Mis inimesed siin küll elavad?
Meie baari tuli kutsikas, või ehk, mis kutsikas väike koerahakatis juba. Nöör oli kaela seotud, et teda ilmselt üles puua. Ma tean, et siin süüakse vahetevahel ka koeraliha ja selleks tapetaksegi niimoodi koeri. Aga see ünnetuke on vaevalt 5-6 kuune kuts. Eks ta pääses ilmselt plehku koerasööjate käest. Keegi ei tea, kaua loomake on hulkunud, aga ta annab "saleduse" poolest silmad ette ka ilmselt igale modellile.

 Püsti ta eriti ei seisa veel, sest koosneb vaid luudele tõmmatud nahast ja hiigelsuurest raskest peast. Aga sära on juba nüüd teisel päeval silmis, kuigi pean ilmselt siis kui loomake vähegi kosunum on teda ka arstile näitama. Ta on praegu lihtsalt niikõhn, et isegi kirbud on ta juurest jalga lasknud, sest pole midagi hammustada.
Esimese hooga pidi ta ka toidukausi äärepealt ära sööma. Harjutamegi teda praegu vähehaaval toiduga ja sellega, et toit ei kao kuhugi, ning seda pole vaja ahvikiirusel endale sisse kühveldada. Ehk teisisõnu saab ta praegu süüa iga paari tunnitagani lusikatäie. Ja ei midagi ülirammusat..
 Algul oli ta vaeseke ülikuri toidukausi peale, et see julges tühjaks saada, enne kui ta end oli lõhki söönud. Täna võtab asja natuke rahulikumalt. Ka Süsi-poissi ei ründa enam paaniliselt, kartes, et meie "nuumsiga" ta dieettoidu nahka paneb. Süsi ei saa muidugi asjast aru, miks sõbranna eriti püsti ei püsi mängides, ning miks ta enamjaolt pikutab, või lausa magab. Poisi meelest on majja lastud mingi eriti laisk plika :)
Kuid eks ta hakkab vast kosuma.
Õnneks on meie seltskond koeralembelised, nii, et isegi reiks ei teinud numbrit sellest, et kuts on plika, hoopis, arvas, et küll Roman (arst9 selle asja korda ajab. Peaasi, et loom saaks kodu.
 Vaatame mis tast hiljem kujuneb, aga praegu ma lihtsalt ei suuda aru saada "loomasõpradest", kes piinavad selliseid keeletuid olevusi. See koer ilmselt jääb meile elu lõpuni truuks valvuriks, kui kosub :)