Contents

 [hide] 

• 1 Buddhismi õpetus
  • 1.1 Virgumine
  • 1.2 Tee
• 2 Kõlblus
  • 2.1 Hoidumine teiste elusolendite kahjustamisest
  • 2.2 Hoidumine võtmast seda, mida pole vabatahtlikult antud
  • 2.3 Hoidumine seksuaalsest väärkäitumisest
  • 2.4 Hoidumine valelikkusest
  • 2.5 Hoidumine meele ähmastamisest alkoholi või narkootikumidega 
  •   Väike kaheaastane Tšomrong teab täpselt, et kui baari  ette jääb seisma üks või kaks oranžides riietes meest, tuleb neile midagi anda, ja kuulata ära nende õnnistus. Ta teab ka täpselt kuidas käed viisakalt kokku panna ja munki tervitada ning kuidas pärast ka tänada. Mina läbini eurooplane olen sadu kordi seda  rituaali jälginud, mis hommikuti toimub, kuid kui peaksin ise minema, et annetust anda, siis jääksin ilmselt hätta ja unustaksin nii mõnegi pisiasja.
    
    
    
    1. Cambodia on buddistlik riik. Enamik rahvastikust on buddistid ja iga maja ees väljas seisab altar Buddhale. Samasugused ilusad altarid on ka majades sees ning igas baaris või muus ametiasutuses on selline olemas. Kuigi rahvas on nii nagu mujalgi, kes tõsisemalt pühendunud, kes vähem. Vaatan seda oma staffi pealt. Kui hommikul mungad baari ees peatuvad, siis mõni poistest läheb vabatahtlikult annetama, mõnele tuleb meelde tuletada, et sina pole kaua käinud. Sama on ka altari korrashoiuga. Kui Jecku  teeb altari korda ja ostab Buddhale saiakesi, nosib Saiha need vaikselt ära. Aga see ei tähenda, et tema ei ole buddist. On ikka, aga mitte nii pühendunud, või ei näita seda välja.  Aga Buddism on neil üks tore usk, mida võib minu arvates kokku võtta nii, et ELA ISE JA LASE TEISTEL ELADA.
       See tähendab et teisi ei ahistata, ega sunnita jne.
        Ja ollakse leplikud kõige suhtes, mis sünnib. eriti tundub see olevat vanemate inimeste puhul. Nooremad on  juba targemad ja kipuvad küsimusi esitama, ning arutlema. Kuid ega see pole halb, see tähendab, et nad arenevad ja arenevad just selles suunas, millise tee nad endale ise valivad.
        Ka usuvad nad uuestisündi. Iga poiss on baaris arutlenud, et kellena ja kus nad sooviksid. Kurb on see, et olles khmeerid, ei taha nad uuesti siia ilma tulla Cambodias. ja seda vaesuse pärast, mis siin riigis valitseb. Loodan väga, et aastatega see suhtumine muutub.
       Ma elan siin juba poolteist aastat, olen käinud pogodas lihtsalt niisama, olen käinud ja pannud viirukiküünlad põlema ja saanud buddalt õnnistuse. Olen käinud ka pogodas siinse suurima usupüha ajal, mis kestab 15 päeva ja lõppeb sellega, et rahvas koguneb varahommikul pogodasse, kaasas annetused, ning kõik saavad munkade poolt õnnistatud. See oli tegelikult minu jaoks üsna huvitav kogemus ja sel aastal lähen ma ka taas kindlasti. Küllap siis kirjutan sellest rohkem, mis seal toimub.