Mõtlesin, et kirjutan täna õige kahest "vahvast" inimtüübist, kellega on tulnud siin kokku puutuda.
Esimene oleks siis loomulikult meie "sisalikud". Teema tuli meelde taas tänu sellele, et eile õhtul mõned neist meie baari külastasid taas.  Tegelikult jälgisin, ühte neist, ja  tuli meelde nende hea näitlemis- ja valetamisoskus. Näitlejannadena annavad nad kõigile Hollywoodikatele pika puuga. Või lihtsalt on rahaarmastus neil nii suur, et  sellega koos tärkab kohe ka lihtsalt armastus.
 Ah see selleks, aga valetamine tuli sellepärast meelde, et meie Sabrinakene venitas ka end kodust tite kõrvalt välja, et mõni uus valge mees  rajalt maha võtta, enne kui neiul parim enne tähtaeg kukub. Nägu oli laia naeru teisel täis, kui lauast ka valgenahalise vaba mehe leidis. Eks ma täna kuulen, kas Chris ka vedu võttis :) - vaevalt!
 Jah, miski ei veena mind selles, et Sabrina laps  valge mehe oma on,  nagu ta siin uhkelt kõigile kohe rasedaks jäädes uhkustades teatas.
 Ei veena lihtsalt sellepärast, et nad on valetamise meistrid. Üks sellistest "sisalikest" jäi jube laheda valega vahele, tänu sõbrannale, kes hakkas talle abi otsima oma poisssõbra käest.
 Tuli meile džunglist enne eelmise hooaja täit algust üks uus plika. Selline metsik ja kasimatu. Keelt ei osanud, huilgas ja hüppas nagu ahv meestele kukile. Dzungliahviks me teda kutsuma hakkasimegi. Sõbrustas siin teine ka eesti poistega. Vaesekesed ei julgenud  teda seltskondagi kaasa võtta, sest plika oskas süüa vaid lusikaga. Ja paigal ka ei istunud minutitki. Riideidki oli päris dzungli Janel rohkem Tarzani filmis seljas, kui tal. Aga noh, ilus ta oli ja ....miks mitte. Eesti  poisid sõitsid minema, tulid teised ja elu läks edasi, kuni ühel hetkel saabus meie väga hea tuttav. Kuna meie tuttaval oli ka kohapeal khmeerist sõbranna, siis ühel päeval oli see sõbranna palunud oma sõbrannat aidata. Olla  vaeseke just-just tulnud kodukohast siia, sest mingi prantslane olla teda kaasa kutsunud, lubades naiseks võtta. Aga näe, ei võtnud, kasutas ära ja lendas koju. Tütarlaps nüüd juba nädal aega hulkumas linna vahel, söömata-joomata jne. Tahab koju, aga pole piletiraha.  Hakkas meie tuttav siis meile ka sellest rääkima, et näe, mis õnnetus, neiut tabanud, kui seesama õnnetuke baarist laulu lõõritades mööda astus. ja oh imet - osutus juba pool aastat Sihanoukville vahel "hulkuvaks" džungliahviks. Pikk nädal ikka  plikal. Rääkisime muidugi omalt poolt siis ka ära, mis ja kuidas neiu siin aega veedab ja ega selle koju tagasisõiduga nüüd nii kiire tal polegi. Loodetud abi kojusõidu raha osas jäi  tal meie tuttava käest saamata.  Tegelikult on see ju pisivale, aga mängiti maha nii profesionaalselt, et lausa lust.  Teine neiuke, kes meil siin ringi liigub, oli alguses vait nagu sukk - ei oska inglise keelt. Okey! Poisssõber oli rahul, neiu ei sädistanud oma mõttetuid repliike jutule vahele. Aga, nagu poisssõber euroopasse tagasi lendas, sai neiu kahe nädalaga inglise keele suhu, sest järgmine poisssõber ei viitsinud tummahambaga jamada, vaid tahtis suhelda :). Noh, ja mis kunst on siis, endale  valge mehega laps meisterdada. Ja kui üks valge end isaks ei taha tunnista, küllap mõni ikka seda teeb, keda kannatab ära petta.
 Nii, ja teine vahva inimtüüp on india ärimehed. Nendega olen korra kokku juba eelmisel aastal puutunud. tuli meile üks selline sell baari, rääkis mesijuttu, kõsis igasuguseid asju a`la mis kuus su sünnipäev on jne. Ära minema asutades, soovis head õnne ja küsis viis dollarit - ta olla möödaminnes mu karmat puhastanud!!!!!!!
 No ausõna! kes tal palus seda teha! saatsin mehikese nii sügavale urruauku kui suutsin!
 Ja eile siis.... oss oli taaskord "asjalik2 peale õllelonkse, kui astusid kaks asjameest  baari. nemad tahtvat osta baari, või baari osalust. seletasid Reiksiga pool tundi asjalikult. Ega ma loll muidugi ei läinud kuulama, mis teema oli. Reiks ainult niipalju teatas oma õllenaeratusega, et poisid tahavad punti tulla. saatsin selle peale, mehe koju välja magama, et ta ikka aru saaks, kellega ta vindisena käed lüüa tahab. Ok sellega asi piirdus esialgu, sest Reiks teatas, et ta ei leppinud midagi kokku, vaid lubas mõelda. Aga täna hommikul indumehikesed kõksti platsis, ehitusmehed kaasas ja asusid asjalikult baari mõõtma, ning majandama, kuhu midagi paigutada ja millist baari osa soovivad nemad kasutada jne,jne.
 Helistasin käppelt koju,et küsida Reiksilt, mis värk on,ja kuulsin, et mingit kokkulepet pole olnud. Siis  läksin indupoiste käest küsima, et mida toimetate. Nemad vastu, et pool baari nende oma, neil juba bossiga kokku lepitud ja plää-plää-pläää, hakkavad ehitama. kihutasin sellid väga kiirelt minema ja palusin oma nägu mitte rohkem näidata. Kujutan, ette kui pettunud nad olid, ja küllap hiilivad veel tagasi, kui Reiks jälle nina õline letis on,. siis ta ju ei suuda  asjade üle otsustada, ning on kerge nahka üle kõrvade tõmmata. Ilmselge, et selliseid mehi punti võttes, on Reiks paari nädalaga pundist juba väljas ja tühjade taskutega.
 Selline asi tegi täna ikka jube kurjaks. Kogu aeg pean võitlema kellegi või millegiga, nüüd siis hakkavad lisanduma veel "ärimehed", kes ilmselt on kuulda saanud bossi alkoholilembusest, ja üritavad seda ära kasutades baari üle lüüa. Ohhhhh! Keegi võiks mingi ime korda saata, et see viinatamine ära lõppeks!