Kurb kirjutada, aga esimese asjana, mida siis tegi minu nn. elukaaslane Eestist alkoholiravilt naasnuna - oli kiire ampulli eemaldada laskmine! Ja siinsed doktorid on raha eest  ju igat alkohoolikut nõus aitama tagasi pudelisuu juurde!
Pidas ilma ampullita ka kuus päeva vastu ja eile siis algas taas tema suurepärane Cambodia elu uuesti!

Mis seal ikka!
Kurb on selle pärast, et uskusin veel viimast korda, et tast saab asja, sest nüüdseks olid ka ta vanemad tegelikult näinud, et tal on probleem. Aga paraku suutis ta nad taas lolliks teha, samuti mind.
Kurb ka selle pärast, et lubasin ta oma korterisse, sest selle pooleteise kuu jooksul polnud võimalust tema korterit maksta. Nüüd siis haiseb minu korter nagu tavaks on selle kolme aasta jooksul saanud - pohmelli ja kuse ja jumal teab mille järgi. Taas olen ma vana lehm, kes tuleks maha tappac jne.
Uueks hobiks on tal neelata siinseid "Viagra" tablette.  Milleks, jääb arusaamatuks, sest tavaliselt on ta nii purjus, et ei aita ei Viagra, ega Kamagra, ei seisa ta ise püsti, ega seisa ka midagi muud.
 Kurb on ka selle pärast, et nüüd pean olema siin nii kaua, kuni on koos vajalik rahasumma, et osta välja Phnom Penhi-Bangoki pilet ja muuta ära varem valmisostetud Bangkok-Tallinna kuupäev varasemaks. Eestis elamiseks vajalikku summat ei õnnestu nagunii koguda.
Kustit ma ka ilmselgelt kaasa ei saa võtta, sest ka tema passiks-piletiks pole võimu. Nii jääb üks poolpime koer mind siia taga igatsema. Aga midagi pole teha. Kustist ja Jutast ongi nagu kõige rohkem kahju!  Eks poistest kah, aga nemad saavad nagunii oma eludega hakkama, on ju enne meid saanud.
Kurb, et raiskasin oma elust kolm aastat siin ikka lootes, et asi paraneb. ja tagant järele mõeldes on kurb, et raiskasin oma elust 15 aastat inimesele, kes kõik lihtsalt nurka viskab ühe -.95 $ sendise puskari pärast.
Kõik on väga hall ja kurb!