Mitu päeva kummitab mu palavikust raskes peas üks imelik küsimus!
Reiks nimelt väidab iga kord tuliselt, et see on igati loomulik, kui käimisraami toel liikuvasse vanatoisse, või muidu parim enne ületanud taati on armunud paar-kolm kohalikku kahekümneaastast. Või siis mõnda sellisesse tavalisse valgesse mehesse,  kes on üksi, või sõpradega reisima tulnud - nende pärast lausa  rabeldakse omavahel. Et see on loomulik, sest valged naised ei mõista oma mehi, ei saa aru, et mehed tahavad hellust ja hoolt Kodus ainult karjutakse ja ei nunnutata. . Ja nüüd äkki aasiasse sattudes on mehed ihaldusväärsed jne. mis sest et raha eest. Aga küsimus on hoopis selles, et kui need taadid siin endile on lohutajad leidnud, kes küll nende poolt maha jäetud valgeid kaasasid lohutavad? Millegipärast pole ma siin kordagi kohanud  seitsmekümnest vanaprouat seitsmeteistaastasega jalutamas. Pole tegelikult ilmatu kaua Türgi turismipiirkondades käinud, seal pidi siiski sellist pilti nägema. Eriti populaarne  pidi see olema sakslannade seal. Aga ikkagi - kes siis lohutab?? Kas kuskil on vanade nõidade hooldekodu?