Pole taas kaua kirjutanud! Pole millestki!
Aga täna tekkisid taas mõningad mõtted, seoses sellega, et kõrvalrannas hakkavad majandama nn. uued Eestlased. Nn, sest turistidena on nad siin mitmeid kordi olnud.
Ja niisiis neid natuke kõrvalt kuulates, hakkasin mõtlema, kui palju on minu suhtumine siinsesse ellu ja olusse muutunud selle kolme ja poole aasta jooksul.
Kui lollid ja rohelised me esimesel poolel aastal olime! Petta saime isegi valgetelt inimestelt, kohalikest rääkimata, aga ikkagi tundus elu siis siin ilus ja huvitav!
Paradiis! Eks turistidele praeguni.

Teisel aastal oli pisut kindlam juba olla. Tönkasime mõne sõna keelt ja eristasime kohalike nägusid :) Nii palju ei saanud ka enam petta ka. Elu oli veel normaalne.
Nüüdseks jälgid kogu kohalike toimetamist ja tülgastus tuleb peale. Sellised laisad ja valetajad, et lausa lust! Praeguseks ei ole sellele rahvale kaasatundmisest suurt midagi järgi!  Kerjuseide koos imikuga võin nii külma südamega p....se saata, et teinekor d, kui see juhtub mõne õrnasüdamelise turisti läheduses, hakkab endalgi imelik. aga selliseks on kohalikud meid ise muutnud!  Oma läbipaistvate valede ja skeemitamistega. Oma ebakvaliteetse töö ja rahamangumisega. Litsindusega!
Tänane õhtupoolik oli taas selline, kus selles võis taaskord veenduda.
Praktiliselt kord kahe kuu jooksul lähevad meil katki BBQ kapi klaasuksed. Ja sellepärast. et see meistrimees, kes neid parandab, teebki seda nii, et need võimalikult kiiresti eest ära tuleks. Siis saab ju taas raha küsida. Staff oma lohaka suhtumisega asjadesse aitab loomulikult kaasa.
Juba eelmisel korral kappi parandades oli teemaks see, et staff maksab selle remondi kinni. Pealegi oli meil siin siis parasjagu 1 eestlasest ehitusspetsialist, kes tehtud remonditöö üle vaatas ja mehikese uuesti tegema pani. Oi milline kisa siis neil oli.
Ega tänane tegeminegi rahulikult läinud!
Mehike meisterdas kapiuksi mitu tundi.
Mitu korda pidi ümber tegema ja lõpuks ütles Reiko, et raha saab alles homme. Täna vaatame kuidas asi töötab. ega Reikole eriti ei julgetud vastu vaielda, sest ta oli kaine. Aga siis läks reiks kasiinosse raha vahetama. Staff lollpead aga arvasid, et küllap boss läks koju. Ning kohe kiirelt sai kapike uksed ette ja Sanset kappas minu juurde tööraha küsima. "Õnnetul kombel" oli Reiko ka mulle öelnud, et raha töö eest saab mehike alles homme. Mina ütlesin aga Sethile, et kõigepealt me vaatame ja testime tööd, alles siis tulgu mees tasu saama. Ja, mis siis juhtus! Kuulsin kuidas ma oma euroopaliku stiili võin ära unustada. Siin maal tuleb kohe maksta jne jne! Saatsin Sethi persse lausa sellise jutuga. Õnneks tuli Reiko ka kohe tagasi. Oi mis üllatus oli kõigi nägudel, kui Reiks tagasi kohe tuli.
Ei läinudki koju! Ja ei saanudki raha meilt kätte valetada! Naersin mõttes kena kõhutäie! Tobud tainapead! Kui nemad ei räägi mõningatest asjadest omavahel, siis miks nad arvavad, et meie nendega samal pulgal oleme! Idikad ilmselgelt arvasid, et ma ei tea Reiko ütlemisest midagi.
Igatahes kui Reiks oli tõesti koju läinud, siis julges Hong veel koos Sethiga haukuda minu kallal! vastutasuks tegin neile pisukese rahatrahvi selle eest!

Julgesid veel isegi prigiseda, et ma rikkuvat nende töötuju! Kurat! Selle peale ma käratasin lausa, et sellist asja nagu töötuju pole teil olemaski! Te isegi ei tea, mis see olla võib!

Ja siis hakkasingi juurdlema selle üle, kuidas algul tundus kõik nii kena ja sõbralik. Ja kuidas nüüdseks on kenadusest saanud koledus!