Mõned loetud päevad on veel puhkuseni ja mul on tekkinud kohutav stress.Ning see pagana stress näikse süvenevat iga väiksemagi vahejuhtumiga. Ma kardan ma lennata, aga selle elab üle, mis sest et juba näen ma õudukaid, ja ärksn õles oma hammaste kriginast.  Ma nii tahtsin veek kuu tagasi koju puhkama minna, kuid nüüd..... Ma lihtsalt pelgan, et ei oska eestis kuidagi olla. Vaatan kodused asjad nädalaga üle ja tahan tagasi.
Pealegi tundub mulle aina rohkem päevast-päeva, et ega ma sinna nii väga oodatud enam polegi, kui Viivika ja koerad-kassid välja arvata.
Natuke kardan ma ka selle pärast, mis siin sündima sel ajal hakkab, aga siinsete probleemidega saab Saiha usutavasti hakkama. Need jamad, mille pärast ma teda siia vahepeal ei oleks usaldanud, on ümber saanud. Ja Maiko jääb ilmselt talle appi nii palju, kui ta suudab. Eks poiss peab teda paljuski juhendama. Maiko on üks Madise sõpradest, kes siia mõneks ajaks puhkama tuli, aga tervise pärast enam tagasi ei saa minna tööle. Et tal eesti lennuni on paar kuud aega - pakkusin talle varianti, et natuke Saihale hõlpu anda. Ja ilmselt ka mõni ülbe külastaja korrale kutsuda nagu tänane päev näitas.
Vene poiss istus neiuga rannas ja sõi-jõi. Möödaminnes ostis ka rannalastele coca-colat mitu purki. kui maksmise aeg käes oli, hakkas räuskama, et tema pole colat joonud. Kisas nii kaua, kui ma asjasse sekkusin ja uurima hakkasin, mis värk on. Valget inimest nähes "iivan" taltus kähku ja tuli isegi meelde, kuhu joogid läksid.  Sorrytas ette ja taha, nii, et vähe polnud.
Aga see pole stressi põhjus. ma lihtsalt olen jubedalt tüdinenud rutiinist. Hakkasin täna lõuna ajal sellest lihtsalt kogemata mõtlema, et mul pole siin nagu midagi teha, iga päev on absoluutselt sarnane eelmisega. Ja mul hakkas õudne. Siis arutlesin, et kas mitte teha siin hoopiski lõpparve ja jääda Eesti - aga seal pole mul ka midagi head ees ootamas. Kas peaksin taas minema kive lihvima? Mul on õlg sellest mõnest aastast nii paigast ära, et kui on vaja paremat kätt tõsta, siis peab vasak aitama. järelikult on see tää mulle natsa vastunäidustatud nüüd. Ja nii ma olengi õnnetu.
Ja siis rikkus Chay oma kiirustamisega ära meie tänase päeva parima toidutellimuse.  Kanatasku on kõige kallim praad meil menüüs, ning ta suutis selle tooreks jätta. Ma arvasin hetkeks, et tapan ta. Ei imesta üldse, kui meil pole sööjaid. kes ikka paska süüa tahab. Ok, see klient ütles, et toit on toores, aga paljud ilmselt ei tule ütlema, vaid järgmisel korral astuvad meist mööda. Igatahes hakasin ma nutma jõuetusest. ma üritan seda kuradima kaadervärki siin kuidagi vee peal hoida ja siis.......
Ma tahan kusagile mujale enne kui ma hulluks lähen!!!!!!
Tahtsin eesti sõites võtta kaasa hunniku meie puuvilju, mida Eestis pole, või on hirmkallid. Täna tõmbas Kwan mu kenale kavatsusele vee peale suure mühinaga. lendan läbi Singapore ja pagas tuleb vahepeal välja võtta. Singapores pidi olema kahjuks lennujaamas eriti nilbe kontroll selliste süügiasjade üle. Nüüd ei teagi, kas riskin ja olen jälle õnnetu.