Ega see miski ime pole, sest peale seda, kui olin numbrid ära vahetanud, otsis Reiks kiirelt oma vana telefoni ja kaardi üles. Ning otse loomulikult oli selle vana kaardi peal ka neiu number. See jutt, et asi kestis vaid paar nädalat on ikka väga vähe usutav.
Peale esimest juttu, et ärgu rohkem helistagu - helistati vastastikku päris tihedalt. Siis käis minu mees, väidetavalt selleks, et olla aumees, lausa isiklikult rääkimas neiuga. Palve, mitte rohkem helistada, ega ühendust võtta, ning seletamiseks, et afäär on lõppenud, kulus kenasti kolm tundi. :) Neiust olla olnud niiiii kahju. Oli vaeseke selle pärast, et peab valgest rahakotist loobuma, nutnud kogu särgiesise märjaks. eks ta ole raske jah. hooaeg lõppemas, kust sa vaeseke ikka nüüd leiad kohe uue valge lolli, kes sulle ja sõbrantsidele laheda elu võimaldab!
Vahva on seegi, et neiu lohutamine on auasi, aga see mida mina tunnen, minu enda mure.
Närvid on igal juhul nii p...ses, et kuigi olen videot ju näinud, siis eile selle veelkordne läbi vaatamine võttis ikkagi uuesti käed-jalad värisema.
Neiule olen ise üritanud selgeks teha telefonitsi, et lõpetagu ära helistamine, kuid asi on lõppenud temapoolsete kriisetega vaid. Et veel eriti tore oleks, siis ilmus kolmandal päeval "naabrinaine"
randa, et oma võltsnaeratusega uurida, kuidas mul läheb, ning ühtlasi chekata, ega pole Reiko üksi väheke vindisena baaris. Siis saaks kohe sõbrantsile teada anda, et lennaku jaole.
Kui ikka paar päeva Reiks tõesti üritas telefonile mitte vastata, ja olime baaris hoopis eelnevast erinevatel kellaaegadel, või lausa kahekesi koos, siis hakkas mööda liikuma vastavalt nendele kellaaegadele, kui enne Reiko oli letis olnud, uusi sisalikke, kes agarasti baariga tutvust tegid. Mind märgates tehti kannakas, ning kõnniti minema.
Ma ei tea - võib-olla on mul paranoia, aga tunne on siiani selline, et ega asi lõppenud pole. lihtsalt oodatakse, millal ma maha rahunen. Lollid, niipea pole rahunemisest märkigi, kui pidevalt telefonikõnesid on oodata.
Kui selgus, et neiu telefoninumber on ka minu poolt ära tuntav juba, siis nüüd tulevad kõned teistelt numbritelt.
Viimane, mis mind täiega jälle endast välja viis, oli see, et olime just mitu õhtut rääkinud sellest, kuidas mina pean tavaliselt igas seltskonnas madalat profiili hoidma ja kuskil nurgas oma aega ootama, sest alatasa, kui olen proovinud ka enda olemasolust märku andnud, kähvatakse mulle vaid :"Oota" ja jäetaksegi ootele. Või kuidas mind purjus olles kõikvõimalike sõimunimedega on kutsutud, või püütud lihtsalt rõvedalt käperdada. Nüüd siis üleeile, kui tundus, et tõotab tulla vast esimene normaalsem päev, sest hommikukõned olid ära jäänud, tuli pealelõunat üllatus. Taaskord mingilt suvaliselt numbrilt, mis see kord ka Reikole tundmatu ju oli, sest ta võttis telefoni vastu. nägin hetkega ta näost, kes on teisel pool toru otsas. Koheselt läks nägu naeruseks ja telefon käes tormati baari taha juttu ajama. Taas kulus pool tundi, et privaatselt neiule teada anda, et ärgu helistagu. Kuna samal ajal tulid Reiksi otsima ka "Cambodia" õlle müügimehed, siis pidin minema ikkagi privaatvestlust segama. Nagu ma hõikasin, et baaris on Reikole külalised, rehmati mulle nii tuttavalt käega žest "Oota". hetkega purunes taas päev kildudeks ja lõppes otsa.
Tol õhtul helistasin ma ise Reiko numbrilt sellele naisele, ja palusin tal lõpetada see jama, kuna olin ju ikkagi kuulnud ka Reiko ütlust, et ärgu helistagu. Teatasin, et me oleme piisavalt kaua koos elanud ja meil on selleks liiga palju ilusaid mälestusi, ja me oleme otsustanud siiski mitte sellel kõigel lasta katki minna ühe suvalise "sisaliku" pärast, kuid neiu hakkas selle peale tooma taas kuuldavale oma dzunglihõikeid. Tagatipuks teatas, et ta on juba mitu kuud nagunii Reikoga koos olnud, ja mul polevat enam mingit üigust temalt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar