Ussinädal!
Esiteks tegi kass Juta mulle sünnipäevakingi!
Jäi haigeks. Ja niimoodi imelikult, et äkki ei läinud tal enam silmade pealt loomadel olev kolmas silmalaug ära!
Oli selline lollaka näoga kass ja loomulikult ei saanud ta ka normaalselt vaadata. Vahtis kahele poole.
Võtsin ta siis motole, ja sõit läks Romani juurde. Arstionu juures selgus ,et Jutakene on natuke rase ka jälle, mitte ainult haige. Noh kui juba seal olime ja kuna Roman keeldus rasedale kassile rohtu kirjutamast, siis otsustasime, et hoopis steriliseerime kassimamma ära. Jutal muret vähem ja meil kah. Tolmurull tal nagunii olemas ja juba suur poiss.
Jäi siis Juts oppi ootama.
Järgmisel päeval, kui läksime teda intensiivpalatisse külastama ja uurima, ega ta värsket apelsinimahla ja muud head -paremat ei soovi, ulatati meile kassike koos retseptiraamatuga.
Meie Juta oli koos poegadega endale hankinud kusagilt Kagu-aasias leviva eriti kergelt külge hakkava lameussi. Oli teine tal juba selline meetrine mürakas sees. Aga pidi kasvama soodsatel tingimustel kuni 20 meetriseks. Kohese avastamise korral saab abi ussirohust,  hiljem kestab ravi kuid, kui mitte paar aastat.
Meil läks õnneks, Tolmurulliga koos piirdusime vaid ussirohtudega kolm päeva. Rohi oli aga nii kange, et olime päris juhmakad kogu aja.
 Aga ussinädal jätkub!

Hommikul riputas end meie rannapuu otsast naaberbaari katamaraanile ilus pooleteisemeetrine puuussike.
Passis teine kohe terve tunni katamaaraani kõrval, lootuses, et läheb sõiduks, kuid kahjuks tulutult.
Turistid tegid sellist pilte. Staff poseeris usinasti samuti. Ussike oli rahumeelne ja ohutu.
Aitasime tal lõpuks uuesti leida tee kodupuu otsa.
Ja siis läks äkki triangel lahti! Rannalapsed-lollpead olid ussikese avastanud. Kohale lendas selline delegatsioon kaigaste, ning muude relvadega "kaarnaid", nagu oleks punakhmeerid meil puu otsas end ilmutanud taas.
Õnneks oli madu-mehike juba ohutus kõrguses ja kaikad-kepid temani ei ulatunud. Meil on aga nüüd ilmselt mõni päev hooletu sellega, et müügimutid puu alla pesa teevad. (istuvad ja käratsevad) Ei tee, kuni herneajudel meelest läheb, et madu puu otsas elab.
Kuid nagu  teada, siis kolm on kohtu seadus - nüüd loodame vaid, et kolmas poleks liiga tige madu :)!

 Pole taas kaua kirjutanud! Pole millestki!
Aga täna tekkisid taas mõningad mõtted, seoses sellega, et kõrvalrannas hakkavad majandama nn. uued Eestlased. Nn, sest turistidena on nad siin mitmeid kordi olnud.
Ja niisiis neid natuke kõrvalt kuulates, hakkasin mõtlema, kui palju on minu suhtumine siinsesse ellu ja olusse muutunud selle kolme ja poole aasta jooksul.
Kui lollid ja rohelised me esimesel poolel aastal olime! Petta saime isegi valgetelt inimestelt, kohalikest rääkimata, aga ikkagi tundus elu siis siin ilus ja huvitav!
Paradiis! Eks turistidele praeguni.

Teisel aastal oli pisut kindlam juba olla. Tönkasime mõne sõna keelt ja eristasime kohalike nägusid :) Nii palju ei saanud ka enam petta ka. Elu oli veel normaalne.
Nüüdseks jälgid kogu kohalike toimetamist ja tülgastus tuleb peale. Sellised laisad ja valetajad, et lausa lust! Praeguseks ei ole sellele rahvale kaasatundmisest suurt midagi järgi!  Kerjuseide koos imikuga võin nii külma südamega p....se saata, et teinekor d, kui see juhtub mõne õrnasüdamelise turisti läheduses, hakkab endalgi imelik. aga selliseks on kohalikud meid ise muutnud!  Oma läbipaistvate valede ja skeemitamistega. Oma ebakvaliteetse töö ja rahamangumisega. Litsindusega!
Tänane õhtupoolik oli taas selline, kus selles võis taaskord veenduda.
Praktiliselt kord kahe kuu jooksul lähevad meil katki BBQ kapi klaasuksed. Ja sellepärast. et see meistrimees, kes neid parandab, teebki seda nii, et need võimalikult kiiresti eest ära tuleks. Siis saab ju taas raha küsida. Staff oma lohaka suhtumisega asjadesse aitab loomulikult kaasa.
Juba eelmisel korral kappi parandades oli teemaks see, et staff maksab selle remondi kinni. Pealegi oli meil siin siis parasjagu 1 eestlasest ehitusspetsialist, kes tehtud remonditöö üle vaatas ja mehikese uuesti tegema pani. Oi milline kisa siis neil oli.
Ega tänane tegeminegi rahulikult läinud!
Mehike meisterdas kapiuksi mitu tundi.
Mitu korda pidi ümber tegema ja lõpuks ütles Reiko, et raha saab alles homme. Täna vaatame kuidas asi töötab. ega Reikole eriti ei julgetud vastu vaielda, sest ta oli kaine. Aga siis läks reiks kasiinosse raha vahetama. Staff lollpead aga arvasid, et küllap boss läks koju. Ning kohe kiirelt sai kapike uksed ette ja Sanset kappas minu juurde tööraha küsima. "Õnnetul kombel" oli Reiko ka mulle öelnud, et raha töö eest saab mehike alles homme. Mina ütlesin aga Sethile, et kõigepealt me vaatame ja testime tööd, alles siis tulgu mees tasu saama. Ja, mis siis juhtus! Kuulsin kuidas ma oma euroopaliku stiili võin ära unustada. Siin maal tuleb kohe maksta jne jne! Saatsin Sethi persse lausa sellise jutuga. Õnneks tuli Reiko ka kohe tagasi. Oi mis üllatus oli kõigi nägudel, kui Reiks tagasi kohe tuli.
Ei läinudki koju! Ja ei saanudki raha meilt kätte valetada! Naersin mõttes kena kõhutäie! Tobud tainapead! Kui nemad ei räägi mõningatest asjadest omavahel, siis miks nad arvavad, et meie nendega samal pulgal oleme! Idikad ilmselgelt arvasid, et ma ei tea Reiko ütlemisest midagi.
Igatahes kui Reiks oli tõesti koju läinud, siis julges Hong veel koos Sethiga haukuda minu kallal! vastutasuks tegin neile pisukese rahatrahvi selle eest!

Julgesid veel isegi prigiseda, et ma rikkuvat nende töötuju! Kurat! Selle peale ma käratasin lausa, et sellist asja nagu töötuju pole teil olemaski! Te isegi ei tea, mis see olla võib!

Ja siis hakkasingi juurdlema selle üle, kuidas algul tundus kõik nii kena ja sõbralik. Ja kuidas nüüdseks on kenadusest saanud koledus!

Ajuinvaliidid!
Meil on üks kerjusepaar, kellest ma algul arvasin, et kerjavad ema ja poeg, kuid poisid ütlesid, et ei, need on mees ja naine.
Mõlemad käivad ringi hästi tumedates riietes ja on üsna räpakad. Mees passib enamjaolt puude taga pläru hammaste vahel, ning mutt kerjab värisedes.
Ok, mutt on ilmselgelt töövõimetu, aga vanamees on täis elujõudu nagu mees muiste.
Ma saadan iga kord, kui nad mulle silmapiirile ilmuvad ja raha manguvad, nelja tuule poole, ja küsin, miks see vanamees, kes puu taga partisani mängib, tööle ei lähe, aga ega sellest kasu pole. Mutt vahib silmad kuulis otsa, ning vanamees paneb lõiget järgmise puu taha.
 No aga täna ma vist veendusin, et ega see mees ka normaalne pole!
Terve öö ja terve hommiku on möllanud päris kena torm koos lausvihmaga. rannas on pea kõigil baaridel katted pooles vinnas, võipäris alla lastud. Laevad ei käi, sest lained on eriti kõrged. Turistid on hotellisügavustesse peitunud. Ja need kaks lolli komberdavad lõdisedes mööda randa. Ikka traditsiooniliselt vanamees mööda puudetaguseid ja vanamoor vahib katete alla. Appikene! Kui sa kerjad söögi jaoks, siis istu parem selle ilmaga kodus, sest kopsupõletiku raviks ei saa sa kunagi raha kokku kerjatud! Aga, egas ajuinvaliid on ikka invaliid! Lollakad ei tule selle pealegi, et kui haigeks jäävad, siis on jama majas mõlemil.

Hämmastav, kui hästi oskab Cambodia õpetada ennast vihkama!
Kolm aastat tagasi oli kõik hoopis teisiti.
Nüüdseks ei salli ma praktiliselt siin enam midagi.
Pereelu lõhkusid imekiiresti alkohol ja litsid!
Litse vihkan lausa niimoodi, et kõigile, kes letti ette lartsatavad istuma oma võltsnaeratusega, näitan imekiirelt koha kätte sellega, et ma lihtsalt ei näe neid. See tähendab, et sel momendil, kui mina olen baaris, kohalikke libusid ei teenindata. Minu poolest võib Reiks selle peale kasvõi tiritamme kasvatada - libusid minu jaoks klientidena ei eksisteeri.
Valgeid rõvedaid isaseid seksituriste vihkan aga selle eest, et nad on lollid ja nõmedad. Ainult loll tassib koera baari eest ööpimeduses minema. Või jookseb mööda randa ja tulistab sõpru rakettidega. Korra üks loll pani lausa raketi endale püksi ja siis vajutas päästikule. Munaputru olid ilmselt püksid üsna täis, sest peale lasku kimas mehike kiljudes merre :)
Täna jalutab üks topakas õnnelik irve näos ladyboyga ringi. Poisil on võltstiss lausa D-korviga ja tagumik teeb kaheksaid. Aga valge elevant ei saa essugi aru, muudkui pigistab poissi strateegiliste kohtade pealt, endal ila suunurgas, nagu .......
Jooksuaeg!
Tänu jooksuajale tõmmatigi Kusti ära. Muidu ta magas ikka baaris, aga nüüd õues,, nina "Dolphini" poole. Õnnekombel tõi üks kena inimene (kohalike valgete hulgas on neid rohkelt, vastupidiselt maad külastavaile turistidele) Kusti tagasi täna hommikul. Nüüd on väike "naistemees"  baaris ketis, sest kui esialgne rõõm koju jõudmise üle lahtus, lasi ta kiirelt varvast taas "Dolphinisse" Pagana "Jänesetäkk", paras turistidega koos landile saata. Hea meel on ometigi, et tagasi teise sain.
Nii, nüüd on selge, miks ma valgeid lolle joodikuid vihkan. Sest nad ei tea, kuidas mõni nende arvates vahva tegu, võib teistele haiget teha.
Mul on siin olemine lausa nii vastumeelseks muutunud, et vihastan iga pisemagi asja peale.
Jäämees, s.t. loll, kes hommikuti kööki suuri jääkuubikuid toob, sai täna selle eest, et ei suuda iseseisvalt isegi väiksematki asja otsustada.
on madalhooaeg ja jääd, nagu kõike muudki, kulub poole vähem. idioot näeb ju ometigi, et külmakast on jääplokke nii täis, et juurikad enam vaat, et ei mahugi. Jäta siis üks hommik see kuramuse jää toomata lollakas. Ei ta pressib või kasti pooleks, et taas sinna jääplokk juurde suruda.
Ma tõesti vihastasin nii, et kähvasin kogu stafi kuuldes talle, et sellise mõtlemisega, nagu seda kohalikel on, ei saa see maa kunagi rikkaks. Ja selle pärast Tai ja Vietnam neid lüpsavadki, et nad on niii lollid Meie lambaantsudel olid suud väga kõverad selle peale, et pidasin kõrvalriike neist paremaks igati. Aga tegelikult nii tundubki mulle hetkel.
No võta kasvõi need rannas vidinatemüüjad - masaazipakkujad. Suu punane nagu suti sitaauk, küüned lakitud, mis sellest, et paksult alt musta täis, hilbud seljas nagu mardisandil, näpp küünarnukini ninas kolle loendamas ja samal ajal iniseb veel kliendile guuud mazaaaaaaz. Mine metsa! selline vaatepilt, et lase olla! Ning surmkindlad on need jubedikud ka selles, et kaks valget tahavad ilmtingimata kaheksakäelist masaazi ja on veel lisaks sajajalgsed kah, sest neile pakutakse vähemalt miljon korda käepaelu.
Ma nii ootan Eesti sõitu!
Äkki rahunen taas maha ja kõik saab korda.
Reiko koha pealt muidugi ei tee mingeid ennustusi.
Peale esimest-viimast vääratamist, on asi praegu normis, aga kunagi ei tea, mis järgmine tund võib tuua.
Järjepidevalt ei suuda ma kodus magama jääda, kui ta jääb üksi baari sulgema.
Usaldamatus on visa taanduma, ning olgem ausad, see, et ta kohe tagasi jõudes taas purju jõi, seda usaldust nüüd küll ei aidanud taastada. Hoopis vastupidi - nüüd tean, et ta võib iga hetk taas kõik vastu taevast lasta!
Kõige hullem on kõige juures pidevad peavalud. Olen sellega juba nii harjunud, aga ikkagi....

 Kõige jubedam elusolend maakeral on inimene!

Ainult inimene tuleb sellisele ideele, et võtab ööklubist hotelli minnes tee pealt kaasa koera ja siis hotellini jõudes viskab looma lihtsalt sinna ette maha. Vaadaku ise, mis loomast edasi saab.
Nii juhtus meie poolpimeda Kustiga kaks ööd tagasi!
Vähe sellest, inimesed, kes teda nägid, ei suutnud pisikest koera ka oma juurde võtta, et hakata omanikku otsima. Pilt pandi küll üles, kuid kahjuks polnud koerakest enam siis seal, kus teda nähti. Hea, et vähemalt üks kohvikuomanik oli nii tubli, et andis talle mõlemil päeval süüa. Aitäh talle!
 Eestlaste hulgast olen aga taas endale leidnud inimese, keda ma ilmselt kunagi isegi enam ei tereta. Härra mäepealsest ööklubist tundis koera ära, aga ei vaevunud teda sülle võtma, ega koju tooma. Tema olla arvanud, et  ühe silmaga loom lihtsalt jalutab kilomeeter kodust eemal. Mis teha, kui mõnel on arunatukest sama palju kui makaagil.
Nüüd tiirutavad Saihaa ja Bizet linna peal, et koera leida, aga mul on süda kuidagi nii raske, et tundub et ei leia.

 Kurb kirjutada, aga esimese asjana, mida siis tegi minu nn. elukaaslane Eestist alkoholiravilt naasnuna - oli kiire ampulli eemaldada laskmine! Ja siinsed doktorid on raha eest  ju igat alkohoolikut nõus aitama tagasi pudelisuu juurde!
Pidas ilma ampullita ka kuus päeva vastu ja eile siis algas taas tema suurepärane Cambodia elu uuesti!

Mis seal ikka!
Kurb on selle pärast, et uskusin veel viimast korda, et tast saab asja, sest nüüdseks olid ka ta vanemad tegelikult näinud, et tal on probleem. Aga paraku suutis ta nad taas lolliks teha, samuti mind.
Kurb ka selle pärast, et lubasin ta oma korterisse, sest selle pooleteise kuu jooksul polnud võimalust tema korterit maksta. Nüüd siis haiseb minu korter nagu tavaks on selle kolme aasta jooksul saanud - pohmelli ja kuse ja jumal teab mille järgi. Taas olen ma vana lehm, kes tuleks maha tappac jne.
Uueks hobiks on tal neelata siinseid "Viagra" tablette.  Milleks, jääb arusaamatuks, sest tavaliselt on ta nii purjus, et ei aita ei Viagra, ega Kamagra, ei seisa ta ise püsti, ega seisa ka midagi muud.
 Kurb on ka selle pärast, et nüüd pean olema siin nii kaua, kuni on koos vajalik rahasumma, et osta välja Phnom Penhi-Bangoki pilet ja muuta ära varem valmisostetud Bangkok-Tallinna kuupäev varasemaks. Eestis elamiseks vajalikku summat ei õnnestu nagunii koguda.
Kustit ma ka ilmselgelt kaasa ei saa võtta, sest ka tema passiks-piletiks pole võimu. Nii jääb üks poolpime koer mind siia taga igatsema. Aga midagi pole teha. Kustist ja Jutast ongi nagu kõige rohkem kahju!  Eks poistest kah, aga nemad saavad nagunii oma eludega hakkama, on ju enne meid saanud.
Kurb, et raiskasin oma elust kolm aastat siin ikka lootes, et asi paraneb. ja tagant järele mõeldes on kurb, et raiskasin oma elust 15 aastat inimesele, kes kõik lihtsalt nurka viskab ühe -.95 $ sendise puskari pärast.
Kõik on väga hall ja kurb!

 GOOD MORNING CAMBODIA!
Esiteks -sajab jälle! Õhk on nii niiske ja palav, et lausa aurab.
Ega see polegi mingi üllatus, on ju vihmahooaeg, aga sel aastal kuidagi eriti õhuta ja uimaselt niiske.
Teiseks - nii lolli poissi, kui seda on Tšomrong, pole ma veel kohanud.
Ma vist kuskil eelnevalt juba kirjutasin, kuidas ta valgeid plikasi till püsti taga ajab.
Ühesõnaga on tema praegune elu eesmärk saada endale ükskõik milline valget verd tüdruk. Nii ta siis üritab kõigile valgetele naisolevustele külge lüüa. Paraku on see õnnestunud vaid venelastega. Esimene oli enam-vähem normaalne tüdruk, aga sõitis kahjuks juba paari päeva pärast tagasi koju. Kaks järgmist olid minu vanused baabad. Need kasutasid poissi vaid selleks, et noort kutti proovida. Ilmselt olid omad Vanjad kodus või küla peal juua täis, sest mõlemad baabad olid siinsed kohalikud valged. Neljas plika oli mingi turist Anastassija. Selle plika pärast ma Tsomrongi töölt minema lõingi. Ta jooksis ainult plika sabas ja ei püsinud baaris minutitki. Kui käskisin plikal poisi tööaeg kinni maksta, siis jooksid mõlemad minema. No peale seda kuti asjad kokku pakkisingi.
Kutt läks kõrvalbaari Skay juurde tööle, aga kuna Skay palka ei maksa, siis üsna varsti kebis koju Phnom Penhi. Ega sealgi pikka pidu polnud, ema sundis kooli tagasi, või tööle minema, ning valgeid plikasid ka polnud. Tuli mehike till ripakil taas Sihanoukvillesse tagasi. Tema  õnnetuseks on Skay kodus juba teist nädalat ja baar praktiliselt kinni.
Eks Tsomrong kõõluski siis niisama seal ja kuna süüa polnud, siis sättis end jälle meile. Isegi ei küsinud minult. Kukkus siin toimetama, aga ikka loomulikult õhtupoolikul alles, siis kui plikad liikvel. Päev otsa lõõskas kõrvalbaaris magada. Tema õnnetuseks avasid Sergei ja Veronika "cafe Noiri" taas üleeile. Neil oli kuu puhkust. Ja otse loomulikult peksis Veronika sealt laua pealt magamast poisi minema. Tuli mehike taas töll-töll, meie baari. Ja üks hetk ma avastasin, et magab rannal. Oli endale puu alla sellise uhke pesa teinud, et lase aga olla. Kurat! Esiteks ei tohi me mööblit kõnniteest kaugemale, kui viis meetrit panna päeval (saame trahvi), ja teiseks ei maga kuskil baaris staff päeval rannas nagu isakarud talvel. Keerasin mehikese tudupesa ümber nagu niuhti. Vahtis mind küll altkulmu, aga mind ei huvitanud. Ma pole teda tööle tagasi võtnudki ju, nii, et mingu põõnaku kodus. Aga täna hommikul kordus sama! Nagu baar lahti, nii taris poiss taas endale lamamistooli puu alla. Kamandasin teise imekiirelt sealt minema.
Tema ei tahtvatki magada, tuli vastuseks, tema lihtsalt istub, sest igatseb oma Tasjat. Tasjakene aga kahjuks ei kirjuta talle, ega helista kah.
Mida värki! Olen kogu aeg neile kõigile selgeks teinud, et ärge lootkegi, et need valged tüdrukud teist eriti hoolivad. Teid kasutataksegi ära, nagu eksootilisi loomakesi - tarbitakse ja kuna teatakse, et nagunii on varsti kojulend, siis on ju tore, kui on  kohalik tillijüri omast käest võtta reisisaatjaks.
Sellist imet, nagu Khamral juhtus, et tüdruk jäigi siia, juhtub tuhandest vaid ühel. Ülejäänud peavad leppima sellega, et neid peetakse samaväärseks mängukaruga. Mängitakse ja siis kui tüdinetakse, jäetakse maha vedelema. See turakas, kes mul siin nüüd venelannadele spetsialiseerunud on, muidugi ei saa sellest aru. Olgem ausad, ega ta ei saa saamagi, sest ta pole eriti terav pliiats. Vähe sellest, et ta poole aastaga on suutnud inglise keeles omandada vaid kaks lauset, ma ei tea ja ma tean, ega ta ei saa aru ka teiste poiste khmeerikeelsest seletusest.
 Mis sest keelest rääkida, ta ei suuda siiani vahet teha isegi Ankori ja Cambodia õlletünnidel. Ometi on erinevus päris suur. Täna hommikul enne magama minemist üritas minutit viisteist Cambo tünni Ankori draftile alla meelitada. Pagan, see on sama, nagu üritaks pullile lüpsimasinat alla saada - erinevus ikka päris nähtav.  Sama laks oli eile - selline lihtne kokteil, nagu viin redbulliga, isegi sellega ei saa hakkama. summis klaasi viina ja energiajooki täis ja siis proovis sinna veel jääd mahutada takkaotsa. Tule taevas appi!