28 päeva on jäänud veel Kata tulekuni! Eile saabus Kris ilmselt tagasi Eestist!
Tegelikult käib ka minul aina tihedamini peal koduigatsus. Oli ju plaanis mööduval suvel ikka korra sinna pääseda, aga.....  Mõne inimese lilleline elustiil rikkus kogu asja. See, mis ma kõrghooajal kõrvale panin sulas nn. pangast kuuga peale seda, kui oldi üles leitud.
 Nüüd vaatan juba teist päeva kadedusega, kuidas kõrval baar enda rannapoolset katuseserva venitab kuni kõnniteeni. Oli ka mul see plaanis sel suvel, et vihma ajal ei peaks paaniliselt katteid alla laskma, vaid rahvas saaks rahulikult varju all istuda ja vihma vaadata. Aga ei! Tähtsam on baari sulgemise ajaks olla niiiiiii täis, et jalad ei kanna ja roomatakse piljardilaua all, ise seejuures laua jalga sõimates, et see teelt eest ära ei lähe. Vahva!! Tuleb seekord piirduda vaid mööbli ülevärvimisega., kuid järgmisel suvel lähen koju käima kasvõi vägisi. Ja katuse ehituse võtan ka ette.  Ei huvita enam, kas härra jaoks ka selleks raha jätkub, lihtsalt enam ei jaksa tore ja abivalmis olla. Elu kipub minema aina hullemaks ja agressiivsemaks.
 Valged inimesed on ka rannast praktiliselt kadunud.
 Kool algas ju, või on kohe algamas. Naersime just eile Oliviaga, kui ta käis ranna puhastamiseks raha küsimas, et kohe algab surnud kuu ja tema nurub veel raha ka, teades, et sisse ei taha midagi tulla :).
 küsis samuti, et millal mul plaanis on Eesti minna. Ohhhhh!
 Õhtud on ikka juba nii rahvavaesed, et  peale seitset nagu polegi midagi teha. Paar lauatäit sööjaid ja hiljem mõni üksik napsutaja.
 Igav!
  Imelikul kombel on sel aastal rand säilinud. Eelmisel suvel loksus sel ajal meri vaid paari meetri kaugusel  baarist, aga sel suvel on puu ilusti kuival ja ka päevitustoolid käivad veel siiani väljas, kui ilm kannatab :) See on positiivne, sest  seda kiiremi taastub ilmselt hiljem ka kogu rand. Hooaeg võikjuba pihta hakata ja seekord ka kiiresti uus aasta kätte jõuda. Äkki läheb miskit paremaks!
 Sofikene lasi ka taas jalga, sest ma ei respekteerinud teda kõige tähtsamana! See oli siis juba kolmas kord tal jalga lasta, ning sellega on ilmselt tema  karjäär meie juures lõppenud. eile käis meil koha peal kööki uurimas Bopha. Aga mitte see Bopha, kes valgetel nahka üle kõrvade tõmbamises Cambodia meister on, vaid lihtsalt sama nimega neiu. Homsest peaks ta siis tulema kööki tööle. Lubasin talle hooajaks ka köögiabilise vaadata, sest muidu mandub siin poiste seltskonnas ka poisiks kätte ära.