Tegelikult algas asi juba varem ja lihtsalt lõppes kontserdiga, kuna esimesed eesti "pääsukesed" lendavad juba tagasi koju.
Mõni aeg tagasi jõudis siia üks eesti noorpaar, kes jääb talvituma. Neile pidi kohe-kohe järele jõudma ka noormehe vend koos sõpradega. Ja, et kui kohalik eestlaskond vastu pole, siis võib vennas siin mõne lauluga meile esineda, kuna ta kenasti viisi peab ja kitarri mängib. Mis seal ikka, muidugi võib!
Jutu käigus selgus, et vennas on Eestis ikka päris kõva tegija, mitte mingi künkal kannet plõksiv Vanemuine" :).
Ühesõnaga laulis ja mängis meil eile õhtul Karl-Erik, koos sõbra Egertiga. Perekonnanimed võib igaüks juurde mõelda vastavalt oma soovile, või teadmisele.
Mina olin igatahes nii loll, et polnud poisist kuulnudki. Eks muidugi juba tükike kodumaalt eemal ka oldud ja kuna siin on eestikeelsete telesaadetega kitsas käes, siis on see ka kohati aru saadav. Nii ma oma teadmisi Youtube kaudu täiendasingi.
Esinemine oli igatahes lahe! Mulle meeldis!
Pidid suled ripakil üsna pea minema löntsima, sest kuidagi ei võetud vedu :).
See eest "Beach Roadil" ja eriti hiljem "Ledis" lasid vene neiud sellise tantsupeo valla, et hoia alt.
Eestlased, nagu tavaliselt plaksutasid kombekalt ja õõtsutasid end vaid muusika taktis. Mis teha, oleme sellised pikaldlased, algul ei saa vedama, pärast pidama. tegelikult ikka saime pidama. Läksime Reiksi ja Kataga koju telekat veel vaatama. Kuigi korraks oli mul tunne, et teeks pidu edasi. Jumal tänatud, et ei teinud, mul oli koju jõudes juba poole tunni möödudes peale siidri (meil nüüd siider müügis) manustamist selline peavalu, et karju appi. Ja nii vaat, et hommikuni välja. Mitte mingi pohmellivalu, vaid sõna otseses mõttes ülimigreen. Arvata on, et siider ei ole siin maal enam mu lemmikjookide nimekirjas kahjuks.
Aga stafi üle saime naerda tublisti tänu laulupoisile. Rääkisin neile ükspäev , et näete, see keskmine poiss, kes leti ääres istub ja praadi ootab, on eestis sama kõva tegija praegu, kui meil siin Preap. Pärast tükk aega jälgimist-järgimõtlemist hakkas Saiha mind usutlema, et kas ikka on? On-on kinnitasin ja näitasin neile videot. Suur oli meie jõnglaste imestus, et staarid on samasugused inimesed :) nagu teisedki. Soovad sama toitu, joovad sama jooki, räägivad, naeravad ja möllavad sama moodi. Polegi vaja kullatud lusikaid, ega portselantaldrikuid. Ja riides on ka sama lihtsalt kui lihtsurelikud. No ma sain ikka lõuatäie naerda.
Stafist niipalju, et täna peaks tagasi oma "koolirännakutelt" saabuma ka Jien ja Jecku. Tundub, et suure hurraaga kooli minekust ikka asja ei saanud. Kool on küll tasuta, aga, et ööbimiskoha ja toidu eest tuleb ikka maksta ja see meie kooner Jeckule ei istunud. Kuna olin neile lubanud, et, kui nende õpingutest asja ei saa, siis kahe nädala jooksul on neil võimalus tagasi tulla, nad tulevadki. No vähemalt helistasid eile, et tulevad.
Khamerast aga pole ei kippu, ega kõppu. Telefonile ei vasta ja sõpradega ei suhtle. Tema tuleb ilmselt stafi hulgast maha arvata. Kurb - sisseviskajana oli ta siiski hea.
Ah jaaa! Saiha ema on Sihanoukvilles! Tuli poissi vaatama. Ma ise pole teda näinud, aga poiss ütles, et ema on siin ja Reiks kinnitas sedasama. Saiha pole emaga juba paar aastat suhelnud, sest neil on üks väga-väga ammune "must kass" vahelt läbi jooksnud. Nimelt ei suuda Saiha siiamaale emale andestada, et viimane isast lahku minnes teised õed-vennad kaasa võttis, aga teda isa kasvatada jättis. Teised said kõik ilusti koolis käidud ja järje peale, kuid temal jäi tänu sellele, et papa jooma hakkas kool pooleli jne.
Eks vaatame, eile olid ikka rääkinud, ning ema pidi ka täna baarist läbi tulema, ehk lepivad ära - ikkagi oma ema ju.
Uue moto võtsime ka kuuks rendile. Katrin lubas kohe ka selle taburetiga sõitmise ära õppida, et kui sõbrantsid küll tulevad, hea ringi kimada. eile harjutas Reiks teda samuti kohaliku sõidustiiliga Palusin,neil baarist kojutuua ühe riiuli. Naeru ja kilkamist oli olnud kõvasti, kuid koju nad sellega jõudsid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar