Äsja lõppesid khmeerimaa suurima usupüha pidustused, mis nagu kombeks lõpetatakse kogunemisega Pogodasse, et teha annetusi ja saada munkadelt õnnistus.
Pogoda on siis siin maal tempel, kus mungad pesitsevad. Meie käisime sel aastal Rock Pogodas ja Diamond Sea pogodat külastasime ka möödaminnes.
Midagi uut  ja šokeerivat enam sel aastal polnud. Kuna tempel on suurem, siis tundus ka toidukausse ja lilli vähem olevat.

Viirukihais ja suits panid hinge kinni ja silmad vett jooksma nii, nagu ka eelmisel aastal.  Katile oli muidugi kõik uus ja ilmselgelt huvitav. Meiega oli kaasas ka üks Aussi poiss. No tema jaoks oli tõeliselt põnev, sest ta oli eelnevad päevad veetnud hommikust-õhtuni vaid baarileti ääres.
Tänu temale tegime ka tiiru teise templisse.
Noh, Diamond tempel on Roci kõrval ikka tõeline iludus, kuigi sealt ei avane vaadet Sihanoukvillele. Kahjuks, või õnneks oli seal tseremooniad juba lõppenud, kui meie kohale jõudsime.
Kuid egas me oma õnnistamisest ilma jäänud. Tegime selle kõik läbi enne. Ma  käisin koos Kata ja Khemeraga lausa kolmekesi personaalsel veega pritsimisel. Kulus ära- oligi vihmaeelselt lämbe :)

Ega muidugi midagi aru ei saanud, mis poiss meile joodeldades ette kandis, kuid ikka oli kena. Pärast selgus, et ta joodeldas üldse väga vanas keeles ja isegi Khemera ei taibanud tuhkagi, mis meile õnnistuseks kaasa lausuti.
 Kuna Rock asub täiesti linnas, siis on seal ka hulgaliselt kerjuslapsi elamas. tean, et neile ei tohi anda raha, aga kuidas sa ikka keeldud, kui kaks rosinasilma on kenasti ära õppinud inglise keeles suhtlemise ja oskavad veatult, ning aktsendita öelda :"Please one dollar?"

Jalanõude pärast, mis pidime igasse ruumi sisenemisel ära võtma ja ukse taha jätma, puhkes laste vahel lausa kisma, sest pärast said nad plätude valvamise eest ju sada rieli, mis meie mõistes on muidugi paar senti, aga neile ilmselt miljon.

Riisijagamise tegin ka tänu Khemerale läbi. See tähendab, et kõigil on kodus valmis keedetud riis termose sees ja see tuleb võrdselt jagada teatud arvu potikeste vahel. pärast viiakse need potikesed vaestele, et ka nemad saaks süüa. Tegelikult peaks selline annetamine olema iga päev ja ilmselt riigi poolt, sest ega ühtede pühade raames saa ometi aastaks kõhtu täis parkida, teadupärast siin maal ülessoojendatud toitu süüa ei saa, see läheb hetkega hapuks.

Aga pühad olid toredad,  mõni meist otsustas pühade puhul taaskord kohalikele demonstreerida, kuidas üks "tõeline kristlane" pidutseb ja "vennaihu tarbib", nii, et meie majas pühad veel kestavad.






Aga  "meie talv" ehk vihmaperiood ei taha ka kuidagi taanduda. terve eilse päeva sadas, öö on sadanud ja tundub, et ka tänane päev jätkub tuule-tormi ja vihmaga.

Rahvast muidugi sellise ilmaga liigub ülivähe. Õnneks pole siis ka staffil vaja pingutada, sest Jeck ja Jien läksid pühadeks koju ja Bopha lasime lahti. Tore tüdruk osutus teiseks Sofiks-manipulaatoriks. laisk oli ka veel peale selle. Igal võimalusel pikutas ja köögis ainult kisas, kui juhtus , et tunni jooksul tuli rohkem kui viis praadi valmistada.
 eks nüüd peame kibekähku kusagilt kööki staffi juurde saama, muidu läheb tööaeg liiga pikaks ja pingeliseks kõigil.
 Tegelikult, ega palju polegi juurde vaja, ainult üks normaalne kokamutt ja õhtuks üks poiss. Aga poisid lohutavad mind, et küll Buddha saadab mulle kellegi. No vaatame seda värki
 Täna nägin muide ka tõeliselt, kuidas laine lööb baarini välja. Päris võimas, aga nagu tavaliselt, ega siis ei istu ju fotokas näpus. Nii tuli pilt vaid juba taanduvast merest.