Ma ei tea miks, aga olen äkki kuidagi eriti väsinud kogu Cambodiast.
Väljas on kogu aeg megapalav. Tulin kodust kella kuue ajal õhtul baari ja kraadiklaas näitas varjus  pluss 38. Ja seda õhtupoolikul. Praeguseks tundub, et kraadid on samaks jäänud, kuigi päike on ammu loojunud.
 Eilse tunnise ringisõitmisega olen endale taas joodiku päevituse hankinud. Plätud ja lühikesed teksad koos topiga. Pean jälle mõnel päeval end kokku võtma ja randa päikese kätte roomama. Saab siis kas uuesti naha maha või pruuni jume peale.
 Ringi sõitsin selle pärast, et Eesti poisid (aastates 50 ja rohkem) istusid mul siin baaris ja arutasid, et jube lahe oleks istuda tänava ääres baarileti taga ja jõllida möödujaid. Seljaga istudes jääb kogu aeg kael kangeks ja ristluud valusaks.  Ja et miks mul pole sellist kõrget baarileti moodi lauda ehitatud.
 Kutsusin Chay kohale ja näitasin talle paberil ette, mis lauast mehed soiuvad. Selle peale ütles poiss, et pole probleemi, teeme ära. Hommikul põrutasimegi siis puidupoodidesse. pool tundi mööda lauavirnu trampides, mõõtes, kaubeldes ja kätega vehkides, saime kõik vajaliku kätte. Sealhulgas ka kinnitusvahendid ja laki. Tund hiljem oli tänava äärses baariosas kõrge laud koos pukkidega kenasti olemas. täpselt selline, et nüüd ei saa iga maniküürimutt otse leti ette marssida, vaid peab baari keskelt sisse tulema. Tarmo ja Roland testisid kohe leti esimesel õhtul ära ka. Eks paistab, kas asi tasb end ära ka hooajal, kui neid naistevahtijaid linn täis on.
 Täna tegin aga avastuse, et mu lemmiklaps ei tunne kella!! Ma ei suutnud seda uskuda! Olen ta peale sada korda vähemalt karjunud, kui ta hiljaks on jäänud, või lubatud tunni asemel kahe pärast tulnud
Üritasin siis talle natuke seletada seda kahekümne nelja tunnist ajatingi ööpäevas. Ei tea kas mõikas, aga arvata on, et mõne aja möödudes tuleb ta uuesti küsima. Tuleb aega anda.
 Üldse on täna täielik härjaila päev, rahvast pole kohe mitte üldse. Ja pole ainsat märkigi, et tuleks. Kõrval asuv ööklubi on nii tühi juba teist päeva, et ei vaevu isegi muusikat mängima. Õudus!
Igavus tapab lausa füüsiliselt. vanasti oleks sellisel päeval ilmselt Reiksiga kinno läinud, kui tal kaine moment oleks olnud, nüüd üksi ei taha seda ka teha. Jama!
 Saihal on ka mingid kallistamistuurid taas peale tulnud. käib ja kaisutab kogu aeg.

Mul on lausa kahtlus tekkinud, et tal on jälle miskit vaid talle tähtsat mõttes mille tarvis on vaja mind nõusse saada.
Praeguse seisuga ta vähemalt ikka veel võtab naist, aga millal see muutub, seda ei oska ette arvata.
 Eestis on praegu lihavõtted täies hoos, siin ei toimu aga kõige vähematki.. Esimesel aastal ostsime selleks puhuks krokodillimuna, mis maitses nagu vanaks läinud "Kirde Sai"- nüüd siis midagi.
 Eile sai selgeks, et minu loodetud esimene rahulik nädal eestis ei toimu minu plaanide kohaselt. maalt naabrimehel on juubel ja kuna tal poeg väga palus, et oleksin ikka külaliste hulgas, siis tuleb olla. mis nipiga ma küll suudan ja jõuan, ei tea veel, aga poiss lubas asja ära organiseerida. tegelikult oli sellist kutset täitsa tore saada. see tähendab, et mitte kõik inimesed pole mind veel hüljanud tänu arvatavale ajupesule, mida on ilmselgelt tehtud. ilmselgelt, sest nii mõnigi on kuidagi hoobilt suhtlemise minuga lõpetanud, kui Reiks eesti jõudis.  peaksin äkki taaskord revideerima oma Facebooki sõbralisti.
Teengi seda - nüüd ja kohe!

HEAD UUT AASTAT!
 Nii, nüüd on ta siis tulnud!
Vist tuli öösel, kuskil nelja paiku, nagu ma kohalikest aru olen saanud!

Igatahes, kui mina tööle jõudsin, oli altar puuviljadega juba püsti ja poisikonnad oma hommikupalvuse just lõpetanud!
Ja homme hommikul kauplesid kõik end pagodasse minema.
Saiha tahab juba kell seitse minna, Tyyt ja Chay kell üheksa.
Olen lahke ema ja lubasin. Mingu pealegi. Nii palju on igasugu jamasid, et las palvetavad pisut ka mind puhtamaks.Kkahtlen, et nad seda teevad, aga lootma peab. Eks nende elu ja edu sõltub natuke ka minu edust. Baari lubasin tasahilju avada kella kümne-üheteistkümne paiku.
Ega enne suurt mõtet polegi. Ma ise tiksun  siia ka kümneks, ja Saiha teeb turutellimuse siis, kui pagodast tagasi on.
Ma ise saan ka tsipake kauem magada, ja äkki isegi koristan kodu.
Saiha muide võtab jälle naist tänase seisuga

. Mõte liikus vist öösel taas positiivsele poolele! Igatahes on Sisi pühade puhul siin ja ma proovin talle mitte nägusid teha, nagu Saiha noorem vend Veasnaly.
See teeb poisi pruudi peale selliseid nägusid ja krooksuvaid häälitsusi, et lase olla.
Talle kohe üldse ei meeldi vanema venna valik.
 Aga pidustused on siis täiea hoos!
Mul istub baaris selline kamp läbrustajaid, et lausa lust. terve kolmandik klientide alast on tagurpidi pööratud. Õnneks pole khmeerid koonerdajad. Tulid lauamaksuga, aga maha istudes hakkasid kohe ka agarasti baarist ja köögist lisa tellima. Eks selle nimel kannatan korralageduse ära.
Ja tegelikult - mida viriseda. Alles eile kurtsin, et päevad on nii ühenäolised.
Kes loomulikult selle hooaja veel viimase koore riisumata jätab, on meie bisnesmen AKaido. Eelnevalt suutis ta oma ainsa elatusvahendi siin maal - skuutri- töökõlbmatuks taas muuta. Ja nüüd ei saa seda kuidagi käima. Selle asemel käivitab alkoämbreid.
Olgu Buddha mulle taaskord armuline tõetera väljastamise eest, kuid nii see on.
Kui need pühad kord läbi saavad, algab kuue kuune tiksumisaeg. Mis tähendab seda, et igaüks vaatab ise hambad risti, kuidas kuu lõpul kõik arved aetud saab.
Minul on igal juhul plaanis kasvõi tiritamme tehes veel paar khmeeri lauda täna-homme sisse saada. Tulgu nendega pappkarpe ja plasttopsikuid ühes kasvõi mustmiljon.

 Head Uut Buddistlikku  Aastat!
Ma olen nii väsinud ja tüdinenud, et isegi karjumine ei aita!
Ma lihtsalt olen sellest kuradima baarist tülpinud.
Tunne on nagu mingis kunagi vaadatud totakas filmis, kus iga päev kordub üks ja sama.
Oleksin nagu aega kinni jäänud.
Kõik päevad on üksteisega sarnased. Lausa nii sarnased, et kui midagi on teistmoodi, lähen endast lausa välja.
Loen raha ja päevi Eesti sõiduni!
Raha loen selleks, et seda jama siin välja vedada uue hooajani. Päevi loen, sest seekord ma tunnen, et tahan siit vihma ajal natukenegi eemale.
Mul polegi isegi ühtki plaani, mida ma seal eemal selle ajaga, mis ma olen plaaninud Eestis olla, peale hakkan.
Esimene nädala olen arvestanud enda jaoks. See tähendab, et ma isegi ei avalda kellelegi oma saabumisaega. Loodan siiralt, et need paar inimest, kes sellest teadlikud on, mind ei reeda.
Tahan lihtsalt olla ja puhata, ilma, et peaksin kuulama kui loll ja oskamatu ma olen. Teised minu asemel oleksid siin juba ei tea, mis kõik korda saatnud ja oleks raudselt miljonärid.
Persse! Ja kui olengi äpu, kes millegagi hakkama ei saa - siis las olen, mis kurat on see kellegi teise asi!
Sellepärast vist eriti ei tahagi momendil ühegi tarkuriga Eestis kohtuda. Olen juba ette negatiivselt häälestatud ja kujutan ette, kuidas hakkab miljon õppetustera lendama. ikka, et miks sa nii ei tee, või seda ei ehita jne, jne! Ma olen väsinud!
Kliendid on muutunud praeguseks minu jaoks mõtetuteks olenditeks!
Ja see on tegelikult väga halb! Sest tänu nendele ma eksisteerin koos selle baariga. Kui neid poleks - poleks midagi!
 Vist on mu praeguse meeleolu üheks põhjuseks ka taas jälle väike kadeduseuss.
Käisin "White Rabbitis" kartulisalatil.
Selles "Valges Küülikus", mis Victory Beachil kokku lükati.
Istusin ja vaatasin peremehe-perenaise askeldusi ja saingi kadedaks.
Kadedaks selle pärast, et nad on koos nii tegusad, hoolimata sellest, et neil praktiliselt vaip jalge alt tõmmati. Vaevalt kuu möödudes on nad suutnud leida endale meie randa uue koha, selle kenasti korda teinud ja ajavad end taas jalgele. Kujutasin, ette, mis juhtub, kui meie baaridel Occheutealil aeg otsa saab.
Siis pean ilmselt jälle mina olema see, kes hakkab midagi kuskilt uuesti vaatama.  Ma olen tõesti kõigest sellest tüdinenud tänaseks.  Ma ju tegelikult ei peaks üldse sellistele asjadele mõtlema. Mis kurat see minu asi on, kas läheb kõik allamäge, või mitte. Aga mõtlen!
Äkki on algav khmeeriaasta parem kui endine!
Algus on paljutõotav!
Avy oli rannas koos oma uue nn. valge elukaaslase ja hunniku sugulastega. Ja kuna tal oli tugev seljatagune, siis otse loomulikult istutasid nad end minu baari.
Ma esialgu ei jaganud matsu, miks Saiha ja Chay mind iga hinna eest vahepeal koju tahtsid saata. Jutt oli umbes selline, et sa said vihma käes märjaks ja Tyyt viskab sind koju riideid vahetama. Läksin õnge, ning käisin riideid vahetamas. Siis pidin kohe, kui tagasi jõudsin minema kööki appi nõusid küürima.
Aga kaua nad mul vingerdada ei saanud. Mingil hetkel tundus mulle asi kahtlane, et mind baarist eemale hoitakse. Siis ma nad rannalt avastasingi. Õnneks polnud seltskonnas Chendat, kes lihtsalt kord nädalas igavusest mööda kõnnib ja hambaid irevile ajab.
Tegelikult oli mul tõitsa ükspuha, kas see Ayy istub meie rannas, või kuskil mujal.
Vaba maa - istugu või puu otsas.
Rahvast, s.t. kohalikke on linnas tänu pidustustele päris rohkesti.
 Pidustused on aga sel aastal lausa viis päeva. Kolm päeva on aastavahetust ja kaks vaba päeva anti veel takkaotsa.
 Turistid,(sel aastal on eriti rohkelt meie idanaabreid) muudkui pärivad, et miks nii pikk aastavahetus, ja miks aastavahetus pole öösel kell kaksteist, nagu nemad harjunud on. ma alguses ikka püüdsin siis seletada, et khmeeridel algab uus aasta sel kellaajal, kui Buddha ilmus. See on mingil suvalisel kellaajal hommikupoole. tegelikult ma täitsa teadsin seda kellaaega, aga taas on meelest läinud.
igatahes peab juba homme hommikul panema oma kodualtaritele kõiksugu puuvilju ja maiustusi.
On see pagana Buddhapoiss ikka õgard. Kõikide majade väravas on altarid lookas süügipoolisest. Annab tal alles vitsutada. Õnneks aitavad teda kohalikud rotid ja lehmad.
Veesõda ja beebipuudritrall saab ka homme hoo sisse.
Tasahilju tehti küll juba tänagi algust.
Linda käis ja määris Tyydi valgeks. Tyydile Linda meeldib, aga kahjuks on Linda taxigirl ja selliseid tüdrukuid ei saa tüdruksõbraks võtta. Uhkus ei luba valgete poolt lörtsitud neiusid kosida.
 Saiha ka täna jälle naist ei võta!
Talle tundub taas, et Sisi petab teda. Taaskord olla plika kuskil kellegi teise motoga sõitnud. Ja taaskord võitis ta, et need olid sõbrad. ma õel ja elu näinud memm, soovitasin kaval olla ja minna mõnikord õhtul, kui tüdruk teab, et poiss on raudselt baaris rakkes, talle ette helistamata külla. ja nii kohe  mitte vaid korra. Vaid ikka mitmel korral ja suvalistel aegadel. Kui on jama majas, siis jääb nagunii vahele, kui pole, siis ilmselt toimuvad pulmad millalgi.
loodan, et pole siiski mingit jama, sest seda murtud südant, mis siis olema saab, ma küll ei viitsi näha.
 Aga aasta algab tõesti vahvalt.
'Saatsin just venkud seitsme tuule poole. kell üksteist õhtul tahavad nemad odavat õlut. Dollar olla õlle eest palju makstud. Ma olin karm mutt ja teatasin, et praegu pole viis pöeva isegi happy houerit, mis kurat vigisevad. kerigu poodi odava õlle järgi kui tahavad. Solvusid, aga mul savi..
 Vihmahooaeg kuulutati vist ka täna ametlikult alanuks. Õhk on nii niiske, et lausa tilgub. Müristas terve hommikupooliku ja nagu tavaliselt, siis vihm tuli täpselt grilli ajaks. Tore, et ka sel aastal on sadu nii täpselt ajastatud. Õnneks oli sadu lühiajaline.

kogu Cambodia tundub olevat kaotanud oma uudsuse.

'

 Vana ja äraleierdatud teema, aga situatsiooni nähes suudab mind ikka ja jälle mõtlema panna.
Mis pagana asi paneb valgeid esimeses nooruses tüdrukuid käima nn. mustade poistega?
Eksootika? Võimalik! Aga edasine on nüüd minu arvamus, nii, et ärge pahandage!
Ei ole eriti tore kui sinu kõrval on kutt, kes end igast võimalikust kohast igal võimalikul juhul kratsib, sest ta on niimoodi harjunud, või läheb sõna otseses mõttes kusele sinu kõrval oleva posti äärde, sest tema meelest pole selles midagi imelikku. Või kes ei varja ühtegi häält mis seedetraktist tuleb.
Kuramuse eksootiline küll, ja veel kui romantiline!
 Ma saan aru, kui tüdruk on pehmelt öeldes natuke ülekaaluline ja suurt kasvu, ning seetõttu valgetele nõudlikele noorhärradele eriti peale ei lähe.
 Kuid on ikka päris kahju vaadata kohalikku poissi, kes lootuses parema ja asisema elu peale saada, jalutab ringi meeter kaheksakümnese ja sadakaheksakümmend kilo kaaluva kaunitariga.

 Plika, sa magad ju selle poisi laiaks, või halvemal juhul lämbub ta su rinnapartii all ära, kui sa öösel kogemata külge keerad ja ta piisavalt väsinud sinuga rahmeldamisest on, ning ei jõua nii kiiresti eest ära hüpata.
On ka muidugi teistsuguseid paare. aga ka nende puhul on midagi alati imelikku.
Sahmis meil siin ringi mitu kuud üks valge neiu. Näost kena ja pikkus paras, ainult kõhnavõitu oli. Ringi sahmis aga kohaliku kutiga, kes oli selline karvik, et isegi meie "Chickenleg" on tema kõrval kaunitar. Praeguseks on kahjuks armastus otsas ja plika läinud - poiss hulgub endiselt ringi rannas. Lõsutab tänavaäärtel ja ajab endiselt näpuga ninast tatikolle taga. Riidedki need samad seljas, mis siis kui tüdruk veel siin oli. Ainult nüüd on need tunduvalt räpasemad. raha pole, et pesumajja vist viia. ega ta isegi puhtusest hiilga.
 Momendil - tänu sellele ka teema taas üleval - istub rannas paarike. Tüdruk on kahekümne tuuris, poisi vanus määramata.
Neiu selline pisike ja õbluke, vähemalt ei maga poissi ära. Hästi hele ja pikkade blondide juustega. peaks nagu kodumaal "kaubaks" minema küll. aga ei!
 Kas tõesti ei meeldi lihtsalt omamaa mehed?
Võimalik! Sest kui aus olla, on see kuumavereline lõunamaalane sageli ka hoolimata oma kasvatusest tulenevatest käitumisiseärasustest, tunduvalt tähelepanelikum naiste suhtes.
Õnnetuseks on olemas kultuuride erinevus. Kui valge inimene on paindlik teiste kultuuride tavade aktsepteerimisel ja omaksvõtmisel, siis millegipärast teised seda pole. Nii, et kui valge naine suudab suure armastuse nimel ka burkat kanda, siis ega sellepärast ta moslemist mees veel vastutasuks sealiha ei hakka vitsutama. Sama olen ma ka siin täheldanud meeste puhul. kohalikud naised on väga varmad "euroopastuma" kui on endale valge mehe hankinud, aga khmeeri mees on kindlalt arvamisel, et kui ka on valge naine, siis peab ta elama nii, nagu tema khmeerist mees.
 Kuulan ja vaatan seda teemat oma endise staffi Khami peal. tema hakkas meil ka ühe natuke tüsedama tüdruku reisisaatjaks. tüdruk on nüüd juba teist korda Cambodias, sedapuhku plaaniga Khamra ka Inglismaale oma vanematele külla vaatamiseks viia. Loodan muidugi, et sellest ikka asja saab.
igal juhul on poiss käinud üsna tihti baaris kurtmas, et tüdruk võtab tal võhma välja.
Loomulikult! Tüdruk elab poisi kodus. Poiss on kuuest kuueni tööl. Aga neiu ju igavleb sel ajal, sest mida sa hing ikka oskad võõras majapidamises nii väga teha. Ämm-äi veel umbkeelsed kah pealegi.
Tuleb poiss koju - tüdruk tahab välja minna. Aga siinses kultuuris ei hulgu naised, kes kellegagi kokku elavad, mööda baare ja lõbustusasutusi igal õhtul.
Nad käivad väljas küll, aga oma perega ja vahetevahel. Seltsielu koosneb neil turul ja juuksuriskäimisest. Õue peal söögi vaaritamisest, naabrinaistega kaarte mängimisest ja "keele sügamisest". Kord või paar nädalas käib naine ka pagodas munkadele süüa viimas. See loetakse ka seltsielu hulka.  Mehed on need, kes käivad sõpradega karaokes ja baarides igal ajal.
Nii siis ongi tüdruk kuri, et peab kodus istuma ja poiss ei saa aru, miks ta kuri on, kui tema läheb sõpradega mõneks tunniks ööturule ja karaokesse.
Sellest ei saa ka poiss aru, et kui tema teeb hea khmeeripärase toidu (mida tegelikult peaks valmistama naine), siis miks naine seda ei taha, vaid soovib pizzat.
 Ja tulebki esimene jama majja.
Ok, meie maal on veel kuidagi võimalik see, et võid riides käia nagu tahad, aga eks natuke on piiratud seegi. Kui sa ikka juba naiserollis oled, siis ikka jälgid, et liiga litsakalt riides poleks, muidu teed suguvõsale häbi ja kutsud endale ise häda kaela. Ei meeldi siin ühelegi mehele, et just tema "moor" bikiinides ujumas käib - seda võivad teised teha, neid on ju tore vaadata, aga enda oma, on enda oma ja teistel pole vaja jõllida.
 Nõnda siis jõudsin selle mõtlemisega siiamaale, et , (taas vaid minu arvamus), katsu sa üht  valget naist sundida riietuma keset päeva pidzaamasse ja teda käskida sellega veel peatänaval patseerida. Ei!
Ja T-sörk seljas merre ujuma ! Ei! Ja kell kuus hommikul üles ärkama, et katlale tuli alla teha, ning kala praadima hakata, või supikest keetma! Tänan ei! Söögu võileiba vanamehekonn!
Vot, aga khmeeride pereema peab ärkama koos päikesega, toitma pere ja siis toimetama hakkama. Tegelikult on selles ärkamises oma iva sees, mida valge inimene ei taba ära. Nimelt siis pole veel nii palav Kui sa ikka kella kümneni voodis aeled, siis pole enam mõtet enne õhtut õles tõustagi, kuumus tapab.
Õldiselt tundub üldse kohaliku naise amet üsna raske olevat, sest röökitagu mis tahes, mehed on siin maal laisad. kes ikka päeval kusagil töökohal on, ega see kodus küll suurt midagi enam peale seda tee. Ta ju on väsinud!
Naised käivad ka tööl, aga töö kõrvalt ka koristavad, kasvatavad lapsi, jne.
tegelikult toimub seesama ka mujal maailmas, ainult selle vahega, et meil on kuhjaga kodumasinaid, mis töö kergemaks teevad. Siin asendab kodumasinaid suur pereliikmete arv. Enamus peredest elab koos vanavanemate ja vanematega. Samuti on sama katuse all ka õde või vend oma perega. Ühest küljest on see hea, sa pole kunagi üksi ja kõik aitavad kõike teha, aga valgel on vaja seda omaetteolemise ruumi ka. ja sellest siinsed kohalikud aru ei saa.
Ja siis ssabki tavaliselt armastus otsa.
' Teema lõpetuseks vast siis niipalju, et meie pulmasaaga on jätkuvalt tõusuteel! Tänase seisuga võtab poiss naise detsembris, sest munk ütles, et see on parim aeg selle noorpaari jaoks. Kõik, kes te olete huvilised pulma tulema, võtke endale detsember vabaks, sest kuupäeva peab veel tarkadest raamatutest täpsustama.

 Saiha võtab naise - Saiha ei võta naist!

 Mõtlesin, et kirjutan kohe ühe eraldi peatüki sellest, kuidas meie muidu nii tubli poiss Saiha ühe seeliku pärast arust ära läks ja tropiks  muutus.
Eks tegelikult olen eelnevalt sellest pajatanud ka, aga praeguseks hakkab juba asi "seebiooperiks" kätte minema, nii, et pean vajalikuks ka üldsust asjaga kursis hoida, et bloggi liiga üksluiseks ei läheks.
Alustame siis algusest, kui poiss oli veel asjalik ja teenis ausalt ära oma teistest veidi kobedama palgagi.
Plika ema töötab turul kalaletis, ja seal siis noored tuttavaks saidki. paraku oli, ja on praegugi Saihal hirmus kihu naist võtta, ja nii ta hakkaski kohe teisel tutvumisnädalal meie ajusid komposteerima, et nüüd vaja pulmad teha ja kohe.
Tõmbasime mehikesele vee peale, hakates rääkima, et enne peab ikka pikka aega tuttav olema ja teineteist tundma õppima. Jutt oli nagu hane selga vesi! Armastus oli pähe löönud!
Nii palju siiski suutsime esialgu selgeks teha, et pulmad toimugu järgmise aasta jaanuaris, siis on aastake ikka aega ja meiegi oleme vast nii kobedad, et teeme korraliku pulmakingi. No jäi kuidagi algul nõusse, aga seda vaid mõneks päevaks.
Nädala pärast oli juba maha müünud oma kalli telefoni, et pulmaraha kokku koguda. Summa oli ämma poolt esialgu määratud 3000 dollarit. Ühele khmeeri poisile päris paras pähkel - kuid mitte ületamatu, kui on tõsised plaanid.
Uurisin siis ääri-veeri, et mis ämmal peale tütre selle kolme tuhande eest vastu anda on? Selgus, et suurt midagi. Pidu pidi nii palju maksma minema. Imekspandav! Plika ema käis ka tulevase väimehe töökohta üle vaatamas koos suguvõsaga. Tundus, et erilist muljet baaris töötamine memmele ei avaldanud, aga asja kompenseeris ilmselgelt see, et Saihal valged ülemused teda hoiavad ja teistest kõrgemale positsioonile on tõstnud. Võib-olla teen ämmamammale liiga, aga kõik märgid hakkasid näitama, et turumutil hakkas peas kalkulaator kiiremini  tööle. Mõned pöevad hiljem kasvas pulmadeks vajaminev summa 4500-ni. Ja poiss hakkas paaniliselt raha kokku kraapima oma meelest.
Helistas oma lihasele emale, et teada saada palju ema annaks pulmadeks, siis käis mul sabas ja lunis laenu.
Samal ajal puhkas meil siin üks austraallane, kellega ta päris hästi läbi sai. Ja see lubas purjus peaga, et kui asi tõesti naisevõtuni läheb, siis temal pole mingit probleemi toetada.
Õli valati tulle!
Algas uus aasta, aussie sõitis koju ja juba paar päeva hiljem tahtis Saiha, et ma talle kirjutaks ja raha küsiks. Ajasin vastu, et pulmad alles järgmisel aastal ja enne ei saa midagi. Ei, kus kurat, ämmamamma tahab kindel olla, et plika ikka ära võetakse ja raha olgu tema käes.
Mul hakkas kuskil kuklas väike häirelambike hõõguma.  liiga kibekähku üritati plikat tanu alla saada.
Mingil hetkel tuli jutuks, et plikal olla ka mingi teine poisssõber olemas ja, et ta praegu kahevahel kumma võtab-kumma jätab. Teisega olevat suur armastus olnud, aga meie poiss meeldivat emale rohkem. Eks siin maal on vanemate sõna siiski suure tähtsusega, kuigi mitte nii möörav enam kui ilmselt vanasti oli.
Et Saihad ikka plika külge kinnistada sokutas mutt plika siia tööle. Ega tast suurt tööinimest polnud, aga kannatasime ära.
plika hakkas ka poisi musta pesu omale koju pesta tarima. Ning jutu sees selgus, et ämm olla lubanud noortele ka mingi maja oma hoovile püstitada.
Sellest majast muide pole rohkem kuulda olnud.
Aga selle asemel hakkas poiss hoopis tegema ettevalmistusi nn. kihluspeoks. laenas taaskord raha ja kutsus ka meid peole esialgu. Kui aga peopäev kätte tuli, siis selgus, et ega ikka plika suguvõsa meid nii väga näha taha seal.  Ega me ei kippunudki - mis me seal teha oleksime osanud.
Nädalake peost möödas, tuli jutt, et ema tahab poisi motot.
Ma ei saanud esialgu asjale pihta! Mille jaoks tahab poisi ema, kellel on mitu veoautot ja tegeleb kaubaveoga Vietnamist siia, äkki poisi tutikat motot omale.
Aga ei - selgus, et motosoov oli hoopis ämmal. Olin kategooriliselt selle vastu, et  teine oma moto loovutaks. Olin ju näinud kuidas ta selle jaoks raha kogus ja meiltki laenas.
 Esialgu sain veel asja ära hoida, aga ilmselt läks surve teiselt poolt nii suureks, et moto siiski müüdi maha. Tegin vastukäigu ja lasin plika töölt lahti.
 Siis läks sõjaks, poiss istus nagu puujumal ja ei liigutanud lillegi. Kannatasin ära paar päeva, siis teatasin, et kui tööle ei hakka - töötab edasi turul kalaletis.
Noh, hakkas end liigutama.
Samas hakkas uus vaatus naisevõtul. Et pulmad peavad toimuma nüüd ja kohe peale khmeeri uut aastat.
Mul oli sellest komöödiast nii siiber, et teatasin, lasku käia, aga arvestagu, et meie pulma ei tule. Esiteks pole Reiksi siin, kati ei saa tulla, Aigar ka mitte, ning raha kingituse jaoks pole ka.
Eks see teema söödeti vist mutile ette. Igatahes ei meeldinud see turuärikale ning uus uudis oli, et pulmad toimuvad ikka järgmisel aastal.
Tegelikult heliseb see häirekell mul peas edasi. Poisile tehakse ilmselgelt külma, aga kuna nüüdseks mõtleb mehikesel juba vaid see alumine pea, siis on mõtetu teda valgustada.
 Minu meelest on imelik, et kui oli teise kutiga nii suur armastus, miks siis ikkagi kuulati ema sõna.
Miks on nii kangesti vaja tüdruk anda naiseks ühele poolhaigele poisile?  kas äkki plika ei saa enam lapsi, siis on ju pärast hea poisi kraesse ajada, et sa oled nii haige, et ei saagi.
Või on vaja peresse kedagi, kes hakkaks sõnakuulelikult turul orjama. Ja selleks on Saiha just sobiv, sest ta on üsna mõjutatav. Naise kaudu veel eriti. Ja pealegi on poisil  pärisema üsna heal järjel.
Midagi igatahes on mäda selle plika perekonna juures.
Mina muidugi torkisin ka veel, et miks nendel piltidel, kus plika on üksi, või kellegi teisega - ta on õnnelik, aga seal kus Saiha ka on, siis mossitab.
 Nii, ja nüüd on sellest naisevõtupaanika algusest möödas kolm kuud ja mingil hetkel hakkas ka poisile tunduma, et tema üle ei olda enam nii õnnelikud. kas sai ämm aru, et suuri rahalaadungeid pole oodata ja poiss on end juba üleni võlgadesse mässinud, või milles asi? Nädal tagasi käis poiss ja võttis oma raha tagasi. Siis oli tund vaikust, kuni telefonikõneni. Pisarais ämm ja plika ulgusid äksteise võidu toru otsas. Mina oma õeluses kahtlustan, et mitte selle pärast, et Saihal  tekkisid kahtlused plika suhtes, vaid selle raha pärast rohkem.

Poisil läks süda haledaks, lasi end arvama panna, et ikka on suur armastus ja viis raha tagasi.
Noh, nüüd on nädal möödas ja täna tulid kaks rannatüdrukut Saihaga rääkima millestki. Ma esialgu ei pööranud tähelepanu, aga mingil hetkel märkasin, et poiss läheb näost imelikuks.
Selgus, et tüdrukud kandsid ette, et Saiha tehakse lolliks. Sel ajal kui tema siin kindlalt tööl on, käib plika teistega väljas. Ega sellest ju midagi valge inimese silmis polegi, aga nende jaoks on see juba petmine. Seda enam, et ega väljaskäimistest siis poisile teada pole antud.
Nii, p raeguse seisuga on siis seebiooperis kõik eelnevalt toimunu ära jutustatud ja poiss teist raksu turul. Sedakorda läks taas oma raha tagasi tooma. Esialgu põrutas siit plika poole koju asja uurima. Tüdruk oli vabandanud, et käis lihtsalt sõpradega väljas. Nüüd aga helistas ämmamamma, eks näis, mis edasi juhtub. Äkki peaks kohe uue blogi avama selle kohta!

 Vaat vana inime on ikka üks loll ja ahne inime!
Olin täna lahke tüdruk ja andsin poistele vaba päeva. Chayd nagunii praegu nädal aega pole ja mis need teisedki siin tühjas rannas passivad.
Ise siis mõtlesin, et lähen Otresele ja päevitan natuke. Viimati sai päevitusriiete väele võetud siis, kui Kati ja "gängiga" Samloemil puhkasime. Täna pidi algselt Kris ka tulema, aga jättis siiski rannatuuri vahele. Ja õieti tegi!
Näen praeguseks välja nagu Nasva jõe värskeltkeedetud vähk. Näost oleks nagu kortsueemaldamismasin  üle käinud, suu kisub kahelt poolt kõrvade taha, aga ilus pilt see pole.
 Ühesõnaga, läksin tunnikeseks, võtsin raamatu ka kaasa, et harin end tibake. Tund sai kole kähku läbi ja arvasin, et teine tunnike ei tee ka midagi. seda enam, et miski taat sättis end ka kõrvaltoolile mesijuttu ajama. Õnneks oli norrakas, nii, et inglise keel polnud kummagi kodukeel. Nii me siis patrasimegi veel tunnikese. Siis lõi kuumus taadil vererõhu vist üles, aga ta asutas end minekule. Mina vaatasin end ja leidsin, et ei ole miskit päikest veel peale hakanud mulle. olen veel natuke. Aga merest tulles tundus siiski asi juba hapu. Olin just kodinaid kokku korjamas, kui tuli Petja ujuma. Petja on üks ukraina poiss, kes siin reklaamindusega tegeleb.
No ja jäimegi taas lobisema. Sedapuhku juba vene keeles. Lõpuks teatas Petja, et viskab mind koju ka, kui ma ta viitsin ära oodata. Muidugi viitsisin. tasuta saab ju koju, ikkagi kokkuhoid.
 Ja siis kui koju jõudsin, tunnikese tukkusin ja lõpuks ürkasin - oh sa kurat! Sihukest vähki polnud ammu näinud! Õnneks kasvab mul potis aaloe, tirisin siis lehekese ja möörisin end kokku. Äkki aitab ja nahk ei tule maha!
 Nüüd olen siis baaris. Poisid tulid ka just ja töllerdavad pesuväel ringi. Küsisin, et mis tegite päeval, aga keegi polnud miskit eriti originnalset korda saatnud. Niisama lihtsalt, Saiha oli plika juures passinud terve päeva (ehk sai oma armastushulluse rahuldatud), Tyyt oli sõpradega ringi sõitnud, Kobrat ma ei teagi, magab teine õndsat kanepiund vist.
Kõisin taas "Titanicus" söömas ja tekitasin loomulikult endale musta meeleolu õhtuks. Pubidetänav massiliselt rahvast täis, alla randa jalutades laudade taga vaid mõned inimesed. Isegi "Ankori baar" on rahvast tühi.
Tegelikult on see asjade loomulik käik. Tervelt kaks tänavatäit on suuri hotelle, ja söögikohad on kohe nende vastas üle tee. Kui nüüd loogiliselt võtta, siis mis pagana pörast ma turistina peaksin ronima alla randa liiva sisse korvtoolidesse lamaskledes grillliha närima, kui on võimalus süüa valges, korraliku laua taga ja ka odavamalt praadi. odavam on küll suhteline, aga mugavam on kindlasti. Ja nii meil see rannas õhtustamine ongi tasakesi hääbumas kahjuks. Olen tasapisi hakanud mõtlema, kas me ei peaks hakkama kohavahetusega tegelema, ehk siis, kas rannabaar vahetada müne toreda pubitänava koha vastu, või mõelda üldse Cambodiast kuhugi kaugemale rännata. See muidugi sõltub suuresti ka Reiksist, mina pole siin üksi millegi otsustaja - kuid tasapisi hakkab siiber sellest olelemisest-vegeteerimisest ette tulema.
Need küll praegu sellised uitmõtted muidugi, sest hooaeg oli nadivõitu. Pealegi lendan ometi sel suvel pooleteiseks kuuks Eesti puhkama, äkki olen tagasi tulles vähem negatiivne.

 Ma ei saa aru, mis kuramuse sürr meie baaris on köögistaffiga. Tulevad ja kohe ka lähevad!
Kahe aasta jooksul on meil onlud köögis kokku tööl 13 inimest. Mõni neist on üritanud isegi kolm korda töötada, nagu näiteks Sofi.
Üks teema on selles, et kõik, kes vähegi kokkama tulevad, arvavad, et olen liikuv rahakott ja küsivad palgaks kosmilisi summasid. Eriti ei taheta aru saada sellest, et palgad on kõrg- ja madalhooajal ikkagi suuresti erinevad.
Miks meie kokad siis ikkagi on jalga lasknud?
E
Pipi ja Pai varastasid meie nina all nii kuis jaksasid - olime ju uued, ega jaganud nende süsteemidest midagi.
Kui need lahti lasime, saime mingiks ajaks tööle Momi. Mom oli tore ja asjalik, aga oli kahjuks armunud ühte rannabaari poissi ja ei suutnud kuidagi köögis püsida, pidi ikka poissi passimas käima rannal. Poisi töökoht oli aga meist üsna kaugel rannas. Nii siis, kui Momil avanes võimalus poisile lähemale kolida tööle, ta seda ka tegi.

Pärast plikasid tuli Tyra kokkama, aga ta oli nii plikahingega, et kui robustsema suuga  ja kokapaberitega Khamera talle püüdis õpetust jagada, hakkas nutma ja stoppis töö.
Sofi oli nii rahaahne, et igal nädalal käis palka juurde küsimas, kuni sellest siiber sai ja ta minema kihutasime. Paari kuu pärast tuli tagasi ja kõik kordus.
Vahepeal oli köögis miski memm, kelle nime ma selgeks saada ei jõudnudki, poisid kutsusid teda nagu eeslit Iiaaks.

See memm ei saanud aru, et madalhooajal vajasin ma teda kokkama vaid õhtupoole, kebis rahulikult hommikul, kui vaja polnud kohale.
Jaahh, vahepeal teeb loomulikult köögikokkamised ära Chay, aga tänu sellele on tal baarioskused roodte läinud.
 Mingil hetkel võttis meil köögi üle Jaja. Ideaalne kokk, aga hulkus tihti sõpradega ühtuti ringi ja taas tegi tema töö ära Chay.

Mingil hetkel üritas Sofi taas kolmandat ringi, aga tõmbas uttu baari nädalaga.
Selliseid, kes üks päev on paigas olnud ja kohe minema kihutanud on lugemata hulgal. Krt. nagu needus on köögil peal. Mitte keegi ei püsi seal. Oma teema on loomulikult ka see, et meil pole seal ka kedagi abitöölist, lihtsalt kuidagi on nii kujunenud, et pole leidnud sellist asjalist, kes suudaks koristada ja kokka aidata. Keegi ei taha olla pisikese palgaga mustatöö tegija siin maal enam.
Ajad arenevad hullupööra valgete kahjuks!
Mingil hetkel oli meil tööl ka veel pisike priske jutupaunik Bopha, aga pidas vastu vaid paar nadalat, sest vastupidiselt sellele, kui kiirelt liikus ta suu, siis pöördvõrdeline oli käte kiirus. Ühesõnaga oli laisk nagu kapsauss. Armastas ainult baaris pläägutada, köögis oli hullumaja.
Siis tuli tööle Jecku pruut Jin, kes  kõndis ainult poisi sabas ja kokkama läks sellise näoga, nagu saadetaks gaasikambrisse. Nad said mingi aja ka Chramiga koos töötada, aga siis hakkas plika köögis ülbitsema ja läks Chramile kätega kallale.
Chram! Jah, ega temagi kaua vastu pidanud. Tegelikult oli ta tore naine, aga ta mees Cheu oli täiesti mõttetu tropp grilli kõrval taarutamas. Lihtsalt kohe muud ei vaevunudki tegema, palu palju tahad.
Chramil läks aga köögis üksi raskeks, pealegi ei osanud ta inglise keelt ja tänu sellele tegi ka erilisi lolle oste, kuna ei suutnud minuga konsulteerida. Sada korda seletasin talle, et kui tahad midagi rääkida - ütle poistele, nad tõlgivad, aga jutuks see jäigi minu poolt.
Et Chram päris ära ei nõrkeks lubasin Saihal tääle võtta ta tüdruksõbra. Ossa pagan! Vaat see oli viga!
See mimm ei teinud kohe mitte essugi. Pidevalt võttis meile ütlemata vabu päevi ja oli haige.

Kui Chram lahkus, sest ei jaksanud üksi kõike teha, läks taas tööle kööki Chay! Ja nii, nagu ei olnud sellest Saiha pruudist abilist Chramile Ö polnud temast abilist ka Chayle. Tuli kell kolm (kui tuli), tavaliselt saime poisilt teada, et taas on neiul vaba päev, kell kümme, pidi poiss ta tagasi viima. selle aja jooksul pesi kaks korda nõud ja ülejäänud aja istus grilli kõrval. Saatsin loodripolgu koju!
Pealegi - olin Saihal palunud mitu korda vaadata uut staffi kööki, aga mul on kahtlus, et ta isegi ei vaevunud seda tegema, kartes, et siis ta pruut lendab kohalt. Lendas ilma uue stafitagi. Kaua ikka jõuab istujatele maksta.
Eile tuli kööki uus poiss Tien. Meile sobivate tööaegadega ja puha. Palka pakkusin küll madalat, aga ütlesin ka et kõrghooajal on palk suurem ja eks ikka esimesel kuul tuleb inimest testida. Kõik oli nagu ok, aga täna hakkas juba rääkima, et vist ikka ei taha töötada.
No ma ei saa aru, mis värk toimub.!!!!!???????
Pole nagu midagi hullu seal köögis, pealegi, kui arvestada khmeeride laiskust, siis peaks ju olema hea meel, et rahvast vähe. Aga tema hakkas rääkima, et tal igav, kui pole külastajaid. Ohhhhh, saaks ma ainult sotti, mis tegelikult toimub. Tunne on selline, et keegi enda stafist töötab mu vastu köögi suhtes.