Meil käis üleeile öösel taas kutsumata külaline. Kaamerapilt pole just eriti terav, kuid poisid suutsid siiski vennikese ära tunda.

Külastas mehike meie baari varahommikul, siis kui kõigil uni eriti sügav, aga väljas juba piisavalt valge, et saaks ruumis tegutseda. Asjatas ümber baarileti kena kümme minutit, võttes kaasa minu letile unustatud fotoaparaadi ja kaks laetavat taskulampi. Baari sisse ikka tulla ei julgenud, sest Saiha magas baari põrandal.
Fotikast on kahju. Oli küll rannalt leitud, kuid parem, kui Reiko poolt ostetud juust, mis on väga nigel.
Politsei käis ka, jõi coca-colat ja lobises maast-ilmast. Lubas poisi vangi panna, kui (!) MEIE TA KINNI PÜÜAME. Tõeliselt abivalmis onud olid :)!
Staff arvas, et küllap mehike ka paari päeva möödudes taas välja ilmub, sest siis on raha, mis fotika eest saadud, otsas. Reiks lubas igatahes selli ujuma viia :)!
Seda muidugi juhul, kui ta parasjagu ise alkoholis ei uju. Kisub igatahes taas sinna kanti.
Kaks päeva oli vahelt kaine, nüüd taas eile ja üleeile õllene. Üleeile oli lausa aru saada, et isutab juba. Käisime väljas paralleeltänavas ühe venelase juures söömas, seal selgus, et ka neile oli sel ööl sisse murtud. Ok, tundsime kaasa ja rääkisime, et meil oli sama jama. Tagasiteel hakkas miskipärast väike torin pihta, peale "Kurenbaari". Eriti tõmmati saag käima, kui selgus, et sel ajal kui meie sõime, oli Khamra mingi neiuga töölt korraks jalga lasknud. Siis läks ikka tõsiseks minu kallal võtmiseks, et ma tahangi baari põhja lasta, panen muusika vait, kui ööklubi muusika kõrval mürtsuma hakkab, ja et minu pärast polegi külastajaid jne-jne. Läksin selle peale ära koju. No mis ma ikka suudan öelda, või vaielda inimesega, kes lihtsalt niisama hakkab närima. Eile tuli aga kogemata Khamra jutust välja, et ta oli oma valge neiuga "Kurenbaari" läinud, ning seal oli tantsul olnud meie "peresõber" Iwy. Selge siis, miks baarist möödudes, minu peale pidi karjuma hakkama. Poiste jutu järgi on neiuke ennemgi pimedas rannas istunud, kuhu baarist pilk ei ulatu, sest valgus segab. Noh, ei tea, ise pole näinud. Reiks väidab ka, et enam pole kohtutud, kuid see on kaheldav väide. Naljakas on ka see, et tol hommikul kui Reiksi telefon kodus tühi olija ma kaardid ümber lükkasin, helistas neiuke küll ja saatis sõnumi. Kui Reiks nüüd kaardi mulle jättis ja endale täiesti uue kaardi ostis, pole siiski enam üritatud vanal numbril Reiksiga ühendust saada. Kohalikke olusid tundes (pole uusi valgeid mehi, keda rajalt maha endale sponsorsõbraks saada, pole enam, sest hooaeg on läbi) on see imelik. Ilmselt on numbrivahetusest imekiirelt teavitatud ja kõned tulevad uuele numbrile.
Sitta kanti on see elu siin üle visanud, sest inimene ise ei tee midagi, et ennast ja mind ki uuesti elule aidata.
ilus maa see Cambodia :)!