"Elmari" raadio mängib üle ranna, mõni eestlane tiksub ka päikese paistel ja mõtlesin, et kirjutangi ehk natuke meie ilusatest-koledatest randadest. Mõned neist on suurte hotellide valduses ja enamasti tasulised neile, kes pole hotelli külastajad, osade rannaäär on täis tipitud baare, ning mõni vaid piknikuplatsidega ääristatud.
Selline piknikukohtadega rand asub natuke linnast väljas peale sadamat.

Olen seal korra käinud, aga siis oli suveaeg, kõva tuul, ning rand inimtühi.
Sadamast linna poole, on asustus randades juba tihedam. Esimene on siis venelaste linnaosas Victory Hillil asuv Victory beach.

Rannaäärsed restoranid kuuluvad enamjaolt ilmselt ka venelastele, aga rand on ilus ja puhas. Kätte paistab ilusti ka privaatsaarele viiv privaatsild.
Edasi linna poole liikudes on järgmine Hawaii beach. Mereveega täidetud tasuline bassein ja väidetavalt Sihanoukville ilusaim rand, ise pole sinna trehvanud. Olen seal kõrval khmeeride söögikohtadega palistatud pisikesel kivisel rannaribal vaid söömas käinud. Söök oli igatahes hea ja odav.
Edasi on juba Independence beach. Äristatud suurte hotellidega, hotellide erarandadega, ilma igasuguste müügimuttidetta. Tsau eest saab ka tavainimene, olemata hotelli klient, rahus päevitada.
natuke maad edasi on Sokha beach. osaliselt hotellide kasutuses, osaliselt kõigile kättesaadav. Päevitamas seal käinud käia pole olnud võimalust ega aega, kuid möödasõites tundus ilus.
Serendipity beach.

Kivine, pisike, mäe peal asuvate bungalowdega ja pisikeste söögikohtadega. Meie baarist kiviviske kaugusel, järgmisest rannast eraldab seda randa vaid linnast alla tulev tee ja muul, kust laevukesed saartele sõidavad.




Siis teisel pool muuli on Occeutheal beach. Baar baaris kinni ja nii mitu head kilomeetrit. Alguses on nn. valgete inimeste baarid, mis mingil hetkel lähevad sujuvalt üle kohalike rannabaarideks. Eristab neid mööbel ja prahikuhjade puudumine, või olemasolu. Selle rannas asub ka meie baar.

Valgete inimeste jaoks siis bambustoolid, kohalikel vakstulauad. Aga kohalikele meeldib ja möllu on sealalati.

Ja mis ilmselt kummaline, et rahvas armastabka seda valgete randa, ning käib siin päevitamas, olgugi, et nii mõnigi üritab seda ümber muuta :).












Ja siis kolm kilomeetrit linnast väljas asuv Otres beach.Kunagi ilus rahulik rannaala mõningate rannabaaride ja puhta veega.

Nüüdseks on rand baare ja ööbimiskohti täis ehitatud, kuid mõnede siinsete talvitujate seas nii populaarne veel vanast harjumusest, et igal võimalusel üritatakse kaasmaalasi-turiste , kes ise otsustada otsustada ei viitsi, ainult sinna suunata. Need, kellel oma otsustusvõime puudub, sattuvadki käima vaid ühes rannas, ning teistest ei tea suurt midagi. Aga, kes vähegi viitsib avastab ka muid kohti. Näiteks saared ja nende rannad!
ise olen käinud küll neist paljudest saartest vaid kolmel. seepärast vaid kolme randadest räägingi. Ja tegelikult pole nendest kahe suurema Koh Rongi ja Koh Rong Saomlemi kõikidesse randadesse jõudnudki.
Kuid alustagem siis väiksemast saarest Bamboo islandist, ehk Koh Rust.

aarel on kaks randa, mõlemad samasuguse pruuni liivaga nagu mandri randades. Sealpoolkusvalged puhkavad ja pidutsevad on ka küllaga koralle, et jalgu lõhkuda. Mandripoolne nn. khmeerirand on liivasem, aga muidugi mustem (prahisem). Ega tegelikult saarel peale lebo ja napsutamise suurt teha polegi.
Koh Rong Saomlem. Olen käinud kahel korral vaidselles rannas kuhu laevad randuvad, ja sedagi vaid paariks tunniks. Aga rand on nagu vanas heas reklaambrožpüüris

valge liiv ja hele-helesinine vesi. Tasapisi on ka randa kerkinud ööbimiskohad ja baar. Saare teisele poolele, kus ka ööbimine, pole ma jüudnud, kuid kuuldavasti sama kaunis.
Koh Rong! Suurim saar, matkaradade, liivaste ja kiviste randadega, matkaradade ja ööeluga. Vesipühvlid, kanepihõng, maod ja mis kõik veel. Igal ajal kui võimalus jälle on lähen tagasi.