neljapäev, 18. aprill 2013

Eile oli selle hooaja esimene tugevam torm. Hommikul tööle tulles sadas ikka tugevalt.

Ühel vaesel paadimeheloli õnnetus juhtunud, see tähendab, et rannaliivas oli selle madalhooaja esimene laevuke.

Chay tuli tagasi kodukülast, ning tõi kaasa hunniku, või mis hunniku, õigem oleks öelda kartulikoti täie mangosid. Ja mitte neid tavalisi, mis siin on, vaid selliseid pisikesi, tumerohelisi. Kui need tumerohelised õuna moodi asjad aga ära koorida, siis seest on tumekollased ja väga head.
Täna jõudsin taaskord järeldusele, et minu elu siin on tänu bossile ikka väga huvitav.
Vähe sellest, et alates Eestist tagasitulekust on ta vahelduva eduga olnud kaine kokku vast ühe kuu, kui sedagi, siis tegelikult on asi hoopis lõbusam. Härra tundub olevat siin pikal puhkusel ja seda ilma naiseta loomulikult.
Täiesti juhuslikult hakkasin täna vaatama eilset kaamerapilti. Lihtsalt tuli jutuks Khamera perekond, kes eile siin istus ja uue aasta algust tähistas. Seal oli kambas sii õdesid-vendi, kui onusid-tädisid. Mõtlesin, et loen poisi siinkäinud õed-vennad õige kokku. Noh, vaatasin ja vaatasin ja äkki - mis ma näen! Mina läksin enam vähem siis koju, kui tulid nn."naabrinaine", ja tolle sõbrannad istuma. "Naabrinaine" ja ta sõbrantsid on taxigirlid, ehk siis meie mõistes tasulised tüdrukud, kes magavad valgetega ja igal võimalusel üritavad neile mehele saada. Ma pole neile eriti kunagi erilist tähelepanu osutanud, teretame ja vahetame vaid viisakusi, kuna nad on tuttavad juba eelmisest hooajast. Kuna me oleme tuttavad, siis pole mind eriti ka imestama pannud, et nad sageli meie baaris landil on.
Nüüd siis tean, miks sel hooajal mind eriti viisakalt tervitatakse ja meie juures istutakse. Eriti just siis kui mina tavaliselt paariks tunniks koju inge tõmbama söendan minna. Vaatasin siis eile oma meie tegemisi selle paari tunni jooksul baaris päris põhjalikult. TORE! Ja, et eile oli nii tormine päev, et sissetulek oli praktiliselt olematu, selgus ka kohe vihikusse vaadates, et ega neiude käest ka raha ei võetud söögi ja kokteilide eest.
Ülitore! Ma saan ööpäevas vaevu viis-kuus tundi magada tavaliselt, sest pean siin olema. Hommikuti on härral uni ja ta ei saa avama tulla. Selle paari tunni jooksul päeval, mis ta siin on suudab ta end siis igatpidi käima ilmselt tõmmata. Baari sulgejat temast ka pole, sest siis on baar lahti kogu öö ja seff ise magab toolis peale väsitavaid elamusi.
Asja teeb toredaks veel see, et õritasin hooajal võimalikult palju raha koguda, et oleks madalhooaeg hooleta. Nii kaua kui härra ei teadnud sukasääre asukohta, polnud muret. Nüüd avastasin juba paar päeva tagasi, et raha on sujuvalt asukohta vahetanud, ja asub nüüd härra rahakotis. kantisin tagasi, sest see raha, mis oli mõeldud eestis käimiseks on sujuvalt kõrist alla ja ilmselt ka plikade seelikute alla kadunud. Ei tahaks, et baari rahadega sama juhtuks. Täna kontrollisin kogu raha üle, ja oh imet, jälle puudu! Nüüd pean uue kindla koha vaatama.
Aga mida "naiste- ja napsulembiga" peale hakata, ei kujuta ette. Nutta nagu ei oska, vihastada ei jaksa. istun ja mõtlen, kas kolin ise mõnda uude kohta, või tõstan härra välja.
Praeguse seisuga on ta kodus purjus ja luku taga. Tegelikult oli ta eile õhtul ka suures tõas lääbakil dzinnipudeliga kui kojujõudsin. Hommikul pohmellitas ja kui kellaviie ajal koju riideid vahetama läksin, siis magas järgmise pudeliga. Vihastasin korralikult, valasin pudeli tühjaks, võtsin härra raha ja pangakaardid oma kätte, vahetasin riided ja panin joodikust liiderdaja luku taha. Kui see aitab ja härra kainenenud on, siis peaksin vist temaga rääkima. Kui see ainult aitab!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar