Poisteklubi on siis lõplikult lagunemas, Hong ja Jaja on läinud. Chay kokkab õhtuti. Stoppas küll nädalaks töö, kuid palus end tagasi võtta. Eks siis andsimegi poisile võimaluse. Nüüd aga tundub, et kangesti tahab minekut teha Khamera.
Kui ta motoga paugu pani ja haiglasse kukkus, ning me ta haiglaarve kinni maksime, siis tõotas pühalikult palehigis tööd rügada. Kuid nüüd, kui selgus eelmise kuu lõpul, et ega me seda raha talle kinkinud, vaid see läheb palgast maha, on poisil nina krimpsus ja ei viitsi end liigutada. Praegu aga on madalhooaeg tulemas, ning praegu, võrreldes eelmise aasta maiga, rahvast kuidagi eriliselt vähe. Tegelikult on ka söögikohti rohkelt juurde tulnud, ning ka ilmad on kuidagi väga vihmased-tuulised olnud. See tähendab,et rahvast tuleb sisse lükata kolm korda agaramalt kui enne. Aga kuna selgus, et pappi ei tule, siis liigub Kham nagu kilpkonn, ning elavneb vaid, kui mõni vabana tunduv neiu silmapiirile ilmub. Reiks ütleski, et poisil antenn funktsioneerib vaid naissoost olenditele.
Tegelikult pole see naljakas. Läksime sel samal õhtul, kui meil hommikupoole ööd oli baaris sees käidud, tunniks välja sööma, tagasi tulles istus Saiha üksi.
Pool õhtut oli enneistunud mingi valge neiuga lauas ja kui me sööma läksime, tõmbas ka minema. Reiks vihastas ikka hullusti. Helistasime ja käskisime kohe tagasi olla. Mina läksin koju, Reiks jäi baari sulgema. poiss tuligi koos neiuga ja istus randa maha. Reiks läks siis ütlema, et mingit istumist pole, tuleb hoopis tööle hakata. Selle peale teatas"härra",et tema lähebkoju ja istus moto selga. Reiks saatis ta persse, ning tõmbas moto istumise alt ära. Noh, baar sai kinni pandud, aga ma arvasin, et ega järgmisel päeval poissi pole. Kuid oh imet, tuli tööle ja vabandas. Ok, võtsime vabanduse vastu, kuid sama päeva õhtul tõmbas järjekordse valge neiuga enne sulgemist ööturule. Helistamise peale ronis muidugi tööle tagasi. Siis sai paar päeva normaalselt tööl oldud, kuni tuli Saiha sõbra pulm. Saiha ei tahtnud ise minna ja palus,et Khamera käiks tema asemel ainult õnnitlemas, ja tuleks siis tööle. Minna ei tahtnud ta ise muidugi sellepärast, et ka Jaja oli pulmas, ning karta oleks olnud tüli nende vahel.
Hea küll, aga nagu kiuste tuli päeval üks kohalik valge meilt paluma 17-le inimesele lauabronni. Ta on enne ka paar korda meie juures suurema seltskonnaga istunud, ning neile meeldis meie B&B ja kiire lauateenindus. Noh, Reiks teatas siisKhamerale, et käid ära vaid pool tundi ja alles siis kui laud on teenindatud.
Khamera kadus aga just vahetult enne inimese tulekut. Oli Saihale öelnud, et tuleb poole tunni pärast. Kui mina kell pool üheksa baari jõudsin oli pool tundi just möödunud. Saiha jooksis nagu orav rattas köögi ja rannavahet praadidega. Teisi möödajalutavaid kliente polnud aega vaadatagi. Paraku kehtib ka siin reegel, et kus on, sinna tukeb juurde. Ja nii peatus nii mõnigi seltskond meie grilli juures. Kuid polnud kedagi, kes oleks neid sisse visanud. Võtsin kätte, ning helistasin Khamerale, et olgu tagasi. Ei midagi, ja nii kolm-neli korda. Ta lihtsalt ei võtnud telefoni vastu, nagu selgus järgmisel hommikult. Chay oli ka üulmas ja nad olid kõrvuti istunud, kui ma helistasin. Chay ütles, et Khamera oli vaid naernud kui telefon helises. Nii siis kaotasimegi ilmselt päris hulga sissetulekut.
Mina olin valmis ta lahti laskma koheselt, kuid, Reiks arvas, et vaatame veel. Kuna meil on praegu kohe-kohe 1poiss juurde tulemas, siis ootame selle ära, ning siis saadame loodri koju. Igatahes ilmus mehike ka järgmisel päeval alles kell kaheksa õhtul välja. Mina olen siiamaale keeldunud temaga kaks päeva rääkimast. Eks vaatab edasi.
Vargapoiss pole ka randa ilmunud, tema suhtes oleme ikka ootereziimil - küll ta tuleb!
Koduse elu kohta ei oskagi enam midagi kirjutada. Kuidagi oleme taas enam-vähem elu stabiilseks saanud, kuigi tean, et enam kunagi ei saa ma endale rusikaga vastu rinda lüüa ja uhkusega kindlalt öelda, et minu mees ei pea mind iial, kui teised räägivad oma meeste kõrvalehüpetest. Juba selle pärast ei saa, et tegin seda kuni aprilli keskpaigani nii kindlalt, kuigi kõik juba teadsid peale minu.Nii, et rohkem ma end selliselt lolliks teha, ega ullikeseks pidada ei
lase. Aga tundub, et numbrivahetus koos viimase Reiksi poolse kõnega vist mõjus. Vähemalt pole neiu trehvanud enam helistama minu kuuldes. Sest mingil ajal oleks ta ikkagi vist ju helistanud nii, et ka mina oleks kodus olnud. Olen oma tuleku-mineku kellaaegu lausa tahtlikult väga segamini ajanud, et poleks mingit süsteemi enam. Vaikus! Või ehk vaikus enne tormi. Elu näitab!