Kuidagi järsku ei helista enam neiu,või vähemalt pole märkigi tema numbritest, mis tavaliselt olid telefonis. Selle eest helistab keset ööd keegi Mike, et rääkida helitehnikast jne. Võimalik, et kõik vastavad numbrid ja sõnumid saavad lihtsalt koheselt kustutatud peale kasutamist ja saatmist. Võimalik, et olen paranoiline! Aga miski ütleb mulle, et nii see siiski pole. Kuna minu viimane sõna oli, et teist korda ma ei andesta ja olen siin kuni esimese joomatuurini, siis ilmselt peab nüüd kõike kahekordse hoolega varjama. On ju mugav, kui ma siiski olen siin ja teen baaris tööd. Ja siis ei pea ka kodustele aru andma, umbes nii, et hundid söönud ja lambad alles.
Kurat! Tahaks niiiiii väga loota, et olen ikka paranoiline.
Aga ikkagi. Hommik võib alata väga püikesepaisteliselt, kuid mingil hetkel käib krõks - ja meeleolu muutus on mehel käega katsutav lausa. Võib olla on see siiski vaid sellest, et ta nagu tõesti üritab napsu mitte võtta. Kuigi ka selle koha pealt esineb mul kahtlusi. Lõhna kui sellist juures ei taju, kuid käitumine on selline, nagu oleks võtnud. Ei tea! Kui küsin, siis ega ei vasta. Meeleolumuutustest saan veel aru, sest küllap ikka isutab meeletult jooma, aga.....
samas eile peale töö lõpetamist läksime veel "rootslase poe" ette korvpalli vaatama. Kõik tegid napsu, ja ärgitasid ka Reiksi, kuid mees jäi endale kindlaks - ei võta, ja kõik! Mul oli päris hea tunne kohe. Inimesel on siiski kindlameelsust, kas või natukegi, aga on! Selle üle olen ma jube õnnelik!
Vahepealon nüüd rannas juhtunud kole õnnetus1
Praegu on suur püha kolm päeva, sest kuningal on sünnipäev. Selle puhul on pangad ja muud suuremad riigiasutused kinni, ning pealinna rahvas Sihanoukvilles suvitamas. Rahvast on kõik hotellid täis. Ja juhtuski nii, et üks suuremat sorti buss tuli "New Sea..." ette rahvast peale võtma, aga pidurid ütlesid üles, ning buss põrutas täie hooga kallakut mööda alla mere poole, võttes kaasa ka ühe kohaliku proua ja mõned motod. Pidama jäi buss alles rannaribal.
Rahvast oli muidugi murdu õnnetuspaiga ümber ja kohalikud lambaantsud kukkusid kohe filmima kuidas proua piinleb kiirabi oodates. Läksin ka algul õnnetust uudistama, aga sellist jubedust nähes hakkas halb ja tulin tulema. Ei olnud kena pilt.
Et päev oleks nagu põhjalikult tore, siis keerasid Hong ja Saiha ka mingist pisiasjast tülli ja nüüd põrnitsevad teineteist baari eri nurkadest. Uus poiss püsis aga tööl vaid mõned tunnid ja teatas, et peab käima mõned nädalad Phnom Penhis. Köögimutile pakkus aga mingi hotell tasuvamat tööd, ning see teatas samuti täna hommikul, et on viimast päeva. Kurat küll! Loodan, et selliste üllatuste pärast minu mees ei murdu ja ei hakka muresid jälle uputama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar