Vihastasin momendil staffi peale, nii, et silmade ees must ja äärepealt oleks veel enne hooaja algust nad kõik tagasi riisi harima ja pähkleid korjama peksnud.
 Milles siis asi?
 Jeck on nagunii aeglane nagu vesipühvel ja kõrvakuulmine ka valikuline. Klient seisis leti ees, menüü käes, lambaants tegi kahele plikale, kellega pärast konflikt hinna pärast tekkis, šheike ja ei saanud samal ajal suud liigutada, et seisva kliendiga ka suhelda. Määgatas alles siis, kui mees oli juba selja keeranud. Saiha oli turul ja Chay kokkas köögis, sest Jien, selle asemel, et õppida selgeks nende toitude valmistamise, mida ta ei oska, mängib Jeckuga kodu. Teatasin siis, et järgmisest kuust võtame staffi juurde ja hakkab taas valik, kes jääb tööle hooajaks, ning millises vahetuses. Okey!
 Tatikad kaeblesid kohe, kui Saiha tagasi oli, sellele, et emme on vihane. Ah jaa, tuletasin neile veel meelde, et tuleb klientide laudade juures käia ja vaadata, et äkki soovitakse veel midagi tellida. See tuli nagu sellepärast meelde, et Kats on nüüd siin ja temale jäi see silma puudusena.
 Ok, Saiha tõmbas siis sae käima, et mis ma norin staffiga, ja miks ma vihane olen jne,jne, Lõppkokkuvõttes ma vihastasingi ja teatasin, et vabandust, kui ma julgen nõuda töötegemist, palun istuge rahulikult edasi oma telefonid näpus ja mängige, aga palka ärge ka küsige.
 Nüüdseks valitseb baaris äikeseeelne vaikus, mina ka ei kavatse ühtegi nõudmist esitada, ega meeldetuletust millegi kohta teha. Kui vaja, siis teen ise selle mis vajaks korda sättimist ära, ja kõik. Eks näis millal kintsu kraapima ja lepitust otsima tulevad.
 Aga Kats on siis läbi seikluste kohal!
Meil läks vastuminek muidugi tunduvalt valutumalt, kui temal kohalejõudmine tänu edasilükatud lennule.

Igatahes algas trall sellega, et laps helistas meie aja järgi kell kolm öösel Istambulist ja teatas, et Bangoki lend lükati edasi, ning ilmselt ta ei jõua kella seitsmeks õhtul Phnom Penhi..
 mina, kes ma kardan lendamist ise, kujutasin kohe ette mingeid jubedaid stsenaariume lennuki tehnilisest seisukorrast, ning sellega oli mu ööuni magatud. Päev otsa passisime siis pealinna turul ja ostlesime, sest me olime bussipiletid hommikusele bussile juba ostnud. tegime ka endale selgeks kõik variandid, mis siis õhtul saab, kui laps tuleb viimase lennuga, või ööbib Bangkokis. Hotelligi vaatasime valmis.
 Õnneks siis kõik laabus ja Kats jõudiski kohale. Janüüd läheb elu edasi.