Eile võttis siis meie ilm kätte ja näitas ära, et vihmaperiood on tõega kohale jõudnud.
Poolest lõunas lõõtsutas sellise tuule üles, et kalameestel oli tegu, et paate varju saada.

Eelnevalt oli muidugi tänu tuulele vastikult vaikne hommikupoolik. Kohalikke müügimutte oli kolm korda rohkem kui potentsiaalseid kliente.

Lamasklesime kogu stafiga niisama. Kõrvaltbaari poisid lõid aega surnuks mingi minu jaoks mõistetamatu mänguga, kus jalaga lüües tuleb hoida õhus silgpalli palli meenutavat asjandust, ja seda siis kõik kordamööda vastavalt sellele, kellele on söödetud vidin.

Päev venis ja venis, kuni Reiks sellesse minu vihastamisega tibake värvi tõi. Mees tellis nimelt endale Eestist hirmkalli, alles müüki tulnud alkoholismi vastase ravimi, ning viib nüüd enda peal läbi loomkatseid. Et kui võtab tableti ja kohe selle õllega alla loputab, kas saab maksa täiega tuksi paari nädalaga keerata. Ilmselt saab,  sest juba peale teist õlut saabub mäluauk . Nii "tore".! Vihastasin ja läksin ära koju. Õieti tegin, sest juba koduteel hakkas sadama. Ja kus siis tuli. Kohe terve õhtu ja öö takkajärgi. Kuna meil on plekkkatus, siis oli kolin nii kõva, et istusingi praktiliselt öö otsa üleval. Tuul vuhises lausa sallise hooga, et asjad lendasid tänavatel. Mingil ajal avastasin, et kodust on vesi otsas. Tegin siis ekstreemi ja läksin välja vett ostma. Pagan, vihmakeep võttis sellise tuule alla, et kui oleks nöör taga olnud, oleksin ilmselt olnud Sihanoukville suurim tuulelohe. Midagi polnud teha, lenneldes veega tagasi jõudnud, kerisin end teleka ette kogu ööks. Hämmastaval kombel püsis elekter. Tavaliselt läheb juba pisemagi vihmahooga elekter minema. Seekord siis vedas.
 Ega ka praegune hommik eilsest muidugi parem pole. Rahvast on 0. Mingid hullud enesetapjate sugukonnast üritasid ujuma minna, kuid kanti laine poolt imekiirelt tagasi kaldale. Ja vihma aina kallab!

 Kui nii edasi kestab, saab täna juba väga varakult õhtale. 
Vahepeal helistas Saiha Phnom Penhist ja teatas, et tunneb end juba paremini, ningtuleb täna õhtuse bussiga taas tagasi Sihanoukvillesse. Tore oleks, siis on baar jälle kontrolli all kui mind siin pole momendil. Praegustele "udumunadele" ma võtmeid ei usalda, sest nad on samal taemel kui nende napsulembeline boss. Aga ikkagi on elu ilus! Ka bossi "silmarõõm" on tagasi linnas ja käis oma seelikualust hommikul rannas tuulutamas. Pidi kahjuks taaskord pettuma, polnudki Reiksi letis. :)