tuleb ta merest välja rulludes. Seepärast ongi ta alati tegija vend kui mina vette lähen. Siis ma võtan ta kaenlas sügavale kaasa ja ta saab koos minuga supelda. Süsi on kaldal sel ajal täiesti hüsteerikas. Ta on nimelt kindel, et mul on koos Kustiga plaanis minema ujuda. Kui siis Kusti hakkab kalda plloe "kroolima", on Süsi juba rinnust saati vees vastus, ning algab Kusti päästmisoperatsioon. Operatsioon seisneb selles, et kõigepealt vajutatakse sõber täielikult vee alla, siis haaratakse kõrvast ja hakatakse teda kaldale tirima. Kusti on lepliku loomuga ja laseb sel kõigel ka sündida. Enamalt jaolt osaleb päästetöödel ka "Dolphini" Dodo. Dodol on ilmselt keegi esiisadest olnud hagijas või midagi sarnast, ning keegi on takside perest. Sest ta näeb oma pisikeste paksude jalgade ja hiigelkerega välja nagu tõeline dodooo.
Juuresoleval pildil on just päästetööd edukalt lõppenud ja Kusti ohutule rannaalale toimetatud. Egas siis muidugi sellega muidugi töö lõppenud pole. Tuleb hakata kambaga Kustit kuivatama liiva sees. See on koht kus Kustas tavaliselt vastu hakkab ja ka kõva häält teeb. Tavaliselt lõppeb kuivatamisaktsioon sellega, et Kusti põgeneb taas vette.
Ning siis algab kõik otsast peale. Jälgisin seda tralli tänalausa pool tundi. Lõpuks õnnestus Kustil hoolitsevate sõprade käest pääseda ja päevitustooli alla kaevuda.
Ega see liivas möllamine talle tegelikult hea ei ole, sest tal on silmadel mingi jama ja liiv, mis silma sattub ei tule sealt välja ise. Sellest tekkis tal kunagi põletik ja ühest silmast Kusti ei näe. sellepärast ka kerge kõõrdsilmsus. Täisväärtuslikku koeraelu see aga ei sega, sest õnneks on olemas silmatilgad ja tihtipeale leiab ka Süsi aega, et sõbra silmad hoolikalt puhastada. No see on ka omaette vaatamist väärt töö. Kui ikka silmapesuks läheb, siis väänatakse sõber põrandale ja lastakse keelel käia nii. et kohati on mul tunne, et ega see terve silm enam pähe ei jää. Põhiline on see, et kui Kusti on puhastatud vaatab Süsi mulle sellise näoga otsa, et mis sa mutt passid, pane talle nüüd silmatilgad juba ära, meil kisub mänguks, ning on vaja teravat nägemist.
 Turvamehena toimetab Süsi samuti kõrgtasemel. Tarvitseb mul korra vaid mõne putuka peale kriisata, kui koer on kasvõi kilomeetri tagant kohal, valmis elu hinnaga perenaist prussaka ründe eest kaitsma. Khmeerikeelne sõna satkalaat (prussakas) on Süsile nagu punane rätik härjale.  Ka rotid-hiired on tema silmis satkalaadid, ja neid külmkapi alt või motorolleri seest välja kaevata on lausa auküsimus.
Teine, ja väga tähtis töö Süsi jaoks peale minu kaitsmise, on turvata Kustit igal sammul ja jälgida, et too lollike omapäi kuskile kolama ei lähe.
Turvama peab "Dolphini" teise koera Panda eest. Panda on samasugune musta-valgekirju, kui meie koeradki, aga ta on keskmise hundi kasvu ja karvane. Sõsiga on nad üheealised, aga Kustit  Panda millekipärast ei armasta. Küllap on asi kadeduses. Enne mängis Süsi vaid Pandaga, nüüd on mingi väike nolk kah kogu aeg kambas. Nii ta siis seda Kustit ahistabki. Süsi aga ei lase nooremale sõbrale liiga teha. Nagu Panda välja ilmub tüli norima, läheb Süsi ja seisab Kusti ja Panda vahele. Kui kuidagi ei saa, siis lausa tõuseb kahele jalale ja hoiab Pandal esikäppadega kõvasti kaela ümbert kinni nii kaua, kuni Kusti on ohutusse kohta (kodubaari) taandunud.
Muidugi on tähtis jälgida Süsi meelest ka seda, et kui tema läheb "vanemate poistega" naistesse, püsiks väikevenna kodus ja ei tolkneks suurtel poistel jalus. tavaliselt  vudib Kusti kohe Süsile järgi, kui Süsi millegi huvitava järele tormab. Aga kohe, kui järgivudija on avastatud,  saab ta kõvasti koertekeeles noomida. Tekst on ilmselt selline, et kuhu sa tuled,  mul pole aega kogu aeg sind jälgida ja väiksed koerad peavad kell kümme juba voodis olema. Ning pealegi ei oska sa veel isegi niimoodi pissida, nagu meie, sa kukud ju pikali kohe ja teed mulle häbi. Pealegi  on sul jalad ikka nii võiksed, et sa väsid ära tagasiteel. Ja uskuge või mitte -  Kusti tulebki lönta-lönta tagasi ja jääb ootele. Tema õnneks on sõber Dodo ka tavaliselt kodus, sest tal on samuti jalad liiga lühikesed ja vanus ei anna samuti veel suure poisi mõõtu välja. Nii siis nad kahekesi ootavadki teisi tagasi, et ka külauudiseid kuulda-nuusutada. Vahepealset ooteaega täidetakse laisklemisega päevitustoolidel, või all. sest millegipärast läheb perenaine kohutavalt agressiivseks, kui Kusti otsustab koos sõber Dodoga päevitada. Kõrvade huvides on etem siiski päevitada tooli all.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar