Esiteks ei salli ma reetureid. Selgus, et Chay oli olnud Reiksile nii mõnigi kord motojuhiks, kui oli vaja nn.neiu jurde sõita. Isegi siis, kui ma palusin minna mu arvuti järgi, mis oli remondis, sõideti tunniks Victory Hillile. Sellest momendist,kui seda teada sain, oli mulle poiss ka vastukarva. ja, et ta ka üleüldiselt oli laisk, siis võtsin täna väga kõvasti selle töötegemise teema üles. Kõrghooajal oli nagu kindel värk, et igasse baari jagus külastajaid ja sisseviskamisega ei pidanud nii intensiivselt tegelema. Aga nüüd, kui rahvast liigub tunnis kolm-neli inimest, tuleb neid ka pääda. Poiss istus selle asemel köögimutiga köögis, või kui mina koju läksin, siis veetis mitu tundi arvuti taga ja mööduvate turistide suunas ei tõstnud pilkugi. noh, ütlesin seda talle täna, sest pidin õhtul tööl olnud poisid magamast üles ajama, kuna rahvas kõndis mööda, agaees polnud kedagi. Kui teda kutsusin, siis ei teinud kuulmagi, parandas hoopis köögimutil lauakatet. Ja, et ta solvus minu sõnade peale, on temaprobleem. Ta nagunii on üks nendest, keda ma tagasi ei igatse.
Vahepeal pole elus suurt midagi muutunud. Käisime kaks püeva Koh Rongil, sest piletid on praegu uduodavad. lootsin sellest puhkusest ka tõelist puhkust, kuid enamus aega oli katastroof. Iga asjaga tuli see litsiniru meelde. Isegi normaalselt ei saanud omavahel rääkida. Pealegi jäi Reiks kohe esimesel õhtul haigeks, või teeskles, et on haige. Pagan seda teab. Olen ju nüüd igavesti paranoiline ja nuhin ta järel. Nii avastasin ka, et päev enne saaele sõitu, oli neiule sõnum teele läinud. Tekst oli küll kustutatud, kuid märk väljaläinud kirjast alles. Kuna neiu on niigi nagu puuk küljes, ja helistab igal võimalusel, küll oma, küll teiste telefonidelt, siis ma nüüd et tea, kas jutt, et sõnumi sisu oli olnud, et palun rahule jätta, oli õige, või mitte.
siiamaale on olnud ikka enam-vähem niimoodi, et hommikud algavad ilusti, aga õhtuks on jälle kõik kiiva kiskunud, Reiks napsune ja mina õnnetu. Ei tea, kaua ma niimoodi üldse jaksan. Äkki andsin ilma asjata talle andeks. Äkki on teistel õigus ja ta ikkagi ei muutu. Jutt, et üritab kõigi vahenditega alkoholismist jagu saada, on ammu muinasjutt.
Eile õhtuks tundus mulle, et nüüd kahetseb ta isegi, et tegi valiku ikkagi minu kasuks. Ja nüüd, et puhta poisina välja tulla, lihtsalt joob ja üritab mind endast taas välja viia, et siis saaks jalga lasta. Sest selline ju see põhjus tema seletuse järgi oli. Mina ei hoolivat temast ja ei suhelnud temaga. Küsisin tookord vastu, et kuidas saab hoolida inimesest, kes kuus päeva nädalas on koomas, või pohmellis ja sel ajal ainult sõimab, või nilbitseb. Või kuidas suhelda inimesega, kes enamus ajast mgab alkoholiuimas. Nii palju kui üritasin suhelda, siis selgus pärast, et tal oli mäluga probleeme ja ta ei mäletanud.
kelly ja Madise sünnipäev lõppes samamoodi katastroofiga.
Sõime-jõime, kõik oli korras, tulime ära baari tagasi, mina hakkasin vett jooma, sest võis loota, etäkki tuleb mõni sünnipäevalistest alla, kuigi jutt oli olnud "SinCitysse" edasi minekust. reiks muidugi õlletas hoolega edasi ja hakkas sõna otseses mõttes iga pisiasja kallal saagima. olime vahepeal hetkeks juba täiesti käsipidi kokku minemas. Siis suutsin ta maha rahustada, panime baari kinni ja lubasin, et läheme ka teiste juurest läbi.
teadsin ette, mis koht on "SinCity2 ja olin eelnevalt reikole juba ammu rääkinud, et kuna "sõbrannad" mulle niimoodi noa selga lõid, pole ma kohustatud sreykoutsidega suhtlema. Tundus, et oli sellest aru saanud, aga võta näpust.
nagu baari jõudsime ja selgus, et räägin vaid seal olevate eestlastega, hakkas pihta, et miks ma ikka tüdrukuid ei tereta jne. Nii kaua võttis mu kallal, et läksime peale üht kokteili ära koju. Kodus hakkas muidugi põhitriangel pihta kuni hommikuni. ikka teema selline, et kuna mina nüüd keeldun kohalike litsidega sõbralikult suhtlemast,siis tema ei saa enam kellegagi suhelda, sest teised käivad ainult sellistes kohtades, kus litsid on. Naera ribadeks1 Küll üritasin napsusele inimesele selgeksteha, et paar-kolm alailma purjutavat kaasmaalast pole veel kogu maailm, aga ei. Kui ikka kuulda ei taheta, siis ei kuulata. Nii on seis jälle tänaseks selline, et üks meist töötab, teine magab peatäit välja. Pärast lõunat ilmselt parandab pead ja kõik kordub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar