Esiteks -sajab jälle! Õhk on nii niiske ja palav, et lausa aurab.
Ega see polegi mingi üllatus, on ju vihmahooaeg, aga sel aastal kuidagi eriti õhuta ja uimaselt niiske.
Teiseks - nii lolli poissi, kui seda on Tšomrong, pole ma veel kohanud.
Ma vist kuskil eelnevalt juba kirjutasin, kuidas ta valgeid plikasi till püsti taga ajab.
Ühesõnaga on tema praegune elu eesmärk saada endale ükskõik milline valget verd tüdruk. Nii ta siis üritab kõigile valgetele naisolevustele külge lüüa. Paraku on see õnnestunud vaid venelastega. Esimene oli enam-vähem normaalne tüdruk, aga sõitis kahjuks juba paari päeva pärast tagasi koju. Kaks järgmist olid minu vanused baabad. Need kasutasid poissi vaid selleks, et noort kutti proovida. Ilmselt olid omad Vanjad kodus või küla peal juua täis, sest mõlemad baabad olid siinsed kohalikud valged. Neljas plika oli mingi turist Anastassija. Selle plika pärast ma Tsomrongi töölt minema lõingi. Ta jooksis ainult plika sabas ja ei püsinud baaris minutitki. Kui käskisin plikal poisi tööaeg kinni maksta, siis jooksid mõlemad minema. No peale seda kuti asjad kokku pakkisingi.
Kutt läks kõrvalbaari Skay juurde tööle, aga kuna Skay palka ei maksa, siis üsna varsti kebis koju Phnom Penhi. Ega sealgi pikka pidu polnud, ema sundis kooli tagasi, või tööle minema, ning valgeid plikasid ka polnud. Tuli mehike till ripakil taas Sihanoukvillesse tagasi. Tema õnnetuseks on Skay kodus juba teist nädalat ja baar praktiliselt kinni.
Eks Tsomrong kõõluski siis niisama seal ja kuna süüa polnud, siis sättis end jälle meile. Isegi ei küsinud minult. Kukkus siin toimetama, aga ikka loomulikult õhtupoolikul alles, siis kui plikad liikvel. Päev otsa lõõskas kõrvalbaaris magada. Tema õnnetuseks avasid Sergei ja Veronika "cafe Noiri" taas üleeile. Neil oli kuu puhkust. Ja otse loomulikult peksis Veronika sealt laua pealt magamast poisi minema. Tuli mehike taas töll-töll, meie baari. Ja üks hetk ma avastasin, et magab rannal. Oli endale puu alla sellise uhke pesa teinud, et lase aga olla. Kurat! Esiteks ei tohi me mööblit kõnniteest kaugemale, kui viis meetrit panna päeval (saame trahvi), ja teiseks ei maga kuskil baaris staff päeval rannas nagu isakarud talvel. Keerasin mehikese tudupesa ümber nagu niuhti. Vahtis mind küll altkulmu, aga mind ei huvitanud. Ma pole teda tööle tagasi võtnudki ju, nii, et mingu põõnaku kodus. Aga täna hommikul kordus sama! Nagu baar lahti, nii taris poiss taas endale lamamistooli puu alla. Kamandasin teise imekiirelt sealt minema.
Tema ei tahtvatki magada, tuli vastuseks, tema lihtsalt istub, sest igatseb oma Tasjat. Tasjakene aga kahjuks ei kirjuta talle, ega helista kah.
Mida värki! Olen kogu aeg neile kõigile selgeks teinud, et ärge lootkegi, et need valged tüdrukud teist eriti hoolivad. Teid kasutataksegi ära, nagu eksootilisi loomakesi - tarbitakse ja kuna teatakse, et nagunii on varsti kojulend, siis on ju tore, kui on kohalik tillijüri omast käest võtta reisisaatjaks.
Sellist imet, nagu Khamral juhtus, et tüdruk jäigi siia, juhtub tuhandest vaid ühel. Ülejäänud peavad leppima sellega, et neid peetakse samaväärseks mängukaruga. Mängitakse ja siis kui tüdinetakse, jäetakse maha vedelema. See turakas, kes mul siin nüüd venelannadele spetsialiseerunud on, muidugi ei saa sellest aru. Olgem ausad, ega ta ei saa saamagi, sest ta pole eriti terav pliiats. Vähe sellest, et ta poole aastaga on suutnud inglise keeles omandada vaid kaks lauset, ma ei tea ja ma tean, ega ta ei saa aru ka teiste poiste khmeerikeelsest seletusest.
Mis sest keelest rääkida, ta ei suuda siiani vahet teha isegi Ankori ja Cambodia õlletünnidel. Ometi on erinevus päris suur. Täna hommikul enne magama minemist üritas minutit viisteist Cambo tünni Ankori draftile alla meelitada. Pagan, see on sama, nagu üritaks pullile lüpsimasinat alla saada - erinevus ikka päris nähtav. Sama laks oli eile - selline lihtne kokteil, nagu viin redbulliga, isegi sellega ei saa hakkama. summis klaasi viina ja energiajooki täis ja siis proovis sinna veel jääd mahutada takkaotsa. Tule taevas appi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar