pühapäev, 11. mai 2014

 Ma olin täna öösel täiesti surnud!
Kusjuures ma ka teadsin seda, et olen surnud ja see polnud üldsegi kohutav. Lihtsalt keset seda surnud olemist ja hingena ringi hõljumist hõikas keegi, et sa  pead minema vaatama, kui ilusti vanaema aias tuliliiliad õitsevad. Ja ma läksingi neid vaatama, kuid ei leidnud - olid lõvilõuad, ning mingid muud mugulad - tuliliilijaid ei kusagil. lõpuks avastasin, et pean edasi minema, sest liiliad õitsesid hoopis eemal - minu ema aias. Möödaminnes tegin õhupai oma koertele, kes magasid, ning siis piilusin oma lapsepõlvekodu aknast sisse. Ema oli köögis ja askeldas pliidi juures. Aga ta nägi mind! Nägi, naeratas ja hakkas minu poole tulema! Ma teadsin, et pean kohe põgenema, sest mind polnud ju päriselt olemas, kuigi teadsin sedagi, et emagi on vaid vaim. Mul oli nii valus, et ma ei tohtinud teda puudutada, ega temaga rääkida. Ema naeratas ja kutsus mind, kuid  teadsin, et kohe, kui ma ulatan talle käe, jään kinni unemaailma.
See uni oli nii reaalne, et olin hommikuni üleval.
Täna on emadepäev! Püüdsin hommikul tööle tulles poistele selgeks teha mida see päev tähendab. Et täna hoiavad kõik maailma lapsed oma ema meeles ja kingivad lilli. Kui ema on kaugel, siis lihtsalt helistavad,  sest emadel on ka selle üle hea meel. Poisid sellest aru ei saanud. Pähhhh, ema ju teab nagunii, et ma armastan teda, miks ma pean siis talle seda ütlema, arvas Chay. Ema on nagunii juba purjus, teatas Tyyt, aga kui sa tahad, siis ma viin talle õhtul viis dollarit, see meeldib talle kindlasti.
Saiha ei õelnud midagi - ema jättis ta aastaid tagasi isale kasvatada, kuid nägin kuidas ta peale juttu nurga taha helistama läks. Hong itsitas, ning saatis emale oma värskelt tehtud foto - emal olla nutitelefon.
Mõned minutid hiljem kõndis mööda Tyydi ema - supikatlaga ja kainena - veel.
Emasid on nii erinevaid, kuid nad on ikkagi oma emad.
Peale oma unenägu mõtlesin tükk aega, kui mitmeid kordi ma siis kui ema elas, pidasin teda rumalaks ja halvaks. Kuidas unistasin, et minu ema oleks kuulus ja vähemalt rikaski, et mind aidata.
ma isegi häbenesin oma ema vahete vahel, sest ta oli vana. ja haige.
Nüüd - palju aastaid hiljem  ja kaugel tunnen temast puudust.
Ilusat emade(ta)päeva!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar